KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2026, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-10421
§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).
I. Asjaolude kirjeldus
- M. S. (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. S. ja A.-K. L. (kostjad) vastu võla nõudes. Kohus tegi kostjatele makseettepaneku, millele nad esitasid vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.02.2024 määrusega jättis Harju Maakohus avalduse käiguta ning kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul. Hageja esitas 12.03.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse raha tasumise nõudes. 11.04.2024 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagiavalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. 08.05.2024 esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse. Kohus võttis hagi 24.05.2024 menetlusse. Kostja M. S. saatis kohtule 11.06.2024 e-kirja, millest nähtus, et ta ei tunnista hagi. Kostja M. S. 11.06.2024 e-kiri ei vastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §§ 334-340 menetlusdokumendile ja § 394 lg 2 kostja vastusele esitatavatele nõuetele, mistõttu jättis kohus 29.10.2025 kostja vastuse käiguta ja andis kostjale kostja vastuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 06.12.2025 saatis kostja M. S. kohtule ekirja, milles avaldas, et tema telefon oli ametivõimude käes politseis, tal polnud ligipääsu oma meilikontole XXX ning ta ei saanud seega teavet. 08.01.2026 määrusega kohus kohustas pooli isiklikult ilmuma Harju Maakohtu 27.08.2026.a kell 11.00 kohtuistungile. 24.02.2026 esitas M. S. kohtule M. S. ja A.-K. L. allkirjastatud võlatunnistused. M. S. palus kohtul võlatunnistuse üle vaadata, selle õigsust kinnitada ning aktsepteerimise korral menetluse lõpetada. Kohus selgitas 26.06.2026 e-kirjas M. S.le, et võlatunnistustest ei nähtu, et M. S. ning M. S. ja A.-K. L. on kokku leppinud kohtumenetluse lõpetamises tsiviilasjas nr 2-24-
- Võlatunnistustest ei nähtu viidet sellele, et võlatunnistused on antud seoses käimasoleva kohtuvaidlusega. Kohus selgitas, et kui hageja soovib, et kohus võlatunnistused kompromissina kinnitaks ja menetluse lõpetaks, tuleb hagejal sõlmida kostjatega uued võlatunnistused või lisakokkulepped võlatunnistuste täiendamiseks, mille kohaselt lepivad hageja ning kostjad kokku kohtumenetluse lõpetamises tsiviilasjas nr 2-24104213 ning taotlevad võlatunnistustes märgitud tingimuste kinnitamist kompromissina. 09.03.2026 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi, milles avaldas, et vastavalt kohtu juhistele koostasid hageja ja kostjad võlatunnistuse lisakokkuleppe, millega pooled viitavad käimasolevale tsiviilasjale nr 2-24-104213 ja paluvad kohtul Võlatunnistus ja Võlatunnistuse Lisas 1 märgitud tingimused 2
(3)kinnitada kompromissina ja kohtumenetlus tsiviilasjas 2-24-104213 lõpetada. Kohtule esitatud ja poolte poolt allkirjastatud võlatunnistuse lisakokkuleppe (Võlatunnistuse Lisa 1) kohaselt on poolte vahel 25.01.2026 sõlmitud Võlatunnistus seotud käimasoleva kohtuvaidlusega tsiviilasjas nr 2-24104213, pooled taotlevad Võlatunnistuses märgitud tingimuste kinnitamist kompromissina ja sellega kohtumenetluse tsiviilasjas nr 2-24-104213 lõpetada. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
§ 430
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
§ 430
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.
§ 168
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromiss ei sisalda kokkuleppeid menetluskulude jaotuse kohta. Kohus jätab seetõttu poolte menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3
(3)