KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-26-2256 H.H. hagi K.H. vastu abielu lahutamiseks hagimenetlus Hagihind 3500 eurot (

§ 132) Kohtunik Kadi Karting Kohtuistungi aeg 11.

märts 2026 Hageja H.H. (isikukood: XXX) Kostja K.H. (isikukood: XXX)

1. märts 2026 RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi.
3. Lahutada H.H. ja K.H. XX.XX.XXXXa. registreeritud abielu.
4. Taastada pärast abielu lahutamise jõustumist H.H. perekonnanimi X.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele ja edastada jõustunud kohtuotsus rahvastikuregistris kande tegemiseks Viljandi Linnavalitsusele. Edasikaebamise kord ja selgitus Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 29.01.2026 kohtule hagiavalduse kostja vastu abielu lahutamiseks (dtl 3-5). Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja XX.XX.XXXX XXX (kanne nr 15-32-2017/45). Hageja soovib abielu lahutada ja kanda pärast abielulahutust perekonnanime X.
2. Kostja vaidles 17.02.2026 kirjalikus avalduses hagile vastu ja märkis, et abielulahutust soovib hageja munitsipaalkorteri saamise pärast (dtl 13). 1
3. Kohtuistungil 11.03.2026 avaldas hageja, et jääb oma nõude juurde ja palus abielu lahutada. Ta lisas, et ei soovi kostjaga koos elada, kuivõrd kostja joob pidevalt. Hageja avaldas, et tal on hetkel rahulik elu üürikorteris koos pojaga ning saavad kuidagi rahaliselt hakkama.
4. Kostja jäi istungil selle juurde, et ei soovi lahutust, vaid ajapikendust, kuid avaldas ka, et vägisi ta hagejat kinni ei hoia. Kostja avaldas, et abielulised suhted ei ole kindlasti lõppenud, omavahel suheldakse aktiivselt ja neid seob pereettevõte. Kostja lisas, et ta ei saanud enne tööle minna, kuna pidi lapsi sõidutama, nüüd aga said lambad müüdud ja nendest ei pea ka sõltuma iga päev, seega vaatab Pärnusse töökohti. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus, kuulanud pooled ära, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
6. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja abielu on sõlmitud XX.XX.XXXX Viljandi Maavalitsuses. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
7. Hagiavalduse ja hageja ning kostja poolt 11.03.2026 kohtuistungil antud seletuste alusel tuvastab kohus, et poolte abielusuhete taastamine ei ole hageja selge vastuseisu tõttu võimalik. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma mõlemapoolse vastastikuse pingutuseta. Kohus ei saa sundida pooli abielus olema, kui ühel vabatahtliku liidu osapoolest puudub selleks ühemõtteline tahe. Seega on PKS §-s 67 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks täidetud ning hageja ja kostja abielu tuleb lahutada.
8. Hageja soovis pärast abielu lahutamist kanda oma sünnijärgset perekonnanime Viir. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus isiku avalduse alusel taastada tema varem kantud perekonnanime, vastasel juhul jääb isikule alles abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hageja on vastavat taotlenud, tuleb tema perekonnanimi X abielulahutuse jõustumisel taastada (NS §11 lg 2 p 2). 9.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik 2