← Eesti

2-25-121244/7

Obsah (10)§ 187§ 407§ 444§ 162§ 174§ 138§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jüri-Karl Leppik Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-121244 Tsiviilasi AS ÜHISTEENUSED

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE571010220229377229 Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ja nimi kelle eest riigilõivu tasutakse. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Kohtu põhjendused

  1. Harju Maakohus menetleb AS ÜHISTEENUSED (hageja) hagi A. A. (kostja) vastu leppetrahvi, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmise nõudes.
  2. Hagi kohaselt korraldab hageja tasulist parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle Lastekodu tn 48 parklas, Tallinnas. 11.10.2022 parkis kostjale kuulunud sõiduauto registreerimismärgiga XXX nimetatud parklas. Kostja sõiduk oli pargitud parkimiskorralduse tingimusi rikkudes, s.o parkimistasu tasumata. Hageja koostas ja esitas samal kuupäeval kostjale leppetrahvi nr 0204053510 summas 40 eurot. Leppetrahv on tasumata. Leppetrahvi tasumise kohustus muutus sissenõutavaks 26.10.2022 ning hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 13,90 eurot ning viivist alates kohtule hagiavalduse esitamisest kui nõude täitmiseni. Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 2 2-25-121244
  3. Kohus võttis 27.11.2025 määrusega hagi menetlusse, kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale avalikult kätte 06.01.2026 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Vastamise tähtpäev oli 11.02.
  4. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 4.

§ 407

lõike 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

5. Juhindudes

§ 407lõikest 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

6.

§ 162lõike 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Lähtudes

§ 174

lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 7. Hageja on taotlenud menetluskuludena kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

§ 138

lõike 2 ja 4842 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. 8. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud kahe tunni eest summas 338 eurot.

§ 175

lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal kaks tundi täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks lugeda 1 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, kus hageja esindaja kasutab standardset hagiavalduse vormi, muutes selles üksnes andmeid kostja, nõudesumma ja nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Sarnaseid hagiavaldusi on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud väga palju. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 169 eurot. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. 9. Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 289 eurot (100 + 20 + 169). 3 2-25-121244 10. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lõikele 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11. Tulenevalt

§ 178

lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte. 12. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.