KOHTUMÄÄR US Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Addis Tammiku Kohtujurist Kaja Aljama Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2026, Paide Tsiviilasja number 2-26-1567 Tsiviilasi N.I ja H.V hagi V.D vastu el

) § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ning § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

§ 371

lg 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid (p 9); hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu (p 10).

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitsetud õiguse ega huvi käisteks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p 8 järgi lahendatakse hagita perekonnaasjad hagita menetluses.

§ 550

lg 1 p 2 kohaselt on hagita perekonnaasjaks ka vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad). Vastavalt

§ 550

lg 2 võib kohus hooldusõiguse asja lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos elatise väljamõistmisega.

1. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kohtule esitatud avaldus on menetlusse võtmist takistavate ulatuslike puudustega, mis välistavad avalduse menetlusse võtmise. 4.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealise ülalpidamise hagi esitamise õigus alaealisel lapsel ja elatise väljamõistmist saab nõuda vaid laps ise ning elatis mõistetakse välja lapse kasuks. Lapse vanemale on antud elatishagi esitamise õigus lapse seadusliku esindajana (PKS § 120 lg 1 ja lg 4). Elatise nõude lahendab kohus hagimenetluses. Selleks tuleb vormistada ja esitada kohtule nõuetekohane hagiavaldus, mis peab vastama

334, § 338-340 ja § 363 sätestatud nõuetele. Hagiavalduses tuleb märkida kes on hagi pooled, esitada nende isiku ja elukoha/kontaktandmed. Elatise väljamõistmise hagis on hagejaks laps ja kostjaks vanem, kes ei ela lapsega koos (antud juhul lapse isa). Lapse ema on selles hagis hageja seaduslik esindaja, kes allkirjastab hagiavalduse (

§ 198lg 1 p 1, 205 lg 1-2, § 338 lg 1 p 1, lg 2).

Alaealise lapse vanemal puudub õigus nõuda lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist hagejana. Siinses asjas on hagejaks märgitud lapse vanem (laste ema) ja laste andmeid pole üldse avalduse pealdisesse märgitud. Samuti tuleb menetlusosalisena avalduses suhtluskorra nõude osas märkida ka lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus, kes

§-st 552 tulenevalt on asjas avalikku arvamust andma õigustatud asutus. Kohtule esitatud avaldus peab vastama

§-des 338 ja 363 sätestatud vormi- ja sisu miinimumnõuetele.

§ 363

lg 1 p-de 1-3 kohaselt peab hagist nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue ja selle aluseks olevad asjaolud. Lisaks tuleb hagis viidata tõenditele, millega oma väiteid plaanitakse tõendada. Hagimenetluses kohus omal algatusel üldjuhul tõendeid ei kogu ega saa hageja eest nõuet sõnastada (vt

§ 5

) ja selle aluseks olevaid asjaolusid täiendada.

§ 363lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt peavad hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud selged 2

§ 363lg 1 punktide 1 ja 2 mõttes.

4.

1. Hagiavalduse nõue elatise osas ja hagi asjaolud on ebaselged. Esitatud hagis kinnitab ema, et laste isa tasub elatist miinimumulatuses, samas nõutakse hagis elatist. Lisaks märgib ema, et kostja suhtleb lastega 3–4 nädalavahetusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-d 5, 6 sätestavad andmed elatise vähendamiseks. (PKS) § 101 lg-d 5, 6 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Siinses asjas ema sõnul isa veedab mõned ööpäevad lastega, täpsustamata millises ulatuses. Samuti on puudu andmed lapsetoetuse osas, kas ema saab toetusi ning laste vajaduse loetelu ühe kuu kohta (sh eluasemekulud, kulutused toidule, transpordile, tervishoiule, hügieenitarvetele, lapse koolikohustuse täitmiseks, riietele ja jalanõudele, sidekulud ning muud vältimatud püsikulutused) ning vanemate varalise seisundi kirjeldus (sissetuleku liigid, sh toetused ja suurus summaliselt, vara hulka arvestatakse kinnisvara, sõidukid, aktsiad, saadav töötasu ning toetused. Juhul kui igakuine sissetulek puudub või andmed ei ole teada, tuleb ka seda märkida. Kuivõrd PKS § 101 lg-tes 5, 6 sätestatud andmed elatise vähendamiseks on puudu või ebaselged, samuti on puudu laste vajaduste loetelu ja vanemate sissetuleku kirjeldus, on ebaselged ka hagi asjaolud ning kohtu hinnangul pole hagi õiguslikult põhjendatud. 4.
2. Avalduses esitab avaldaja nõude suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Suhtlemiskorra määramise nõudelt peab tasuma riigilõivu 10 eurot riigilõivuseaduse (RLS) 59 lg 7 kohaselt. Avalduselt ei ole riigilõivu tasutud. Kohtu hinnangul on avalduse nõue suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja nõude asjaolud samuti ebaselged ning esitatud puudulikult. Avalduse kohaselt on vanemate vahel seni kehtinud suuline kokkulepe, mille kohaselt kostja suhtleb lastega 3–4 nädalavahetusel kuus, kuid kostja jätab suhtlusnädalavahetusi ära või teatab sellest sageli viimasel hetkel. Kostja ei osale regulaarselt laste tervisega seotud küsimustes ega arsti külastustel. Avaldus on väga väheste asjaoludega, puuduvad konkreetsed suhtlemiskorra taotlust põhjendavad asjaolud, lahti ei ole selgitatud, millistel põhjendustel pole laste isa nõus arutama lastega suhtlemise võimalust muudel aegadel. Vanema ja lapse suhtlemist korraldades määrab kohus vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 mõttes toimuma. Avalduses puudub selgelt ja arusaadavalt esitatud taotlus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks (avalduse nõue ei ole selge), millistel aegadel täpsemalt ning mitu korda kuus peaksid lapsed ja isa saama suhelda. Kohus ei saa laste isa kohustada lastega arsti juures käima ega tegema laste heaolu puudutavaid otsuseid. Esitatud asjaoludel ei ole võimalik nõuet menetleda.
3. Seega on avalduse aluseks olevad asjaolud puudu või ebaselged, samuti on ebaselge nõue kohus sellist avaldust menetleda

§ 371lg 1 p 9 järgi ei tohi.

Ühtlasi on avalduselt puudu tõendid, viited tõenditele, millega avaldaja kohtumenetluses plaanib oma väiteid tõendada, mis on samuti

§ 371lg 1 p 9 järgi hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus.

6. Ülaltoodut arvestades on hagejatel võimalik oma nõue läbi mõelda, soovi korral korrektselt esitada ning tasuda sellelt riigilõivu. Siinses asjas aga keeldub kohus

§ 371lg 1 p 10 3

§ 3401lg 2 alusel.

1. Ülaltoodu põhjendustel tuleb avalduse menetlemisest keelduda.
2. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja avaldust ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

Seetõttu on lastel (hagejad) õigus uuesti esitada kohtule elatise nõue kostja vastu ning laste emal avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Selleks tuleb esitada kohtule nõuetekohane selge nõude ja põhjendustega avaldused. 10.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Väljamõistetavad menetluskulud toimiku kohaselt puuduvad. 11. Määruse peale saab esitada määruskaebuse

§ 372lg 5 esimese lause kohaselt. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik 4