KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruaril 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-23-1856 Haldusasi X.X kaebus Sotsiaalkindl

) § 6 lg 1 ja Riigikohtu üldkogu otsuse alusel asjas nr 3-18-1672 on lapsetoetust võimalik maksta vanematele kordamööda juhul, kui vanemad elavad lahus, kuid kasvatavad lapsi võrdse aja. Oluline on, et toetus jõuaks lapseni just selle pere kaudu, kus laps parajasti kasvab. Selleks on vaja tuvastada, et laps kasvab tõepoolest mõlemas peres kordamööda. SKA selgitas, et juhul, kui kaebaja soovib peretoetuste kordamööda maksmise menetlust jätkata, tuleb tal esitada kirjalik dokument laste suhtluskorra kohta mõlema vanemaga. Kui vanemad ei ela lahus ja laste kasvatamine toimub üldsõnaliselt võrdselt, lähtuvalt ühisest hooldusõigusest ning sellest, kummal vanemal parajasti on võimalik lapsega tegeleda, tuleb kaebajal esitada lapse ema kirjalik nõusolek toetuse saaja vahetuseks.

1. Kaebaja vastas
2. juulil 2023 kirjaga, milles jäi oma varasemale avaldusele kindlaks. Kaebaja ja laste ema elavad koos ühes korteris ning osalevad mõlemad laste kasvatamises ja nende ülalpidamisega seotud kulude katmises. Kaebaja ei pea põhjendatuks, et peretoetuste üle ühe kuu tema arvele kandmine sõltub laste ema nõusolekust. Laste ema ei ole oma nõusolekut senini andnud.
3. SKA küsis laste ema seisukohta. Y.Y vastas
4. juuli
5. a kirjaga, milles selgitas, et on laste isast lahutatud. Elatakse ühes kodus, kuna oodatakse kohtulahendit kaasomandi jagamiseks. Y.Y hoolitseb laste igapäevaste kulude katmise eest. Vanemad ei ole sõlminud laste suhtluskorda puudutavat kokkulepet. Samuti pole selle kohta kohtumäärust.
6. SKA jättis
7. juuli
8. a otsusega kaebaja taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-te 2 ja 3, § 43 lg 1 p 3 ja

§ 8lg 1 alusel läbi vaatamata.

Kaebaja ei ole esitanud

§ 6

lg 1 järgi nõutavat teise vanema nõusolekut hüvitise saamise õiguse kasutamiseks kordamööda.

1. X.X esitas
2. augustil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada SKA-d maksma peretoetust temale ja laste emale kordamööda. 6.
3. Harju Maakohus lahutas kaebaja ja Y.Y abielu
4. novembril
5. SKA maksab peretoetusi täies ulatuses laste emale. Lastega seotud kulutusi kannavad mõlemad vanemad. Kaebaja on palunud Y.Ylt ülevaadet peretoetuste kasutamise kohta, kuid pole seda saanud. 6.2.

§ 17järgi on lapsetoetust õigus saada igal lapsel.

Lapsetoetust tuleb maksta selliselt, et see jõuaks lapseni ning sellest kantaks lapsega seotud kulutused. SKA ei vaadanud kaebaja taotlust sisuliselt läbi ega hinnanud, kas lapsetoetus jõuab lasteni ja kas seda kasutatakse eesmärgipäraselt. SKA ei kaalunud taotlust läbi vaatamata jättes laste huve ega arvestanud laste vajadustega. 6.3. Kaebaja ei ole andnud nõusolekut lastetoetuste maksmiseks ainult emale. Kaebaja ei ole toetustest loobunud. Kaebaja kasvatab lapsi võrdselt Y.Yga. Laste emal pole kohustust kasutada lastetoetuseks makstud raha lastega seotud kulutuste kandmiseks.

eesmärgiga pole kooskõlas toetuste maksmine üksnes laste emale, ilma et oleks tagatud, et ema kasutab toetust lastega seotud kulutuste katmiseks. 7. SKA esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. 2

§ 17lg 1).

Lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last (

§ 21lg 1).

Ühele vanemale peretoetuste maksmise lõpetamiseks ja nende teisele vanemale määramiseks peab SKA-l olema seadusest tulenev alus. Toetused on määratud laste emale. Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, tuleb esitada taotlus, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek (

§ 6lg 1 teine lause).

Kaebaja pole esitanud Y.Y nõusolekut. 7.2. Riigikohtu üldkogu tunnistas

§ 6

lg 1 teise lause põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda SKA-l ilma seni toetust saanud vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui laps kasvab ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres. Praegusel juhul elavad vanemad aga koos. 7.

1. Peretoetused on mõeldud laste kasvatamise toetamiseks. Seejuures ei ole oluline, kummale vanemale neid makstakse. Vanemad peavad laste kasvatamise ja ülalpidamise kuludes kokku leppima, võttes seejuures arvesse ka seda, kummale vanemale peretoetusi makstakse. 7.
2. Juhul kui kaebaja ja laste ema asuvad elama eraldi ja lapsed viibivad mõlema vanema peres võrdse aja, on kaebajal võimalik taotleda peretoetusi, lisades neid asjaolusid tõendavad dokumendid. Piisab ka sellest, kui mõlemad vanemad kinnitavad lahus elamist ja laste võrdset kasvatamist.
3. Kolmas isik Y.Y esitas seisukoha, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. 8.
4. Y.Y ei anna SKA-le nõusolekut maksta peretoetusi talle ja kaebajale kordamööda. 8.
5. Septembris 2021 lahkus kaebaja pere ühisest kodust. Laste eest hoolitsemine jäi täielikult ema kanda.
6. septembril 2022 esitas Y.Y laste seadusliku esindajana kaebaja vastu elatise nõudega hagi. Kaebaja palus määrata kindlaks laste suhtluskorra. Kohus peatas
7. märtsi
8. a määrusega elatise hagi menetluse kuni suhtluskorra määramiseni. 8.
9. Kaebaja elas üürikorteris. Y.Y elas lastega kaebaja ja tema kaasomandis olevas kodus (XXX). Y.Y esitas kaebaja vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks. Aprillis 2023 tuli kaebaja ilma eelneva kokkuleppeta korterisse ja teatas, et elab seal kuni kaasomandi lõppemiseni. Kohtumenetluse ajal võõrandas kaebaja talle kuuluva osa kaasomandist ilma Y.Ye ja kohut sellest teavitamata (kinkis kõrvalisele isikule). Kohus on kaebaja võõrandatud (kingitud) kaasomandi osa arestinud. Y.Y on esitanud kingi saaja vastu uue kaasomandi lõpetamise hagi. Kaebaja elab praegu Y.Y ja lastega samas korteris. 8.
11. detsembri
12. a määrusega jättis kohus kaebaja avalduse suhtluskorra määramise nõudes läbi vaatamata, kuna vanemad elavad koos. Seega puudub laste suhtluskorda reguleeriv dokument. 8.
13. Kaebaja ja Y.Y ei kanna lastega seotud kulutusi võrdselt. Kaebaja on küll lapsi toetanud, kuid peamiselt hoolitseb laste eest, tegeleb nendega ja katab nende kulutused Y.Y. Kaebaja tegeleb lastega seotud asjadega harva. Lastega seotud igakuised kulud on Y.Y esile toonud elatise nõudes. Seega on kaebaja nendega kursis. Lastetoetused jõuavad Y.Y kaudu lasteni. Y.Y katab laste igapäevased kulud, nende huvitegevuse (võistlussport) ja õppekäikude kulud. Kaebaja pole ka otsesõnu väitnud, et lastetoetus ei jõua ema kaudu lasteni, vaid kirjutab üldsõnaliselt, et lastetoetust tuleb maksta nii, et 3

§ 6

lg 1 teine lause on põhiseadusega vastuolus osas, milles ei võimalda SKA-l ilma seni toetust saanud vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui see laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti (perekonnaseaduse § 116 lg 1). Kui vanemad elavad koos, kasvab laps samuti võrdse aja mõlema vanema juures. Järelikult tuleb SKA-l jagada hüvitised vanemate vahel võrdselt. Sellisel viisil peretoetuste määramine ei eelda

§ 6lg 1 järgi ei kohtumäärust ega vanemate kokkulepet.

KOHTU PÕHJENDUSED 10. Pooled on eri meelt selles, kas kaebajal on õigus nõuda, et lapsetoetust (vt

§ 17

) ja lapserikka pere toetust (vt

§ 21) makstaks kordamööda temale ja Y.Yle.

Senini on mõlemat toetust makstud Y.Yle.

§ 6

lg 1 teine lause sätestab, et kui vanemad soovivad toetuste saamise õigust kasutada kordamööda, esitab uus taotleja taotluse, millel on seni toetust saanud vanema nõusolek.

1. Kaebaja esitas SKA-le taotluse toetuste kordamööda temale ja Y.Yle maksmiseks, kuid ei esitanud Y.Y nõusolekut kinnitavat dokumenti. SKA jättis tema taotluse seetõttu läbi vaatamata, viidates HMS § 15 lg-le 3 (vt digitoimiku leht lk 25).
2. Riigikohtu üldkogu tunnistas

§ 6

lg 1 teise lause põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda SKA-l ilma seni toetust saanud vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui laps kasvab ligikaudu võrdse aja kestel mõlema vanema peres (otsus nr 3-18-1672). 13. Riigikohtu lahendatud asja asjaolud erinesid praeguse asja omadest. Lapsevanemad elasid lahus. Praegusel juhul on mõlemad vanemad kinnitanud, et elavad koos ühiste lastega samas elukohas. Riigikohtu lahendatud asjas elas vanemate ühine laps vaheldumisi mõlema vanema juures. Lisaks lapsevanemate ühisele lapsele oli mõlemal vanemal veel kaks last. Paari ühise lapse emale maksti lapse eest lapsetoetust, mistõttu ta sai ka lapserikka pere toetust. Kuna isale lapsetoetust ei makstud, ei saanud ta ka lasterikka pere toetust, millele tema lastel 50% ajast kolmelapselises peres kasvavate lastena õigus oli. Ema ei olnud ühise lapse eest lapsetoetuse kordamööda maksmisega nõus. 4

§ 15

). Lapsetoetuse kordamööda saamise eesmärk on, et toetus jõuaks lapseni just selle pere kaudu, kus laps parajasti kasvab, st elab perehüvitiste seaduse mõttes. Lasterikka pere toetuse kordamööda kasutamise eesmärk on, et toetus jõuaks kõigi lasteni sel ajal, kui pere, kus nad kasvavad, vastab lasterikka pere tunnusele.

§ 6

lg 1 teine lause on säte, mis kehtestab hüvitise kordamööda saamise õiguse selleks, et saavutada

§-s 15 sätestatud eesmärk, milleks lahus elavate vanemate puhul on hüvitise jõudmine mõlema pere lasteni ajal, mil nad hüvitist vajavad. 15. Riigikohus tõdes, et

ei anna juhiseid, kuidas toimida, kui vanemad lapsetoetuse kordamööda maksmises kokkuleppele ei jõua. SKA ei saa sellisel juhul ise otsustada, kummale vanematest toetus määrata. Maakohus saaks asendada seni hüvitist saanud vanema nõusoleku kohtulahendiga. Maakohtusse pöördumine on aga lapsevanema jaoks koormav. Lisaks pole selge, kas nõusoleku nõudmiseks on olemas õiguslik alus. 16. Riigikohus leidis, et

§ 6

lg 1 teine lause rikub nii asjas kaebajaks olnud isa kui ka tema peres kasvavate laste õigust võrdsele kohtlemisele (põhiseaduse § 12 lg 1). Riigikohus tõdes, et lapse puhul, kelleni toetus jõuab ema kaudu, ei ole õiguse riive intensiivne. Küll aga on võrduspõhiõiguse riive suur isa ja nende laste puhul, kelleni lapserikka pere toetus üldse ei jõua. Isa õiguste riivet pidas Riigikohus oluliseks põhjusel, et tal pole võimalik anda oma kõigile lastele edasi riigi pakutavat hüve samal määral, nagu seda saab teha ühise lapse eest toetust saav ema. 17. Eeltoodu põhjal tuvastas Riigikohus lahendatud juhtumi asjaoludel

§ 6lg 1 teise lause põhiseadusevastasuse.

Kuna Riigikohus tunnistas sätte vastavas osas (st lahus elavate vanemate puhul) põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, tekkis SKA-l võimalus kontrollida taotluse lahendamisel, hoolimata teise lapsevanema nõusoleku puudumisest, sisuliselt seda, kas laps kasvab kordamööda mõlema vanema juures ja kas seetõttu on põhjendatud maksta lapsetoetust ja lasterikka pere toetust kordamööda mõlemale vanemale. 18. Riigikohtu otsus ei võimalda SKA-l hinnata praegusel juhul vanemate panust ühiste laste kasvatamisse. Seda põhjusel, et vanemad elavad koos. Nagu kohus selgitas, tunnistas Riigikohus

§ 6

lg 1 teises lauses sisalduva nõude põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks üksnes lahus elavate vanemate puhul. Seega keeldus SKA praegusel juhul põhjendatult taotluse läbivaatamisest, kuna vajalik nõusolek oli esitamata. Kohus saaks SKA otsuse tühistada üksnes juhul, kui leiaks, et

§ 6lg 1 teine lause on ka praeguse kohtuasja asjaoludel põhiseadusega vastuolus.

Sellisel juhul tuleks kohtul jätta see säte kohaldamata (vt HKMS § 158 lg 4). 19. Kohus leiab, et

§ 6

lg 1 teine lause ei ole praeguse kohtuasja asjaoludel põhiseadusega vastuolus.

§ 17

järgi on õigus lapsetoetusele lapsel.

§ 2järgi on selle seaduse eesmärgiks toetada lastega peresid ja laste kasvatamist.

Praegusel juhul elavad lapsed pidevalt koos vanemaga, kelle arvele toetused laekuvad. Seega pole põhjust arvata, et toetused ei jõuaks lasteni. Peretoetuste maksmise eesmärgid on praegusel juhul täidetud. Kohus märgib, et oleks ka ülemäärane nõuda, et SKA kontrolliks, kuidas lapsevanemad täpselt neile makstud toetusi kasutavad. Kui lapsed elavad koos vanemaga, kellele toetusi makstakse, ning vanemal on laste hooldusõigus, on toetuse maksmine

eesmärkidega kooskõlas (vt ka

§ 13). SKA abil ei ole põhjust hakata lahendama vanemate erimeelsusi lastega seotud kulude kandmisel. 5

§ 6

lg 1 teine lause riivab kaebaja õigust käsutada lapsetoetusi võrdväärselt laste emaga (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-15-2595, p 15). Nagu SKA aga märkis, on seda riivet võimalik kompenseerida lapsevanemate vahelise kokkuleppega selle kohta, kes kui suure osa ühise majapidamise ja ühiste laste kuludest enda kanda võtab. Seetõttu ei pea kohus

§ 6

lg 1 teise lausega põhjustatavat kaebaja õiguse riivet oluliseks ja sätet kaebaja võrdsuspõhiõiguse riive tõttu põhiseadusega vastuolus olevaks.

1. Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ei SKA ega kolmas isik ole taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist. Võimalikud kulud jäävad seega menetlusosaliste endi kanda.
2. Otsuse avaldamisel tuleb kaebaja ja Y.Y nimed ning nende laste nimed ja isikukoodid asendada tähemärkidega. Avaldamata tuleb jätta pere kodune aadress (HKMS § 175 lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 14.11.2025 KOHTUOTSUSEGA. 6