← Eesti

3-25-1368/2

Obsah (4)§ 152§ 121§ 43§ 104

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1368 Haldusasi Z.N-i (Z.N) kaebus Maa-ameti 30.03.2023 korraldusele nr 1-

) § 120 lg 1 p 4 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb menetlus Maa-ameti 30.03.2023 korralduse tühistamise nõudes

§ 152

lg 1 p 1 alusel lõpetada (korduv kaebus) ning ülejäänud nõuetes tagastada

§ 121

lg 2 punkti 1 kaebeõiguse puudumise tõttu ja lg 1 p 1 alusel halduskohtul pädevuse puudumise tõttu. 7. Tallinna Halduskohus jättis oma 15.09.2023 otsusega haldusasjas nr 3-23-1020 kaebaja poolt Maa-ameti 30.03.2023 korralduse nr 1-17/23/741 „Maa ostueesõigusega erastamine (Viimsi vald, X ja Z“ tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis kaebaja poolt esitatud apellatsioonkaebuse oma 30.01.2025 otsusega rahuldamata. Otsus jõustus 18.03.2025, kui Riigikohus ei võtnud kaebaja poolt esitatud kassatsioonkaebust menetlusse. Seega on Maa- ja Ruumiamet tagastanud kaebaja poolt esitatud vaide õiguspäraselt. Praeguses asjas aga ei sõltu kaebaja kaebeõigus 30.03.2023 korralduse vaidlustamiseks vaide tagastamise otsuse õiguspärasusest, vaid sellest, et asjas on jõustunud kohtulahend.

§ 43

lg 1 p-de 1–3 järgi ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning: selle kohta on jõustunud kohtuotsus; selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta või varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse korduvus eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluse esemete kattuvust. Tulenevalt

§ 152

lg 1 punktist 1 lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kuna kaebaja on haldusasjas nr 3-23-1020 esitanud samasisulise tühistamisnõude, siis on kaebaja juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus (

§ 43lg 1 p 1).

Seetõttu ei ole käesolev korduv kaebus lubatav, mistõttu tuleb menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 1 alusel.

Tulenevalt

§ 152

lg-st 3, kui

§ 152

lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb menetlus Maa-ameti 30.03.2023 korralduse tühistamise nõudes lõpetada enne kaebuse menetlusse võtmist. 8. Kaebus nõudes võtta Viimsi Vallavalitsus ning Maa- ja Ruumiamet MaaRS § 23 lg 3 1 ja pärimisseaduse rikkumise ning kohtule ebaõigete andmete esitamise eest vastutusele kuulub tagastamisele

§ 121lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Kriminaalmenetluse alustamine on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses. Seega tuleb nimetatud nõudes kaebus tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel.

9. Kaebus nõuetes kohustada Maa- ja Ruumiametit hüvitama kaebajale moraalne kahju ning kahju, mis seondub hoonete juurde kuuluva maa vormistamise kuludega ning maa 2

(4)ostueesõigusega erastamise menetluse uuendamisega kuulub

§ 121lg 2 p 1 kohaselt tagastamisele seoses kaebeõiguse puudumisega.

9.1 Viimsi Vallavalitsus on teinud X ja Z asuvate katastriüksuste maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ning koostanud maa ostueesõigusega erastamise toimiku. Erastamise eeltoimingute tulemusena võttis Viimsi Vallavalitsus 10.02.2021 vastu korralduse nr 58 „Y külas katastriüksustel X ja Z asuvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise võimalikkus“. Nimetatud korraldusega nõustuti X ja Z katastriüksuste ostueesõigusega erastamisega võrdsetes 1/3 mõttelistes osades ehitiste omanikele Y.Yile, kaebajale ja X.Xile. Nimetatud otsustus on Maa-ameti peadirektori 30.03.2023 korralduse suhtes eelhaldusaktiks. Kohtud hindasid haldusasjas nr 3-21-506 korralduse nr 58 õiguspärasust ja leidsid, et X ja Z maa ostueesõigusega erastamine võrdsetes mõttelistes osades Y.Yile, kaebajale ja X.Xile on õiguspärane. Kohtuotsustes on analüüsitud kõiki X ja Z asuvate elamu ja saunamaja omandiõigust tõendavaid dokumente. 9.2 Maa-ameti peadirektori 30.03.2023 korraldusega nr 1-17/23/741 „Maa ostueesõigusega erastamine (Viimsi vald, X ja Z) otsustati erastada Harju maakonnas Viimsi vallas, Y külas asuvad X katastriüksus kt-ga XXX, pindalaga 3245 m 2 ja sihtotstarbega elamumaa 100% ning Z katastriüksus kt-ga XXX, pindalaga 1075 m2 ja sihtotstarbega elamumaa 100 % Y.Yi, kaebaja ja X.Xile ühisomandisse. Kohtud hindasid haldusasjas nr 3-23-1020 nimetatud korralduse õiguspärasust. Kohtud leidsid, et haldusasjas ei olnud esitatud selliseid tõendeid või põhjendusi, mille alusel kohus saaks asuda seisukohale, et kaebaja oli ehitiste ainuomanik. Nimetatud korralduse õiguspärasust on kohtu kontrollinud haldusasjas nr 3-23-1012. 9.3 Asjaolule, et puudusid uudsed asjaolud, mis annaksid alused teha teistsuguse otsuse haldusasjas nr 3-21-506 on andnud hinnangu ka Riigikohus, vaadates läbi kaebaja poolt 14.04.2023 esitatud teistmisavaldust. Teistmisavaldusele olid lisatud tõendid, mille alusel kaebaja leidis, et tegemist on ebaõigete kohtulahenditega ning esineb teistmise alus. Riigikohus jättis 27.06.2023 määrusega haldusasjas nr 3-21-506 kaebaja poolt esitatud teistmisavalduse menetlusse võtmata, sest leidis, et puuduvad teistmise alused. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu Riigikohtu 27.06.2023 määruses tooduga ei anna aga alust kahelda kohtute poolt haldusasjas nr 3-21-506 tehtud lahendite õigsuses. 9.4 Eeltoodust tulenevalt on kohtud korduvalt kontrollinud kaebaja väiteid, mis seonduvad maa ostueesõigusega erastamisega Viimsi vallas, X ja Z asuvate ehitiste juurde. Kohtud on tuvastanud, et kaebaja ei ole nimetatud maaüksustel asuvate ehitiste ainuomanik. Kaebaja keskne väide, millega ta seostab nii kahju hüvitamise nõudeid kui ka menetluse uuendamise nõuet põhineb aga arusaamal, et ehitiste omandiõigus on ebaõigesti tuvastatud. Nimetatud väidet on kohtud korduvalt kontrollinud ning kaebaja poolt esitatud tõendeid hinnanud. Nimetatust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus nõuda samade asjaolude veelkordset uurimist haldusmenetluses ning nõuda haldusmenetluse uuendamist. Kuivõrd kohtumenetlustes on tuvastatud, et kaebaja ei ole ehitiste ainuomanik, siis ei ole Maa- ja Ruumiamet ja Viimsi Vallavalitsus, kes on lahendanud maa ostueesõigusega erastamise küsimust, olla põhjustanud kaebajale ka mingit varalist või mittevaralist kahju. Seega puudub kaebajal ka õigus nimetatud kahju hüvitamist nõuda. Kohis tagastab kaebuse menetluse uuendamise ja kahju hüvitamise nõuetes

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

10. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtuss 11. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 20 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse osaliselt

§ 121

lg 2 p 1 alusel, siis tasutud riigilõiv ei kuulu kaebajale tagastamisele (

§ 104lg 1 p 2). /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(4)Tiia Nurm Kohtunik MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 13.03.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA. 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.