) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Hoolimata eeltoodust märgib kohus lühidalt järgmist. Hagi aluseks on LHV Finance AS-i ja kostja vahel 26.01.2023 sõlmitud väikelaenuleping nr x, mille alusel sai kostja laenu 17 776,67 eurot. Lepingujärgne krediidikulukuse määr oli 33,36% aastas. Kostja sai laenu olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks ja esialgu tasus laenu laenuandjale. Kuid edaspidi kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt jäädes võlgu kolme järjestikuse 10.02.2024–10.04.2024 maksetega. Kohus kontrollis, kas tarbijakrediidileping on kehtivalt üles öeldud (dtl 54). Kohus kontrollis omal algatusel tarbijakrediidilepingu tühisuse aluseid (sh seadusest tulenevaid vormi- ja sisunõudeid) ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (võlaõigusseaduse § 402 jj). Kostjale laenu andes tuvastati kostja sissetuleku suurus 1699,11 eurot kuus arvelduskonto väljavõtte alusel. Arvestades võlgniku taotlusel deklareeritud kolm ülalpeetavat, korrigeeriti võlgniku sissetulekut 456,95 euro (üldkohaldatav määr) võrra ning LHV võttis maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel korrigeeritud sissetuleku summas 1242,96 eurot. Igakuiste finantskohustustena on LHV arvestanud krediidivõimelisuse hindamisel taotluses esitatud andmetega summas 0 eurot, sest olemasolevad kohustused kostja refinantseeris võetud laenuga. Igakuise osamakse suurus siinses nõude aluseks oleva laenulepingu järgi oli 449 eurot. Laenutaotluse esitamise ajal kostjal maksehäired ja teadaolevad kulutused hasartmängudele puudusid. Arvestades igakuist laenumakset (449 eurot (dtl 16)) ja ka seda, et kolme ülalpeetava osas korrigeeriti võlgniku sissetulekut 456,95 euro võrra, jäi kostjale vaba raha igakuiselt 793 eurot. Kohus ei tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist tutvudes asja materjalidega (sh hageja esitatud krediiditoimikuga ja seal sisalduva arvelduskonto väljavõttega ja krediidiandja selgitustega) (hagi lisa 2 ja lisa 2.1). Laenulepingust tulenev nõue loovutati 28.06.2024 hagejale. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud KÄPO-s 23.01.2026. Kostjat hoiatati tagaseljaotsuse tegemise eest. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud (s.o hiljemalt 06.02.2026) ega ka praeguse otsuse koostamise ajaks, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (
lg 1).
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda, sest otsus tehakse tema kahjuks. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
Hageja on enda menetluskuludeks märkinud riigilõivu summas 1400 eurot ja hageja õigusabikulud 507 eurot (3 tunni eest tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja kulu toimingud on järgmised: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Riigilõiv on vältimatu ja põhjendatud kulu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 1520 eurot (=1400 riigilõiv + 120 eurot). Hageja taotlus kostjalt menetluskuludelt viivise välja mõistmiseks kuulub rahuldamisele (
(allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.