← Eesti

2-25-124444/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. märts 2026 Tsiviilasja number 2-25-124444 Tsiviilasi Meristo Õigusbüroo Osaühingu Korsunovi vastu 420 euro saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik Pavel Korsunovi apellatsioonkaebus Menetlusosalised Hageja Meristo Õigusbüroo Osaühing (registrikood 11435020), seaduslik esindaja juhatuse liige Monica Meristo-Dmitrijev hagi Pavel Kostja Pavel Korsunov (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Paas Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Keelduda Pavel Korsunovi poolt Viru Maakohtu
  5. veebruari
  6. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
  7. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Pavel Korsunovi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK
  8. Meristo Õigusbüroo Osaühing (hageja) esitas
  9. oktoobril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pavel Korsunovilt (kostja) 420 euro saamiseks. Pärnu Maakohus andis võlgniku vastuväite tõttu asja edasiseks menetlemiseks üle Viru Maakohtule.
  10. Hageja esitas
  11. detsembril 2025 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 420 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Pooled sõlmisid
  12. septembril 2023 kliendilepingu, mille alusel hageja kohustus osutama kostjale õigusabiteenuseid ja kostja kohustus selle eest tasuma (leping). Hageja esindaja osutas kostjale õigusabi kriminaalasjas nr 25240100050 järgmiselt: kriminaalasja materjalidega (umbes 2000 lk) tutvumine, prokuröriga karistuse osas läbirääkimiste pidamine. Hageja esindaja soovis minna
  13. septembril 2025 vanglasse kostjale toimikut tutvustama. Kokkuleppeläbirääkimised pidid toimuma
  14. septembril
  15. Kostja keeldus
  16. septembril 2025 tasu maksmisest. Sellega leping lõppes. Hageja esitas kostjale viimase arve 420 eurot eelnimetatud toimingute eest. Kostja ei tasunud seda.
  17. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõue on tõendamata. Leping sõlmiti kostja esindamiseks teises kriminaalasjas, mitte kriminaalasjas nr
  18. Pooled ei leppinud kriminaalasjas 25240100050 kokku osutatavas õigusabiteenuses ega selle tasus. Hageja ei teatanud kriminaalasjas 25240100050 osutatavast õigusabist ega selle hinnast kostjale ega küsinud kostja nõusolekut. MAAKOHTU LAHEND
  19. Maakohus rahuldas
  20. veebruari
  21. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 420 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 140 eurot. Pooled sõlmisid lepingu. Lepingus ei märgitud, millises kriminaalasjas esindamiseks see sõlmiti. Vaidlus tekkis hageja poolt kostjale õigusabiteenuse osutamise üle kriminaalasjas nr
  22. Leping vastab võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 619 sätestatud käsunduslepingu tunnustele. VÕS § 627 lg 2 kohaselt, kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja seaduslik esindaja lubati prokuratuuri
  23. septembri
  24. a määrusega kriminaalasja nr 25240100050 menetlusse kostja kaitsjana. Hagejal on seetõttu õigus kostjalt tasu nõuda. Hageja nõuab kostjalt õigusabitasu 420 eurot. Arve kohaselt on hageja osutanud õigusabi kolme tunni ulatuses, hinnaga 140 eurot/tund. Riigikohtu praktikas on vajalikuks ja põhjendatuks peetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 1 p 2 tunnustele vastava lepingulise esindaja tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 1.10.2013, 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma 2 käibemaksuta (RKTKm 2.10.2013, 3-2-1-93-13, p 12). Kuna hageja nõutav tunnitasu ei ületa mõistlikuks peetud tunnitasu kuigi palju, on see mõistlik. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  25. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või saata tsiviilasi samale maakohtule uueks arutamiseks tagasi ning jätta menetluskulud hageja kanda. Leping ei hõlma kostjale kriminaalasjas nr 25240100050 õigusabi osutamist. Hageja ei tõendanud vastupidist. Lepingus on märgitud, et hageja jurist kaitseb kostjat tema kriminaalasjas kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kohtulahendite infosüsteemist on leitav
  26. märtsi
  27. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-24-7104

(22233000586), milles hageja jurist kaitses kostjat. Kohtuotsus on jõustunud. Lepingu sõlmimisel ei olnud isegi teada, et kostja vajab edaspidi kaitset kriminaalasjas nr
  1. VÕS § 186 järgi lõppes leping seega täitmisega. Pooled ei sõlminud uut lepingut. See, et hageja palus prokuratuurilt juurdepääsu kriminaalasja nr 25240100050 materjalidele, ei tõenda, et hageja oli selles asjas sõlminud kliendiga kokkuleppe kliendi kaitsmiseks. Maakohus leidis ka ise, et lepingus ei ole kirjas, millises kriminaalasjas esindamiseks see sõlmiti. Järelikult ei saanud kohus asuda seisukohale, et leping on sõlmitud esindamiseks kriminaalasjas nr
  2. Maakohtu otsus on seega vastuoluline. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus kostjale tagastada.
  4. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hageja nõude hind ei ületa TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. Tegemist on seega lihtmenetluse asjaga. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluse asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
  5. Maakohus ei andnud TsMS § 637 lg 21 mõttes luba maakohtu otsuse edasikaebamiseks (vt ka RKTKm 1.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi, samuti ei hinnanud kohus ebaõigesti tõendeid ega rikkunud menetlusõiguse norme selliselt, et see võis mõjutada lahendit.
  6. Maakohus tuvastas õigusnorme rikkumata, et pooled sõlmisid VÕS § 619 mõttes käsunduslepingu kostjale kriminaalasjas nr 25240100050 õigusabiteenuse osutamiseks. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Kostja kinnitusel on lepingus märgitud, et hageja jurist kaitseb kostjat tema kriminaalasjas kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kostja ei väida, et lepingus oleks kirjas kriminaalasja number, milles hageja jurist kohustus kostjat kaitsma peab, ega tugine ka muudele tõenditele, millest 3 võiks tuleneda poolte ühine tahe sõlmida leping kostja esindamiseks ainult ühes kostja kriminaalasjas, mis ei ole kriminaalasi nr
  7. Maakohus tuvastas lepingu ja prokuratuuri
  8. septembri
  9. a määruse, millega lubati hageja esindaja kriminaalasja nr 25240100050 menetlusse kostja kaitsjana, alusel seega põhjendatult poolte kokkuleppe kostjale kriminaalasjas nr 25240100050 õigusabiteenuse osutamiseks.
  10. Ringkonnakohus keeldub TsMS § 637 lg 2 1 alusel seega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
  11. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust hagejale kätte. Kaebus tuleb kostjale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. See tähendab, et käesoleva määruse jõustumisega jõustub maakohtu otsus.
  12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.