KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 25. veebruar 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilas

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

1. Z.O (hageja) esitas
2. oktoobril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.F-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas
3. novembril 2025 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 2627,92 eurot, sealhulgas põhinõue 2000 eurot ja 05.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 627,92 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt 2000 eurolt alates hagi esitamisest kuni selle kohase tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse
4. detsembri 2025 kohtumäärusega. Hagiavalduse kohaselt sai kostja hagejalt laenu ning kostja allkirjastas 06.01.2023 võlatunnistuse, millega kostja kinnitas, et ta sai hagejalt laenu 2000 eurot ja kohustub laenu tagastama hiljemalt 15.02.
5. Hageja kandis laenu üle kostja arveldusarvele. Kostja 2

§ 3111lg 3 alusel kättetoimetamisportaali kaudu).

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 19.01.

1. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et hageja on andnud kostjale laenu 2000 eurot, mille kostja on jätnud tähtaegselt tagasi maksmata. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole hagile vastanud ega haginõude osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hagi on põhinõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 2000 eurot.
2. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 627,92 eurot. Hageja arvestab viiviseid alates laenu tasumise tähtajale järgnevast päevast. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 16.02.2023–05.11.2025 eest summas 627,92 eurot. Viivis on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et hagi on eeltoodud viivisenõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude eeltoodud osas, s.o 627,92 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt 2000 eurolt alates hagi esitamisest kuni selle kohase tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude. 3

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 7.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus peab määrama hagejale menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja ning seejärel määrab kohus kooskõlas

§ 176lg-ga 8 kostjale tähtaja hageja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks.

See takistab kohtuotsuse tegemist. Kohus määrab seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

8.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4