) § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus hagiavaldus õigete kostjate vastu. Lisaks peab hagis olema välja toodud hageja selge nõue ning hagiavalduse aluseks olevad asjaolud. 3.
lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 3.1. Kohus märgib, et elatise vähendamise nõudes on kostjateks alaealised lapsed, kelle kasuks on kohtulahendiga elatis välja mõistetud. Kostjaks ei ole lapsevanem. Kuna hageja on esitanud hagi lapsevanema vastu, kes ei saa kostjaks olla, siis esineb alus hagi menetlusse võtmata jätmiseks
3.2. Lisaks märgib kohus, et hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (
§-d 334-340, 363-370).
lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi
Käesolevalt esinevad hagis ulatuslikud puudused, sh hagi esitatud laste isa vastu. Kohtule esitatud hagis on välja toomata hagi aluseks olevad asjaolud ja selged nõuded. Eeltoodust tulenevalt ei vasta kohtule esitatud hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud vorminõudele. Kohus selgitab hagejale, et
§-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel
lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Kohtul tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu 20.06.2017 otsus asjas nr 3-2-167-17, p 11). Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Hagis ei ole välja toodud, milliste kohtulahenditega on elatis välja mõistetud ja millised asjaolud on muutunud pärast elatise väljamõistmise kohta lahendi tegemist, arvestades eelmise 2
Hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. 5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud
Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks
Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. 6.
lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.