Obsah (6)
§ 204§ 120§ 123§ 87§ 29§ 634-26-583 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2026, Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-26-583 (2570,26,000037) Kohtunik P
§ 204lg 3).
Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.
- Edastada kohtuotsus Aavo Liivile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus 1 4-26-583 PPA Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 16.2.2026 otsusega karistati Aavo Liivi selle eest, et tema 17.1.2026 kella 12.09 ajal XXX juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisalduse mitte väikesem kui 0,16 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,21+-0,05 mg/l. Rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebus A. Liiv esitas kohtule kaebuse, milles palub kaaluda võimalust määrata karmim rahatrahv, kuid jätta juhtimisõigus alles. Mõistab teo õigusvastasust, kahetseb juhtunut. Juhtimisõiguse äravõtmine seab ta keerulisse olukorda, sest tööülesanded eeldavad igapäevast sõiduki juhtimist, juhtimisõiguseta on oht kaotada töökoht, mis mõjutab majanduslikku toimetulekut ning võimalusi täita kohustusi nii töö- kui eraelus. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust. KOHTU SEISUKOHT
- Kohus leiab, et kaebuse saab
§ 120
lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud.
§ 123
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§ 87
sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad.
- KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas A. Liiv on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. A. Liiv on avaldanud menetlusaluse isikuna ülekuulamisel, et kusagil tund enne politsei poolt kinni pidamist oli kukkunud läbi jää, saanud külmetada, siis tarvitas ca 50g alkoholi liköör „Vana Tallinn“; sai vere liikuma, kuid ei tundnud, et oleks joobes; kui politsei ta peatas, siis puhus alkomeetrisse kerge joobe. Tunnistaja K. P on rääkinud, et kontrollisid 17.1.2026 liiklusjärelevalve käigus XXX mootorsõidukijuhtide kainust; peatasid Mercedes-Benzi reg nr XXX ja G. N kontrollis indikaatorvahendiga juhi kainust, tulemus oli 0,22 mg/l, ka tõenduslik alkomeeter näitas 0,16 mg/l; isik tunnistas, et oli tund aega enne sõitu alkoholi tarbinud. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll näitab, et A. Liiv suhtes kasutati 17.1.2026 kell 12.09 indikaatorvahendit, näit oli positiivne; on koostatud joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, mille kohaselt silmade sidekestad punetasid, oli alkoholi lõhn. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk näitab, et XXX kasutati Aavo Liivi suhtes tõenduslikku alkomeetrit, mõõtetulemus 0,16 mg/l. A. Liiv kõrvaldati 17.1.2026 mootorsõiduki juhtimiselt, sest oli alus arvata, et ta on alkoholi tarvitamisest tingitud juhile keelatud seisundis. Kohus leiab, et need tõendid kinnitavad, et A. Liiv juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksemm kui 0,16 mg/l. Sellega rikkus ta LS § 69 lg 3, mille kohaselt mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 mg või rohkem. Kohus leiab, et A. Liivi poolt toime pandud tegu täidab LS § 224 lg 1 sätestatud objektiivse teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.
- Kohus leiab, et A. Liiv pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest. A. Liiv on avaldanud, et tarvitas ca tund enne mootorsõiduki juhtimist kanget alkoholi, sest oli 2 4-26-583 külma saanud. A. Liiv ütles, et ta ei tundnud, et on joobes. Kohus leiab, et isik, kes asub peale alkoholi tarvitamist mootorsõidukit juhtima ei saa tugineda oma tundele, et ta ei ole juhile keelatud seisundis. A. Liiv ei olnud kohusetundlik, ta ei veendunud, et ta on peale alkoholi tarvitamist seisundis, mis lubab tal mootorsõidukit juhtida. Seda eriti olukorras, kus A. Liivi oli sarnase teo toime pandud ka 22.12.
- Seega eelnev kogemus ja lühikese aja jooksul enne juhtima asumist kange alkoholi tarvitamine näitavad, et A. Liiv oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et ta on alkoholi tarvitamise tõttu juhile keelatud seisundis. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
- Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
- Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A. Liiv on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.
- Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et A. Liivi poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.
- Kohus ei ole tuvastanud
§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.
- Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
- Kohtuväline menetleja karistas A. Liivi LS § 224 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Karistusregistri teatis näitab, et A. Liivi on 22.12.2025 LS § 224 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatud Lääne prefektuuri Haapsalu PJ 20.1.2026 otsusega rahatrahviga 504 eurot, s.o 63 trahviühikut (otsus jõustus 6.2.2026). Seega on käesolevas asjas arutuse all olev tegu toime pandud enne eelmise väärteootsuse tegemist. Väärteoasju ei ühendatud, kuigi
§ 63
lg-te 1, 3 järgi võib väärteoasja menetleja väärteoasjad ühendada, kui isik on toime pannud mitu väärtegu. Väärteoasjade ühendamine ühte menetlusse ei ole menetleja kohustus, kuid sellisel juhul tuleb arvestada, et samale väärteokoosseisule (mis on antud juhul LS § 224 lg 1) vastava teo korduva toimepanemise eest saab isikut karistada vaid ühe, eriosa normis ette nähtud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 6.9.2023 otsuses nr 4-23-1484 p-s 14: „Kooskõlas KarS § 62 võib ühe süüteo ees kohaldada ühe põhikaristuse. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb viidatud norme mõista nii, et ühe süüteo eest saab põhikaristuseks määrata kas rahatrahvi või aresti või (seaduses sätestatud juhtudel) sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Karistusseadustik ei näe ette, et ühe, korduva süüteo eest saaks samaaegselt mõista mitu eriliigilist põhikaristust.“. Kohtuväline menetleja on A. Liivi karistanud samadele väärteokoosseisudele vastava teo eest kahe eriliigilise põhikaristusega – 20.1.2026 otsusega rahatrahviga ja 16.2.20226 otsusega juhtimisõiguse äravõtmisega. Kuna esimese otsusega karistas kohtuväline menetleja A. Liivi rahatrahviga, siis on karistusliigi ülemmääraks LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Tulenevalt eeltoodust tühistab kohus A. Liivile LS § 224 lg 1 järgi põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise ja karistab A. Liivi rahatrahviga.
- Karistamise alus on isiku süü. A. Liivi väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,16 mg/l mis on LS § 224 lg 1 sätestatud väärteo keskmises määras (lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes 3 4-26-583 liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi), ta rikkus ühte liiklusseaduse normi. A. Liiv on teo toime pannud ettevaatamatusest. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja kahetsust; karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et A. Liivi süü on keskmisest väiksem.
- Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli A. Liiv 22.12.2025 toime pannud sisuliselt sama rikkumise, karistusotsust veel politsei teinud ei olnud. Uus tegu näitab, et alustatud menetlus ei mõjutanud A. Liivi õiguskuulekalt käituma, ta juhtis taas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, mis näitab, et tegemist ei ole juhusüüteoga. Karistuse üldpreventiivne eesmärk tingib samuti karistuse karmistamist, sest mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ei ole vähetähtis süütegu, liiklusnõudeid rikkunud isikute leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa. Liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks ja vaid kõikide liiklejate poolt liiklusnõuete järgimine parandab liiklusolukorda.
- Kuna kohtuväline menetleja on karistanud A. Liivi 22.12.2025 toime pandud LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo eest rahatrahviga 63 trahviühikut, siis käesoleva teo eest ei saa kohus A. Liivi karistada rangemalt kui rahatrahviga 37 trahviühikut, mis on 296 eurot, sest muidu ületaks karistus LS § 224 lg 1 ette nähtud karistusmäära.
- Kohus märgib, et kuna kohtuväline menetleja ei ole A. Liivile määranud lisakaristust, siis kaebemenetluses ei ole võimalik lisakaristust määrata, sest see raskendaks isiku olukorda, mida kohus uue otsuse tegemisel kaebemenetluses teha ei või.
- Kohus rahuldab kaebuse (kuigi mitte kaebuses A. Liivi poolt esitatud asjaolude tõttu) ja tühistab A. Liivile kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristuse juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Kohus karistab A. Liivi LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 37 trahviühikut, s.o 296 eurot.
- Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 69 lg 3, § 224 lg 1, KarS § 56 lg 1, § 62,
§ 120lg 1, § 132 p 2.
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4