) § 121 lg 4, § 155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3). 3-25-1368 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna tegemist on korduva kaebusega, ning ülejäänud nõuetes tuleb kaebus tagastada
lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu ja lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Tallinna Halduskohus jättis 15.09.2023 otsusega haldusasjas nr 3-23-1020 rahuldamata kaebaja kaebuse Maa-ameti 30.03.2023 korralduse nr 1-17/23/741 „Maa ostueesõigusega erastamine (Viimsi vald, Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7)“ tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja otsus jõustus 18.03.2025.
lg 1 p-de 1–3 järgi ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus, selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta või varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse korduvus eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluse esemete kattuvust. Tulenevalt
lg 1 p-st 1 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kuna kaebaja on haldusasjas nr 3-23-1020 esitanud samasisulise tühistamisnõude, siis on 2
Seetõttu ei ole käesolev korduv kaebus lubatav ja menetlus tuleb
Tulenevalt
lg-st 3, kui
lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Seega tuleb menetlus Maa-ameti 30.03.2023 korralduse tühistamise nõudes lõpetada enne kaebuse menetlusse võtmist. Kaebuse nõue võtta Viimsi Vallavalitsus ning Maa- ja Ruumiamet MaaRS § 23 lg 3 1 ja pärimisseaduse rikkumise ning kohtule ebaõigete andmete esitamise eest vastutusele kuulub tagastamisele
Kriminaalmenetluse alustamine on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses. Kaebuse nõue kohustada Maa- ja Ruumiametit hüvitama kaebajale moraalne kahju ning kahju, mis seondub hoonete juurde kuuluva maa vormistamise kuludega ning maa ostueesõigusega erastamise menetluse uuendamisega, kuulub
Kohtud hindasid haldusasjas nr 3-21-506 Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58 õiguspärasust ja leidsid, et Lännekalda tee 10 ja 7 maa ostueesõigusega erastamine võrdsetes mõttelistes osades Wle, kaebajale ja Cle on õiguspärane. Kohtuotsustes on analüüsitud kõiki Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvate elamu ja saunamaja omandiõigust tõendavaid dokumente. Maa-ameti peadirektori 30.03.2023 korraldusega nr 1-17/23/741 „Maa ostueesõigusega erastamine (Viimsi vald, Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7)“ otsustati erastada Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 katastriüksused W, kaebaja ja C ühisomandisse. Kohtud hindasid haldusasjas nr 3-23-1020 nimetatud korralduse õiguspärasust. Kohtud leidsid, et asjas ei olnud esitatud selliseid tõendeid või põhjendusi, mille alusel kohus saaks asuda seisukohale, et kaebaja oli ehitiste ainuomanik. Eeltoodust tulenevalt on kohtud korduvalt kontrollinud kaebaja väiteid, mis seonduvad maa ostueesõigusega erastamisega Viimsi vallas Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvate ehitiste juurde. Kohtud on tuvastanud, et kaebaja ei ole nimetatud maaüksustel asuvate ehitiste ainuomanik. Kaebaja keskne väide, millega ta seostab nii kahju hüvitamise nõudeid kui ka menetluse uuendamise nõuet, põhineb aga arusaamal, et ehitiste omandiõigus on ebaõigesti tuvastatud. Nimetatud väidet on kohtud korduvalt kontrollinud ning kaebaja esitatud tõendeid hinnanud. Seega puudub kaebajal kaebeõigus nõuda samade asjaolude veelkordset uurimist haldusmenetluses ja haldusmenetluse uuendamist. Kuivõrd kohtumenetlustes on tuvastatud, et kaebaja ei ole ehitiste ainuomanik, siis ei saa Maa- ja Ruumiamet ega Viimsi Vallavalitsus, kes on lahendanud maa ostueesõigusega erastamise küsimust, olla põhjustanud kaebajale ka mingit varalist või mittevaralist kahju. Järelikult puudub kaebajal ka õigus nimetatud kahju hüvitamist nõuda. Kohus tagastab kaebuse menetluse uuendamise ja kahju hüvitamise nõuetes
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Z.N palub 28.05.2025 määruskaebuses halduskohtu 14.05.2025 määruse tühistada ning kaebuse menetlusse võtta. 3
Tallinna Ringkonnakohus ei tutvunud otsuste tegemisel nimetatud haldusasjade materjalidega, vaid tugines halduskohtu otsustele. Kohtunik T. Nurm ei ole otsustes põhjendanud, mis alused on vastustajatele antud maa ostueesõigusega erastamismenetlustes seaduste rikkumiseks. Kaebaja viitab eri seaduste rikkumistele ning leiab, et kohtunik T. Nurm pidanuks algatama kaebaja välja toodud faktide kohta lisauurimise, mida kaebaja on kaebustes soovinud, kuid kohtunik ei pööranud sellele tähelepanu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 4 ja § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
Määruskaebus on võimalik läbi vaadata ilma vastustaja seisukohta küsimata. 8. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega Maa-ameti 30.03.2023 korralduse tühistamise nõude ning Viimsi Vallavalitsuse ja Maa- ja Ruumiameti vastutusele võtmise nõuete osas ega korda neid (
9. Ringkonnakohus nõustub sisuliselt ka halduskohtu määruse põhjendustega seoses nõuetega kohustada Maa- ja Ruumiametit hüvitama kaebajale kahju ja uuendama haldusmenetlus. Kuna need nõuded põhinevad väidetel, mille osas kohtud on jõustunud otsustega asjaolud vastupidiselt tuvastanud, on nõuded ilmselgelt perspektiivitud. See ei anna ringkonnakohtu hinnangul antud juhul siiski alust ilmselgelt välistada kaebaja kaebeõigust
Küll aga oli halduskohtul selles olukorras alus tagastada kaebus
lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Selles osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta. 10.
lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse, kui määruse tegi kohtunik, kellel seaduse järgi ei olnud õigust määrust teha. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et asja menetlev kohtunik oleks pidanud loobuma haldusasja menetlemisest, kuna ta on lahendanud ka teisi kaebajaga ja samade katastriüksustega seotud haldusasju. Tegemist ei ole menetlusõiguse normi rikkumise ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 23 toodud taandamise alusega.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.