4-06-2159/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-06-2159 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2006.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Istungisekretär Uve Elissaar Vaidlustatud lahend T.L. kaebus Lääne Politseiprefektuuri Kärdla politseijaoskonna
2. mai 2006.a otsuse väärteoasjas nr 2390.06.000237 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. september 2006.a. Kaebuse esitaja T.L - sündinud XXX, IK XXX, elukoht XXX, varem karistatud vastavalt õiendile. Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja kaitsja Q.A ja kohtuväline menetleja vanemkonstaabel M K. RESOLUTSIOON
4. Kaebus rahuldada.
5. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Kärdla Politseijaoskonna
6. mai 2006.a otsus väärteoasjas nr 2390.06.
8. Lõpetada väärteomenetlus T.L. süüdistuses LS § 7419 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
9. Välja mõista riigi arvelt tasu õigusabi eest kuus tuhat kuussada üheksateist (6619,80) krooni ja 80 senti T.L. arvelduskontole nr XXX Hansapangas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades sellest Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul põhjendatud kassatsioonkaebuse, arvates kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaevatava otsusega karistati T. L. LS § 74 19 järgi rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses 7200.krooni suuruses summas ja võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks, kuna ta juhtis
10. aprillil 2006.a kell 22.25 XXX juures mootorsõidukit SUZUKI GS 500, riikliku registreerimismärgiga XXX alkoholijoobes. T.L. karistusega ei nõustu. Politsei mõõtis tema alkoholijoovet indikaatorvahendiga ja sai joobeks 0,22 mg/l. T. L. vaidlustas selle näidu ning taotles joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja ta toimetati XXX Haiglasse. Haiglas T. L kliinilisi joobetunnuseid ei avastatud, kuid kästi puhuda uuesti mingisse indikaatorvahendisse, mis näitas 0,3 promilli ja tal fikseeriti kerge joove. Vereproovi T. L. ei võetud. Tunnistaja perearst M. P. ütluste kohaselt on vereproovi võtmine ja selle Tallinna toimetamine tülikas ja T. L. seda otseselt ei nõudnud, kuid ka ei keeldunud, sest seda talle ei pakutudki. Ilma indikaatori näiduta oleks võinud T. L. ka kaineks tunnistada. Indikaator ise oli aga vana ja kalibreerimata. LS § 20 lg 3 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on
11. novembri 2004.a otsuses nr 3-3-89-04 sedastanud, et eelnevast määratlusest lähtuvalt eeldab alkoholijoobe seisundi tuvastamine esiteks alkoholi tarvitamise kindlakstegemist. Teiseks tuleb alkoholijoobe seisundi tuvastamisel sedastada tagajärje olemasolu – tõdeda, et isiku kehalised ja psüühilised funktsioonid on muutunud või häiritud. T. L. puhul seda tehtud ei ole. Indikaator, millega arst T. L. joobeseisundit määras, ei vastanud Mõõteseaduse §-de 5 lg 1 ja 7 lg 3 nõuetele. Seega tuleb lugeda, et T. L. alkoholijoove on kindlaks määramata. Arsti poolt tundmatu alkomeetriga valedes mõõtühikutes alkoholijoobe määramine ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega Riigikohtu seisukohtadega. Kohtuliku menetluse käigus loobus kohtuväline menetleja oma süüdistusest ja kooskõlas KrMS §-ga 301 tuleb süüdlane sellisel puhul õigeks mõista. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 132-134 ja 155, rahuldab maakohus T. L. kaebuse ja mõistab T. L. välja õigusabi kulud riigi arvelt. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik Kassatsioonkaebust esitada: ………………………………. kuupäev allkiri ………………… ……..…………… soovin /ei soovi