) § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 156, kohus Otsustas: Jätta J.H kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti 01.10.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,22,010317 muutmata. Edastada käesolev kohtuotsus J.H-le ja Tartu Vanglale. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb teatada 7 (seitsme) päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Nõuetekohaselt vormistatud kassatsioonkaebuse saab Riigikohtule esitada 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Menetluse käik ja asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik O.V koostas 01.10.2022 kiirmenetluse otsuse nr 10220182698498 väärteoasjas nr 2780,22,010317 menetlusaluse isiku J.H suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et tema 30.09.2022 kella 10.00 paiku Tartu maakonnas Elva vallas Võrtsjärve ääres oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet MDA, THC, BZD, AMP ilma arsti ettekirjutuseta. Sellega pani J.H toime NPALS § 3 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kiirmenetluse otsusega määrati J.H-le NPALS § 151 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse 14.10.2022 kohtule esitatud kaebusega, taotledes karistuse kergendamist, sest J.H tunneb, et ta sai piisavalt karistada enda tegude eest – ta sai peol peksa ning politsei toimetas ta Tartu Vanglasse, kus menetlusalune isik veetis öö. Ka Reporter näitas J.H nägu saates hägustamata. Menetlusalune isik kahetseb siiralt tehtut. Kohtusse kohale tulla ta ei soovi. Kohtuväline menetleja leidis 27.10.2022 kirjalikus seisukohas, et menetlusalusele isikule koostatud kiirmenetluse otsuse tühistamiseks või muutmiseks alused puuduvad. Menetlusalune isik on tunnistanud oma süüd. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Karistusregistrist nähtub, et J.H on aastatel 2019-2021 korduvalt tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid, mille eest teda on enamasti karistatud rahatrahvidega. Vaatamata mõistetud karistustele on menetlusalune isik sarnaseid süütegusid jätkanud. J.H-le määratud rahatrahv vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ja karistuse eesmärgile ning on seega proportsionaalne, seaduslik ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja
p 1, palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi
sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on kiirmenetluse otsus vormistatud nõuetekohaselt. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et J.H-le on selgitatud
§-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Kiirmenetluse otsuses on J.H allkirjaga fikseeritud ka menetlusaluse isiku nõustumine kiirmenetluse läbiviimisega. Kiirmenetlust on kohtu hinnangul kohaldatud õiguspäraselt, s.o seaduses sätestatud eeldustel (
Kiirmenetluse otsusest ka nähtub, et menetlusalune isik on andnud kirjalikke ütluseid väärteo toimepanemise kohta. Neid asjaolusid ei ole vaidlustanud kohtuvälises ega kohtumenetluses ka menetlusalune isik. Vaidlust ei ole asjaoludes, et J.H-l tuvastati 30.09.2022 ebaseaduslik narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamine. Menetlusalune isik on seda ka ise kinnitanud. 2 Kiirmenetluse otsuses ette heidetud rikkumist tõendavad menetlusaluse isiku kiirmenetluse otsuses antud ütlused, isikusamasuse tuvastamise protokoll ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll. 01.10.2022 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et J.H-l tuvastati indikaatorvahendiga Drug Control Urine Cup Secure 1 BZO, AMP, MDA ja THC tarvitamine. Menetlusalune isik J.H ka andis allkirja selle kohta, et ta on indikaatorvahendi tulemusega nõus, on tarbinud narkootilist/psühhotroopset ainet ja ekspertiisi (laboratoorset uuringut) ei nõua. Joobeseisundile viitavate väliste tunnustena tuvastati J.H-l silmade punetus, märjad silmad, ta ka kohati ei mäletanud viimase 24 h sündmusi. Protokolli on J.H kirjutanud, et ta tarvitas peol amfetamiini. Menetlusaluse isiku J.H isikusamasus tuvastati isikusamasuse tuvastamise protokolliga. Menetlusalune isik J.H on kiirmenetluse otsuses selgitanud, et eile, 30. septembril 2022 kell 10.00 tarbis ta üksi Võrtsjärve ääres amfetamiini, kanepit tarbis ta 1,5 kuud tagasi. Kohus siinkohal märgib, et menetlusaluse isiku ütlused kiirmenetluse otsuses väärteo toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid (vt RKKKo 3-1-1-100-03, p 8). Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul üheselt tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik J.H 30.09.2022 kella 10.00 paiku Tartu maakonnas Elva vallas Võrtsjärve ääres oli enne kontrollimist tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet MDA, THC, BZD, AMP ilma arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on ka ise kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas narkootiliste ainete tarvitamist tunnistanud. Seega on täidetud NPALS § 151 lg 1 objektiivne koosseis. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et J.H õigusvastane tegu on toime pandud kavatsetult, kuna ta tahtlikult tarvitas ebaseaduslikult narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning seega sisimas ka nõustus sellega. Ei ole ka eluliselt usutav, et menetlusalune isik tarbis kanepit 1,5 kuud tagasi, sest indikaatorvahend nii kaua aega tagasi aset leidnud tarvitamist ei tuvasta – seega pidi J.H ka kanepit lähiajal tarvitama. Välistatud ei ole ka teiste ainete tarvitamine. Kuigi kiirmenetluse otsuses ei ole menetlusaluse isiku teo subjektiivset külge lähemalt analüüsitud, siis kohus saab kaebemenetluses selle kohta võtta õigusliku seisukoha. Subjektiivse külje analüüs ei välju ka kiirmenetluse otsuse faktilise teokirjelduse piiridest ning ei kahjusta kaebaja kaitseõigust – J.H teadis, et ta tarvitas keelatud narkootilisi ja/või psühhotroopseid aineid. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust ja J.H süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut J.H toimepandud väärteo eest karistada. Vaidlus on aga selles, kas menetlusalusele isikule on määratud õiguspärane ja proportsionaalne karistus. Kergendava asjaoluna võtab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel arvesse menetlusaluse isiku kahetsuse, mis väljendub selgelt menetlusaluse isiku kaebuses. Kohus ei kahtle nimetatud kahetsuse siiruses, sest reeglina kahetsetaksegi rikkumise sooritamist alles pärast vahelejäämist. Raskendavad asjaolud puuduvad. 3 NPALS § 3 lg 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 151 lg 1 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 järgi.
p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud J.H-le rikkumise eest proportsionaalse ja õiguspärase karistuse. NPALS § 151 lg 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o kuni 1200 eurot) või aresti. Käesoleval juhul määrati J.H-le rahatrahv sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Mõistetud karistuse määrast ka nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud rikkumise faktilisi asjaolusid ja menetlusaluse isiku kahetsust. Küll aga kohus siinkohal rõhutab, et karistuse määramisel ei saa arvesse võtta kustunud karistusi. Nimelt karistusregistri seaduse § 5 lg 1 järgi on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Menetlusaluse isiku J.H karistusregistrisse aga otsuse koostamise hetkel kehtivaid karistusi kantud ei ole. Seega jätab kohus tähelepanuta kohtuvälise menetleja poolt väärteotoimikusse lisatud väljatrüki isiku kehtetutest samaliigiliste rikkumiste eest määratud karistustest. Küll aga nimetatud kohtuvälise menetleja seisukoha korrektiiv ei anna alust muuta menetlusalusele isikule määratava karistuse määra. Kohtu hinnangul on J.H süü keskmisest väiksem. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega). NPALS § 151 lg 1 rahatrahvi sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid) on kohtu hinnangul rahatrahvi määramisel kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Seega on rahatrahv kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning mõistetud karistus on õiguspärane ja proportsionaalne. Arvestades J.H süü suurust, ei pea kohus võimalikuks temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust muuta. Narkootilisi ja psühhotroopseid ained tarvitatakse üldjuhul teadlikult ja tahtlikult. Sellise tegevuse hilisem kahetsemine omab karistuse määramisele seega minimaalset mõju. Karistuse määramisel ei saa kohus kindlasti ka arvesse võtta asjaolusid, kuidas menetlusalusel isikul peol läks ja mis temaga hiljem aset leidis. Kohus määrab NPALS § 151 lg 1 järgi menetlusalusele isikule J.H-le karistuseks rahatrahvi sanktsiooni keskmisest väiksemas määras, s.o 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning PPA Lõuna prefektuuri 01.10.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,22,010317 muutmata. 4 Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist ositi pikema tähtaja jooksul ning ei ole ka kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku olukorra kohta, jätab kohus karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tingimustel. Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale esitada taotlus karistuse ositi kandmiseks. Kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusega on rahatrahvi tasumiseks määratud pikem tähtaeg, s.o kuni 01.02.2023. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on ebaseaduslike narkootiliste, psühhotroopsete ainete käitlemise, sh tarvitamise osas olemas suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, mille tagajärjed võivad halvimal juhul olla sandistavad või fataalsed. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta teadlikult tarvitas ebaseaduslikult narkootilisi, psühhotroopseid aineid. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Menetluskulude nimekirja kohtule esitatud ei ole.
sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Eelnevale tuginedes jätab kohus
MS § 180 lg 1 alusel J.H-l kui väärteo toimepannud isikul kaebemenetluses tekkinud menetluskulud tema enda kanda. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.