← Eesti

2-24-12891/43

Obsah (13)§ 1047§ 1046§ 1055§ 1045§ 128§ 115§ 1043§ 1050§ 104§ 1052§ 127§ 134§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 27. veebruar 2026, Tallinn 2-24-12891 X hagi Y vastu ebaõigete andmet

§ 1047mõttes.

Avaldamine

§ 1047

tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13).

  1. Kontrollib kohus järgmiselt, kas andmed on ebaõiged, kas andmete avaldamine on õigusvastane ning kas kostja tegevus on süüline. Väited 1 ja 3
  2. Hageja heidab kostjale ette, et viimane on avaldanud väite, X on korrumpeerunud vallavanem (väide 1), mis tuleneb järgmistest kirjadest: 6.
  3. Kohus tuvastab, et 19.02.2022 e-kiri, mille adressaadid on xxx ja X on pealkirjastatud „Varastamine“ ja sisaldab lauset „Tere K, informeerin, et meie kõigi sõber (aateline kaasteeline) X on asunud korruptiivsele poolele. Varastavad vallas jok skeemidega vallarahva kinnistuid jne. Loodan, et politsei teeb oma töö ja pätid saavad karistuse.“ (dtl 16). 6.
  4. Kohus tuvastab, et 01.04.2022 e-kiri, mille adressaadid on xxx, info@reform.ee ja X, on pealkirjastatud „Vallavanema asendamine“ ja sisaldab väidet „Palume kaaluda, kas on võimlaik asendada korrumpeerunud vallavanem kellegi teisega teie (meie) erakonnast“ (dtl 17) 6.
  5. Kohus tuvastab, et 16.08.2024 e-kiri, mille adressaadid on xxx ja xxx kannab pealkirja „ühiste kavatsuste leping vallarahva nimel“ sisaldab küsimust „meile teadaolevalt olete te avaliku elu tegelasena juhtinud valda suures korruptsiooniahelas. Kas see vastab tõele?“(dtl 23).
  6. Hageja heidab kostjale ette, et viimane on samuti avaldanud väite, et X on seotud arvukate korruptsioonisüüdistustega (väide 3), mis tuleneb järgmistest kirjadest: 7.
  7. Kohus tuvastab, et 05.08.2024 e-kiri, mille adressaadid on korruptsioonivihje@politsei.ee, xxx, X, xxx Vallavolikogu ja xxx, on pealkirjastatud „Jätkuv korruptsioon xxx vallas“ sisaldab väidet „Edastan ülevaate xxx vallavanema juhtimisel toimuvast võimalikust korruptsioonist xxx vallas, mille tulemusel on X saanud oma valimiskampaaniaks 10000 EUR ärimees FLlt […] Detailne ülevaade võimaliku altkäemaksu andmisest ja saamisest on lisatud“ (dtl 19). 7.
  8. Kohus tuvastab, et 05.08.2024 e-kiri, mille adressaadid on kapo@kapo.ee, X, Kantselei ja xxx kujutab endast eelmises punktis viidatud kirja edastamist (dtl 20); 7.
  9. Kohus tuvastab, et 05.08.2024 e-kiri, mille adressaadid on xxx, xxx, xxx ja xxx, on pealkirjastatud „Palume vastuseid“ ja sisaldab väidet „Kõik faktid viitavad sellele, et jätkate oma korruptiivset tegevust X juhtimisel. Teie osavõtt võimaliku altkäemaksu vahendamises läbi VH, FL, Xle on üsna väljapaistev“
  10. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Iga faktiväite puhul on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust. Kui väited võimaldavad väärtustada hagejat negatiivsete hinnangutega, kahjustades selliselt tema mainet, lasub kostjal kohustus tõendada, et väited vastavad tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
  11. Keelatud on lugeda avaldatut nii, nagu hageja seda tõlgendab, vaid lähtuda tuleb mõistliku isiku standardist, st lähtuda väidetest sellisena, nagu need on avaldatud. Kohus ei nõustu 5

(15)2-24-12891 hagejaga, et kostja oleks avaldanud väite viisil, et mõistliku inimese arusaama järgi süüditaks kostja hagejat korruptsioonikuritegudes. Korruptsioonil on lisaks juriidilisele käsitlusele ka laiem ühiskondlik ja eetiline käsitlus, mis on laiem ja kujutab endast eelkõige eetilisel tasandil taunitavat olukorda. Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on ametikoha või võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Laiema määratluse järgi on korruptsioon ametikohaga kaasneva usalduse kuritarvitamine. E-kirju lugedes on keskmisele mõistlikule isikule üheselt selge, et kostja kasutab mõistet korruptsioon selle laiemas ja mittejuriidilises tähenduses ega süüdista hagejat korruptsioonikuriteo toimepanemises. 10. Seega ei ole kostja avaldanud hageja kohta faktiväidet, et X on korrumpeerunud vallavanem, ega faktiväidet, et X on seotud arvukate korruptsioonijuhtumitega. Järelikult ei ole kostja avaldanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet ja kohus jätab hageja nõude nimetatud väite ümberlükkamiseks rahuldamata, sest

§ 1047lg 4 sätestatud eeldused ei ole täidetud.

  1. Väited, et X on korrumpeerunud vallavanem ning et X on seotud arvukate korruptsioonijuhtumitega, on väärtushinnangud. Hageja on esitanud alternatiivse nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses au teotava väärtushinnangu avaldamisega.
  2. Kohus hindab järgmisena, kas viidatud väärtushinnangute avaldamine on

§ 1046lg 1 ja 2 kohaselt õigusvastane.

12.1.

§ 1046

lg-st 2 järgi isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. 12.2. Hageja on vaidlusteta mitte üksnes avaliku elu tegelane, vaid kõrgel ametikohal olev poliitik, vallavanem, mida tuleb samuti

§ 1046

kohaldamisel arvestada (nagu on selgitanud ka Riigikohus korduvates lahendites, sh 23.03.2023 lahendis 2-21-5449, p 14). 12.3.

§ 1046

alusel ei peaks lugema õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma. Igale ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine (RKTKo 2-202328). Siinkohal on oluline rõhutada, et viidatud Riigikohtu seisukoht on esitatud väite „kahtlane tehing“ kohta ning väide avaldati üleriigilise levikuga ajakirjanduses. 12.

  1. Analoogsetes olukordades on Euroopa Inimõiguste kohus samuti korduvalt (Macovei v. Romania - 53028/14; Makraduli v. North Macedonia – 64659/11, Azadliq and Zayidov v. Azerbaijan – 40186/07 ja Skudayeva v. Russia – 24014/07) asunud seisukohale, et ajakirjanduse kohtulik vastutus poliitiku kohta avaldatud kriitilise väärtushinnangu, nagu etteheide korruptsioonis, kujutab endast selget Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 10 rikkumist. Sõnavabadusse sekkumine peab olema proportsionaalne, ning juhul kui kriitilised avaldused tehakse aktiivse ja elava poliititse arutelu käigus, peab ajakirjandusel olema laialdane vabadus kritiseerida poliitikute ja valitsuse tegevust. Sealjuures tuleb avaldusi pidada põhjendatuks isegi juhul kui avaldusel võib puududa selge faktiline alus. 12.
  2. Käesolevas asjas vaidluse all olevad väärtushinnangud et X on korrumpeerunud vallavanem ning et X on seotud arvukate korruptsioonijuhtumitega mahuvad eelmises punktis refereeritud väheolulise rikkumise mõiste alla ning nende avaldamist osana järelpärimistest kohaliku omavalitsuse tegevuse kohta ja 6

(15)2-24-12891 kriitikana poliitiku tegevusele peab hageja vallavanemana mõistlikult võttes taluma. 12.
  1. Kohus arvestab sellega, et viidatud väited avaldati e-kirjades, mitte piiramatu hulgaga avalikkusele näiteks ajalehes, ning e-kirjade adressaatide ring on üheselt seotud hageja tegevusega poliitikuna ja ametnikuna. 19.02.2022 e-kirja adressaat lisaks hagejale on xxx, 01.04.2022 e-kirja adressaadid lisaks hagejale on xxx ja info@reform.ee. 16.08.2024 e-kiri adressaat lisaks hagejale on xxx, 05.08.2024 ekirja adressaadid lisaks hagejale on on korruptsioonivihje@politsei.ee, xxx, xxx Vallavolikogu ja xxx ning teise 05.08.2024 e-kirja adressaadid lisaks hagejale on kapo@kapo.ee, xxx. 12.
  2. Teabe saatmine KAPO-le ja PPA-le ei ole käsitletav avaldamisena ning hageja oma korrigeeritud nõudes ei tugine sellele, et tema õigusi oleks kostja rikkunud ekirjade saatmisega kapo@kapo.ee ja korruptsioonivihje@politsei.ee aadressidele. 12.
  3. Vaidlus puudub, et hageja on ja oli e-kirjade saatmise ajal Reformierakonna liige. Seega tuleb vaidlusaluste e-kirjade saatmist Reformierakonna liikmetele, sh vastaval ajal erakonna esimeestele Kaja Kallasele ja Kristen Michalile, samuti üldisel aadressil info@reform.ee pidada väheolulisteks rikkumisteks, mida hageja poliitikuna peab taluma. Samaväärselt tuleb lugeda hageja talumissfääri mahtuvaks e-kirja saatmist xxx valla kantseleisse ja vallavolikogule. 12.
  4. Kirjad on saadetud ka e-posti aadressil xxx. Pooled ei vaidle, et xxx valla domeen on xxx ning XXX MTÜ domeen on xxx, mis muudab kohtu hinnangul võimatuks, et sellele aadressile saadetud kirjade saajad oleksid xxx vallavolikogu liikmed. Hageja on esitanud väite, et tegemist kostja MTÜ e-posti aadressiga, millega olid ära seotud erinevate volikogu liikmete e-posti aadressid. Teisisõnu oli volikogu liikmete e-posti aadressidest eelduslikult tekitatud meililist, mis oli seotud xxx eposti aadressiga. Oma väidet hageja tõendanud ei ole. 12.
  5. Kostja on seisukohal, et hageja ise on väitnud, et selle MTÜ nimel ning epostiaadressilt saadetud kirjad tuleb omistada kostjale kui füüsilisele isikule. Seega, hageja enda käsitluse kohaselt tuleks sellisel juhul järeldada, et kostja saatis need e-kirjad iseendale, mis välistab võimaluse, et need saadeti kellelegi kolmandale. Kohus nõustub kostjaga, et kuni hageja ei ole vastupidist tõendada, tuleb lugeda xxx e-posti aadressile saadetud kirjad saadetuks kostjale või kostja kontrolli all olevale MTÜ-le. Ka viidatud aadressile kirjade saatmine ei kujuta endast hageja õiguste rikkumist, vaid hageja pidi kirjade saatmist poliitikuna mõistlikult võttes taluma. Väide 2
  6. Hageja heidab kostjale ette, et viimane on avaldanud väite, et X võttis ärimees FLlt oma valimiskampaania jaoks 10 000 eurot altkäemaksu (väide 2). 13.
  7. Kohus tuvastab, et 05.08.2024 e-kiri, mille adressaadid on korruptsioonivihje@politsei.ee, xxx, X, xxx Vallavolikogu ja xxx, on pealkirjastatud „Jätkuv korruptsioon xxx vallas“ sisaldab väidet „Edastan ülevaate xxx vallavanema juhtimisel toimuvast võimalikust korruptsioonist xxx vallas, mille tulemusel on X saanud oma valimiskampaaniaks 10000 EUR ärimees FLlt […] Detailne ülevaade võimaliku altkäemaksu andmisest ja saamisest on lisatud“ (dtl 19). 7
(15)2-24-12891 13.
  1. Kohus tuvastab, et 05.08.2024 e-kiri, mille adressaadid on kapo@kapo.ee, X, xxx kujutab endast eelmises punktis viidatud kirja edastamist (dtl 20). 13.
  2. Lugedes e-kirju saab keskmine mõistlik üheselt aru, et hageja on saanud FLlt 10000 eurot altkäemaksu. Kohus ei nõustu kostjaga, et e-kirjas on selgelt eristatud 10 000 euro saamist ja altkäemaksu, kuivõrd 10 000 eurost räägitakse ühes lõigus ja võimalikust altkäemaksust teises. Samas lõigus 10 000 euroga esitatakse väide, et korruptsiooni tulemusena on hageja saanud 10 000 eurot. Seega on tegemist ühe tervikliku väitega ning nende lahutamine on kunstlik. Väide on esitatud süüdistavana ja on negatiivne. Seega lasub väite olemusest tulenevalt väite tõele vastavuse tõendamiskoormis kostjal. 13.
  3. Kostja tõendab väite tõelevastavust seeläbi, et aastal 2017 on FL teinud III kvartalis Eesti Reformierakonnale annetuse 5000 eurot ning IV kvartalis samuti 5000 eurot (dtl 341-342) 13.
  4. Kostja väidab, et on üldteada, et 2017 aasta IV kvartalis toimusid kohaliku omavaliysuse volikogude valimised ja on ka üldteada, et Eesti Reformierakonna nimekirjas kandideeris xxx vallas hageja. FL annetas
  5. aasta III ja IV kvartalis Eesti Reformierakonnale 10 000 eurot ning tema ärihuvid on eranditult seotud xxx vallas asuvate äriühingute ning nende kinnisvara ja kinnisvaraarendusega. Kostja väidab, et arvesse võttes, et hageja oli
  6. aasta IV kvartalis toimunud kohalikel valimistel xxx vallas Reformierakonna nn esinumber, on ilmselge, et FL eesmärk oli toetada rahaliselt Reformierakonda kohalikel valimistel justnimelt xxx vallas, kus erakonna esinumber oli hageja. 13.
  7. Kohus kostjaga ei nõustu. Tõsiasjast, et FL on annetanud (ja seadusekohaselt deklareerinud vastava annetuse) Eesti Reformierakonnale 10 000 eurot, ei ole võimalik tuletada, et väide, et FL andis hagejale 10000 eurot altkäemaksu, oleks tõene. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud väidete tõele vastavust, tuvastab kohus, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite.

§ 1047

lg 4 kohaselt võib isik nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Väite ümberlükkamise viisiga seonduvad küsimused lahendab kohus otsuse punktis

  1. Kahju hüvitamise nõude lahendab kohus otsuse punktis 37jj. Väide 4
  2. Kohus tuvastab, et 06.08.2024 e-kiri, mille adressaadid on hageja, xxx, xxx ja kapo@kapo.ee, on peakirjastatud „Dokumendinõue + Selgitustaotlus“ ja sisaldab väidet „Tere härra X, Olete otsustanud müüa otsustuskorras XXX kinnistu.“ (dtl 24) Hageja on seisukohal, et kostja avaldas e-kirjas väite, et hageja otsustas müüa ilma avaliku enampakkumiseta XXX kinnistu tema enda poolt kindlaks määratud hinnaga (väide 4). 14.
  3. E-kiri on adresseeritud nii vallavanemale nimeliselt kui xxx valla kaitseleile. Arvestades, et xxx Vallavalitsuse 01.08.2024 istungiprotokollist (dtl 113-115) nähtub, et otsustati sõlmida OÜ-ga Santa Claus Production ühiste kavatsuste kokkulepe tingimustel, mille kohaselt kui huvitatud osapool esitab taotluse XXX võõrandamiseks, siis vallavalitsus valmistab ette ja esitab volikogule eelnõu, mille kohaselt võõrandatakse kinnistu otsustuskorras hinnaga 860 000 eurot, seatakse igakordse omaniku kasuks reaalservituut parkimise ja juurdepääsutee ehitamiseks ja tagatakse vallale kinnistu tagasiostuõigus 10 aasta jooksul, kui kinnistut turismiobjektina kasutusele ei võeta. 8

(15)2-24-12891 14.
  1. E-kirjas sisalduvaid lauseid ei saa ega tohi lugeda ja tõlgendada isoleerituna, vaid arvestama peab kogu kirja sisu ja konteksti. Kostja avaldab järgmises lauses, et soovib tutvuda kogu otsuse aluseks oleva infoga, sh pakkumised, hindamisaktid, suhtlus pakkujaga, kontseptsioon, tagatised jne. Arvestades, et e-kiri on saadetud 6 päeva pärast xxx Vallavalitsuse 01.08.2024 istungit ning e-kirjas tõstatatud küsimusi, asub kohus seisukohale, et ekiri ei sisalda faktiväidet, et hageja isiklikult on otsustanud müüa otsustuskorras XXX kinnistu. Tegemist on sissejuhatava lausega enne infopäringut seoses 01.08.2024 vallavalitsuse istungil arutatud ja vastuvõetud otsusega.
  2. Kuivõrd kostja ei ole avaldanud sellist väidet, nagu hageja nõuab selle ümberlükkamist, ei ole hagejal kostja vastu väite ümberlükkamise nõuet ega vastava väite avaldamisega seoses ka kahju hüvitamise nõuet. Väide 5
  3. Kohus tuvastab, et 06.08.2024 e-kiri, mille adressaadid on xxx, xxx, xxx, xxx ja info@hol.ee on pealkirjastatud „Valla kinnistu müük sisuliselt varatule äriühingule Santa Claus Production OÜ“ ja sisaldab järgmist väidet „xxx vallavanem X soovib müüa otsustuskorras ilma avaliku enampakkumiseta xxx ääres suure endise pioneerilaagri kinnistu varatule äriühingule kelle soov majandusaasta aruande järgi on viia jõuluvana Jaapanisse“ (dtl 25). 16.
  4. Hageja on seisukohal, et kostja on e-kirjas esitanud väite „X võõrandas varatule ühingule ilma avaliku enampakkumiseta xxx ääres asuva endise pioneerilaagri kinnistu“ (väide 5). Samas sõnastuses nõuab hageja väite nr 5 ümberlükkamist. 16.
  5. Kohus tuvastab, et kostja ei ole avaldanud väidest, et X võõrandas kinnistu, st sellisena hageja heidab ette selle avaldamist ja nõuab ümberlükkamist, peab tulenema, et kinnistu võõrandamine on juba aset leidnud. Sellist väidet etteheidetav 06.08.2024 e-kiri (dtl 25) ei sisalda. E-kirjast saab keskmine lugeja üheselt aru, et kostja avaldab, et X soovib võõrandada kinnistut tulevikus ehk kinnistu võõrandamist ei ole veel toimunud. 16.
  6. Kuivõrd kostja ei ole avaldanud sellist väidet, nagu hageja nõuab selle ümberlükkamist, ei ole hagejal kostja vastu väite ümberlükkamise nõuet ega vastava väite avaldamisega seoses ka kahju hüvitamise nõuet. Väide 6
  7. 07.12.2023 e-kirjas, mille adressaadid on hageja, xxx, xxx, xxx ja xxx (dtl 26) avaldas kostja, et hageja asju on läbi otsitud (väide 6). Nimelt sisaldab e-kiri lauset „Teid on korduvalt viidud ülekuulamistele ja olete vaadelnud oma asjade läbiotsimist, ehk nüüd on tekkinud sellest täpsem arusaam? Kas võib võtta vallarahva asju endale, tehes ise sellise otsuse?“ 17.
  8. Lugedes e-kirja saab keskmine mõistlik üheselt aru, et hageja on olnud läbiotsimise subjektiks. Väide on esitatud süüdistavana ja on negatiivne, jättes keskmisele mõistlikule lugejale mulje, et hagejat on vähemalt kahtlustatud mõnes süüteos, mille asjaolude väljaselgitamiseks on otsitud läbi hageja asju. Seega lasub väite olemusest tulenevalt väite tõele vastavuse tõendamiskoormis kostjal. 17.
  9. Kostja on seisukohal, et e-kirjas avaldatud väide on tõene või vähemalt ei ole avaldamine õigusvastane, sest meedias on kajastatud, et politsei korraldas xxx vallavalitsuses läbiotsimise ning kuna on ilmselge, et vallavanem töötab igapäevaselt vallavalitsuse ruumides, ei ole väide ebaõige. Kohus kostjaga ei nõustu. 9
(15)2-24-12891 17.2.
  1. Eesti Rahvusringhääling on 15.04.2016 avaldas artikli (dtl 72jj), milles on avalõigus avaldatud, et „Politsei korraldas eile läbiotsimise xxx vallavalitsuses ja kolme vallaga seotud isiku kodus ning viis menetlustoiminguteks kaasa vallavanema X, munitsipaalettevõtte xxx Varahaldus juhatuse liikme TS ning kuulas üle volikogu liikme VH.“ Ülejärgmises lõigus on selgelt märgitud, et „Prokuratuuri kinnitusel on X ja H kriminaalasjas tunnistajad ning ainsana on hetkel kahtustus esitatud TSle…“ Artikli viimases lõigus on toodud ära ka hageja kommentaar „Olen selles protsessis tunnistaja.“ 17.2.
  2. Postimees on 20.04.2016 avaldanud artikli (dtl 74 jj), mille sissejuhatavas lõigus on märgitud „Politsei korraldas neljapäeval läbiotsimise xxx vallavalitsuses ja kolme vallaga seotud isiku kodus […] Kriminaalasja raames tunnistajana üle kuulatud xxx vallavanem ja Reformierakonna aukohtu esimees X usub, et menetlus lõpetatakse.“ 17.2.
  3. Ärileht avaldas 23.04.2016 artikli (dtl 77jj), mille sissejuhatuses on toodud, et „Tänavu jaanuaris puistas Keskkriminaalpolitsei xxx vallavalitsust esimest korda“, artiklis on seejärel märgitud, et „Prokuratuuri kinnitusel on X ja H kriminaalasjas tunnistajad. Ainsana on kahtlustus esitatud Sle usalduse kuritarvitamist käsitletav paragrahvi alusel.“ 17.
  4. Eeltoodud artiklitest tuleneb üheselt, et ükski meediaväljaanne ei ole avaldanud, et hageja asju oleks läbi otsitud, vaid otsiti läbi vallavalitsust. Kõikides artiklites on ka selgelt rõhutatud, et hageja on tunnistaja. Kostja käsitlusega, mille kohaselt on ilmselge, et vallavanem töötab vallavalitsuse ruumides, mistõttu ei ole avaldatud väide ebaõige, kohus ei nõustu. Kostja 07.12.2023 e-kirjas jätab kostja ülal punktis väga selge mulje, et otsitud on läbi konkreetselt hageja asju hagejast tingitud asjaoludel, sest väitele, et hageja asju on läbi otsistud järgneb küsimus „Kas võib võtta vallarahva asju endale, tehes ise sellise otsustuse?“ 17.
  5. Seega ei tõenda kostja viidatud artiklid, et väide hageja asjade läbiotsimisest oleks tõene. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud väite tõele vastavust, tuvastab kohus, et kostja on avaldanud ebaõige ja hageja mainet kahjustava faktiväite, et hageja asju on läbi otsitud. Väide on negatiivne ja asetab hageja halba valgusesse ning on mainet ja au teotav, kuivõrd sisaldab endas sisuliselt etteheidet, et hageja tegevus on vähemalt küsitav määral, mis toob kaasa kriminaaluurimise raames hageja asjade läbiotsimise. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud väidete tõele vastavust, tuvastab kohus, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite.

§ 1047

lg 4 kohaselt võib isik nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Väite ümberlükkamise viisiga seonduvad küsimused lahendab kohus otsuse punktis

  1. Kahju hüvitamise nõude lahendab kohus otsuse punktis 37jj. Väidete ümberlükkamise viis
  2. Kohus on tuvastanud, et kostja avaldas hageja kohta kaks ebaõiget faktiväidet, mille osas kohus rahuldab hageja nõude ja kohustab kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama

§ 1047lg 4 alusel.

Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9505, p 26; 19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14; 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13). Seetõttu pole vaja andmete ümberlükkamise nõude lahendamisel kontrollida ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust ja kostja süüd. Andmete 10

(15)2-24-12891 ümberlükkamist saab üldjuhul nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14; 19.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11).
  1. Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjat saatma e-kirjad osaliselt samadele adressaatidele, nagu algsed kirjad, kus ebaõiged väited avaldati.
  2. Kirjad, milles sisaldus ebaõige faktiväide, et X on saanud FLlt 10 000 eurot altkäemaksu, on saadetud aadressidele korruptsioonivihje@politsei.ee, xxx, X, xxx Vallavolikogu ja xxx, kapo@kapo.ee, ja Kantselei.
  3. Hageja taotleb ümberlükkava teate saatmist aadressidele xxx, xxx, xxx ja xxx. Kõik vastavad aadressid on algsete kirjade saajate nimekirjas, mistõttu on ümberlükkamise viis kohane.
  4. Kohus kohustab kostjat saatma 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest e-posti aadressidele xxx, xxx, xxx ja xxx järgmise sisuga ümberlükkava teate: 22.
  5. E-kirja pealkiri: „Y avaldas X kohta valeväiteid“ 22.
  6. E-kirja sisu: „Y avaldas X kohta 05.08.2024 e-kirjas „Jätkuv korruptsioon xxx vallas“ ja 05.08.2024 e-kirjas „Asutusesiseseks teadmiseks: Jätkuv korruptsioon xxx vallas“ järgmise ebaõige väite: (i) X võttis ärimees FL’lt oma valimiskampaania jaoks 10 000 eurot altkäemaksu Eeltoodud väide on ebaõige ja Y lükkab selle väite käesolevaga ümber.“ 22.
  7. Teade peab olema esitatud ilma mistahes lisamaterjalita või täiendusteta. Teate sisu peab olema esitatud samaväärse tähesuurusega kui otsuse punktis 22.2 märgitud e-kirjades. 22.
  8. Teate koopia tuleb teadmiseks edastada X e-posti aadressile xxx.
  9. Kiri, milles sisaldus ebaõige faktiväide, et X asju on läbi otsitud, on saadetud aadressidele xxx, xxx, xxx ja xxx.
  10. Hageja taotleb ümberlükkava teate saatmist aadressidele xxx, xxx, xxx ja xxx. Kõik vastavad aadressid on algsete kirjade saajate nimekirjas, mistõttu on ümberlükkamise viis kohane.
  11. Kohus kohustab kostjat saatma 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest e-posti aadressidele xxx, xxx, xxx ja xxx järgmise sisuga ümberlükkava teate: 25.
  12. E-kirja pealkiri: „Y avaldas X kohta valeväiteid“ 25.
  13. E-kirja sisu: „Y avaldas X kohta 07.12.2023 e-kirjas „Küsimus“ järgmise ebaõige väite: X asju on läbi otsitud. Eeltoodud väide on ebaõige ja Y lükkab selle väite käesolevaga ümber.“ 25.
  14. Teade peab olema esitatud ilma mistahes lisamaterjalita või täiendusteta. Teate sisu peab olema esitatud samaväärse tähesuurusega kui käesoleva otsuse punktis 25.2 märgitud e-kirjas. 25.
  15. Teate koopia tuleb teadmiseks edastada X e-posti aadressile xxx. Uutest rikkumistest hoidumise nõue
  16. Hageja palub keelata kostjal hageja kohta au teotavate uute ebaõigete andmete avaldamise kõrvalistele isikutele, eelkõige järgnevate väidete avaldamise:
(1)väited, nagu oleks X seotud korruptsioonijuhtumitega;
(2)väited, nagu oleks X võtnud altkäemaksu;
(3)väited, nagu oleks X otsustanud müüa ilma avaliku enampakkumiseta XXX kinnistu tema poolt kindlaks määratud hinnaga ja
(4)väited, nagu oleks X asjade suhtes rakendatud läbiotsimist. 11
(15)2-24-12891 27. Hageja nõude aluseks on

§ 1055

lg 1 esimene lause koosmõjus

§-ga 1043 ja

§ 1045lg 1 punktiga 4.

Hageja on eelnevalt näidanud, et kostja on pikaajaliselt avaldanud hageja kohta au teotavaid ebaõigeid andmeid. 28. Kuivõrd kostja on mitme aasta vältel esitanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ning aja jooksul on ebaõigete väidete esitamine vaid süvenenud, esineb reaalne oht, et sellised rikkumised võivad tulevikus korduda. 29.

§ 1055

kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

  1. Kohus on tuvastanud, et ebaõigeks osutusid kaks avaldatud faktiväidet – et hageja on saanud FLlt 10 000 eurot altkäemaksu ja väide, et hageja asjade suhtes on rakendatud läbiotsimist.
  2. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue uutest rikkumistest hoidumiseks vastava kahe väite osas põhjendatud ja kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Kohus keelab kostjal hageja järgmiste kohta au teotavate uute ebaõigete andmete avaldamise:

(1)väited, nagu oleks X võtnud altkäemaksu ja
(2)väited, nagu oleks X asjade suhtes rakendatud läbiotsimist. 32. Ülejäänud väidete osas ei ole

§ 1055

kohaldamise eeldused täidetud ja kohus jätab hagi vastavates nõuetes rahuldamata. Varalise kahju hüvitamise nõue

  1. Hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitist kohtueelsete õigusabikulude näol summas 2944,90 eurot, mis on seotud 2022 aastal hagejale osutatud õigusabiga seoses 27.06.2022 nõudekirja (dtl 27jj) saatmisega kostjale. Kohus tuvastas, et käesoleva hagi aluseks olevad 2022 aastal saadetud e-kirjad käsitlevad väidet, et X on korrumpeerunud vallavanem (vt kohtuotsuse p 6jj).
  2. Kohus tuvastas, et e-kirjad ebaõiget faktiväidet ei sisaldanud. Nõudekiri käsitles ka teisi ekirju, mis ei ole käesoleva kohtuasja esemeks.
  3. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on

§ 128

lg 3 ja

§ 115lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad.

Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus

§ 128

lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul, kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (vt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus ts. asjas nr 3-2-111-11, p 16;
  3. detsembri
  4. a otsus nr 3-2-1-124-11, p 16).
  5. Kuivõrd kohtueelne õigusabi oli osaliselt seotud asjaoludega, mis ei ole käesoleva kohtuvaidlusega seotud ning osaliselt asjaoludega, mille osas kohus rikkumist ei tuvasta, ei olnud kohtueelne õigusabi vajalik. Seega kohus jätab hagi varalise kahju hüvitamise nõudes ja kaasuvas viivisenõudes rahuldamata. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
  6. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, samuti viivist hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni.
  7. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud hageja mainet kahjustavaid faktiväiteid. Oma käitumisega on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju

§ 1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel. Isikuõigusi rikkuvate ebaõigete faktiväidete avaldamise 12

(15)2-24-12891 õigusvastasust kontrollitakse

§ 1047

lg-te 1–3 ja § 1046 alusel (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11). Lisaks tuleb arvestada

§ 1045lg-t 2.

39.

§ 1046

lg-st 2 järgi isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. 40. Kostja ei ole tõendanud väidete õigsust, mistõttu puudub õigusvastasust välistav alus

§ 1047lg 2 järgi.

41. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma. Seega puuduvad

§ 1047lg 1 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse.

Kostja enda esitatud tõenditega on ümber lükatud, et kostjale pidi olema ilmselge, et väited on ebaõiged ja kostja esitab endapoolset tõlgendust asjaoludele, millest kostja soovitud järeldust teha ei saa. 42. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta on täitnud käibekohustust kontrollida andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostja on vastavasse hoolsuskohustusse suhtunud äärmise ükskõiksusega. Seega puuduvad

§ 1047lg 3 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse.

43. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt puuduvad ka

§-s 1046 sätestatud alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostja on andmete avaldamisega kahjustanud hageja mainet. Kostja ei ole tõendanud

§ 1045lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

44. Järgnevalt hindab kohus kostja süüd

§ 1050alusel.

Kohtu ette toodud asjaolude alusel tekitas kostja hagejale kahju tahtlikult (

§ 104lg 5).

Kohtu ette toodud andmetest ei nähtu asjaolud, mis välistaksid kostja sisemise hooletuse. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, mis välistaksid kostja süü

§ 1052alusel.

  1. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis.
  2. Kohus on tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad faktiväited. Kostja on oma tegevusega põhjustanud kostjale õigusvastase kahju

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 4 alusel.

Kostja rikutud sätte eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (

§ 127lg 2).

Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (

§ 127lg 4).

Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist

§ 128ja § 134 alusel.

47.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma.

§ 134

lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. 48. Kohtupraktikas tuuakse välja, et

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18 ja 25.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15284, p 14). Seega piisab mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise 13

(15)2-24-12891 väljamõistmiseks sellest, kui on tehtud kindlaks, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest. Mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (Riigikohtu 09.03.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-2032, p 13, Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 221-5449 p 15). 49. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse

§ 127lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning Ts

MS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (Riigikohtu 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Praegu on hageja taotlenud hüvitist 1 500 eurot või muud õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Riigikohus on samuti selgitanud, et see, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-21-5449 p 15).

  1. Kohus arvestab mittevaralise kahju suuruse määramisel järgmisi asjaolusid: 50.
  2. kostja on tekitanud hagejale kahju kahe faktiväite, mis sisaldab kahte etteheidet (altkäemaksu võtmine ja läbiotsimise subjektiks olemine) avaldamisega; 50.
  3. kostja poolt avaldatud andmed on ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad ning jätavad hagejast äärmiselt negatiivse mulje ning loovad ühese arusaama, et hageja on võtnud altkäemaksu ning et hagejat on läbi otsitud; 50.
  4. kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses avaldanud kahetsust seoses hagejale õigusvastase kahju tekitamisega ega palunud vabandust, vaid on hoopis jätkanud hageja süüdistamist ning enda tegevuse õigustamist.
  5. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et põhjendatud ning hagejale põhjustatud üleelamisi ning kostja rikkumise raskust arvestades kohane on mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 1000 euro ulatuses.
  6. Hageja palub kahjult seadusjärgse viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest 27.08.
  7. Kostja ei ole viivisenõudele, sh selle sissenõutavaks muutumise ajale vastuväiteid esitanud. 53.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 54. Hageja põhinõudelt summas 1000 on

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras viivise arvestus alates 27.08.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 27.02.2026 järgnev. Perioodil 27.08.2024 kuni 31.12.2024 oli kostja viivituses 127 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 12,25% ning viivise summa 42,50 eurot. Perioodil 01.01.2025 kuni 30.06.2025 oli kostja viivituses 181 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 11,15% ning viivise summa 55,29 eurot. Perioodil 01.07.2025 kuni 31.12.2025 oli kostja viivituses 184 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 10,15% ning viivise summa 51,17 eurot. Perioodil 01.01.2026 kuni 27.02.2026 oli kostja viivituses 58 päeva, seadusjärgne viivisemäär on 10,15% ning viivise summa 16,13 eurot Seega on kokku kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa 165,09 eurot. 55. Hageja taotleb viivise väljamõistmist edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõue on põhjendatud ja kohus rahuldab edasiulatuva seadusjärgse viivisenõude põhinõudelt 1000 eurot alates 28.02.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagi tagamise abinõu 14

(15)2-24-12891
  1. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
  2. Kohus tühistab 19.05.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
  4. Kõik senised menetluskulud on õiglane jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, sest see vastab kõike paremini hagi rahuldamise ulatusele, menetluse käigule ja sisulisele tulemusele. Kulude sellise jaotuse tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
  5. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.