1-17-4559/43

(16230104141)Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja R.G süüdistuses KarS § 209 lg.2 p. 4 järgi üldmenetluses Kriminaalasi Ringkonnaprokurör Süüdistatav Kaitsja Ainar Koik R.G -Elukoht ja aadress: xxxxx ,ik xxxxxxxxxxx, kodakondsus: EV, haridus: keskharidus, emakeel: eesti keel. Töökoht xxxx..Karistatus: Kehtivaid väärteokaristusi ei ole, kriminaalkorras karistatud.Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Margus Viira RESOLUTSIOON KrMS § 202 alusel lõpetada kriminaalasjas nr 1-17-4559 kriminaalmenetlus R. G suhtes tema süüdistuses KarS § 209 lg.2 p.4 järgi , kuna süü ei ole suur, kannatanule on R.G vabatahtlikult hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju ning kannatanul tema vastu enam rohkem rahalisi nõudmisi ei ole ja puudub avalik menetlushuvi kriminaal-menetluse jätkamiseks. KrMS § 202 lg.2 p.1 alusel panna R.Gile kohustuseks tasuda 6(kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse teatavaks tegemisest kriminaalmenetluse kulud ehk KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 435,60+312+24=771.60 eurot (seitsesada seit-sekümmend üks eurot ja 60 senti ). 1 KrMS § 180 lg. 3 alusel menetluskulud kogusummas 771.60 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 6(kuue) kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE35101005203100 0004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona R.Gi poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Vastavalt KrMS § 202 lg 6 juhul, kui R.G ei täida käesolevas määruses talle peale pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Tõkendi – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtumääruse teatavakstegemisest. Kohus edastab vastava kohtumääruse ja makseinfo R.G´ile elektrooniliselt e-posti aadressil xxxx, xxxxx KrMS § 385 p.10 alusel ei saa antud kohtumääruse peale esitada määruskaebust. Taotluse läbivaatamisel kohus tuvastas: R.Gi süüdistatakse selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos J.M, J.M, Vassili Zagurski ja O.S´ga vastavalt eelnevalt tema ning V.Zagurski ja O.S vahel kokkulepitud teoplaanile pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel järgmistel asjaoludel. 27.12.2016.a. saatis V.Zagurski e-posti aadressilt xxxx T OÜ-le J.K’i nimel kirja sooviga rendile võtta 8-kohalist bussi väljalaskeaastaga 2015 ajavahemikuks 28.12.201606.01.2017 Ukrainasse Lõuna –Karpaatiasse sõitmiseks. 27.12.2016.a. vestlesid J.K/M ja O.S telefoni teel ning 28.12.2016 kell 12.48 tegi J.K/M Tallinnas Tornimäe 2 asuvas SEB panga Tornimäe kontoris V.Zagurski juuresolekul seoses sõiduki rendilepinguga MB Vito 2015, reg.nr XXXXXX sularaha sissemakse T OÜ juhatuse liikme R-R.P’i kontole xxxxxxxxxxxxxxx summas 912 eurot, millise summa J.K/M sai vahetult enne sissemakse teostamist V.Zagurski’lt. 28.12.2016.a. kella 17.30 paiku läksid J.K/M ja J.M Tallinnas xxxx asuvasse T OÜ kontorissse, kus J.K/M võttis T OÜ-lt rendile SL AS-le kuuluva ja T OÜ vastutavas kasutuses oleva väikebussi Mercedes-Benz Vito Tourer, reg.nr XXXXXX, 2015.a. väljalase, maksumusega 34 000 eurot, esialgse tähtajaga kuni 06.01.2017.a., vormistades sõiduki rendilepingu, milles rentija üheks telefoninumbriks märgiti V.Zagurski kasutuses olev telefoninumber xxxxxxxx. J.K/M ja J.M said seejärel enda valdusse väikebussi MB Vito Tourer, reg.nr XXXXXX koos registreerimistunnistuse ja võtmekomplektiga. Mõlemad nad teadsid, et vastavalt kokku lepitud teoplaanile nende ning O.S ja V.Zagurski vahel nimetatud lepingu põhitingimust sõiduki tagastamise kohta ei täideta ja seda sõidukit rendileandjale ei tagastata, vaid see realiseeritakse omakasuliselt Ukrainas, tekitades sellega rendileandjale ebaõige ettekujutuse rendilepingus välja toodud kohustuste täitmisest ja viies sellega rendileandja eksimusse. Seejärel andsid J ja J.M nimetatud sõiduki valduse ja kontrolli selle üle realiseerimise ja varalise kasu saamise eesmärgil üle V.Zagurski’le, kes 05.01.2017.a. saatis e-posti aadressilt xxxxx T OÜ-le J.K’i nimel kirja sooviga pikendada renditähtaega kuni 10.01.2017.a. ning 06.01.2017.a. õhtul sõitis väikebussiga MB Vito Tourer, reg.nr XXXXXX 06.01.2017.a. Pärnusse, kus võttis 2 sõidukisse R.G’i kellega koos nad sõitsid Läti Vabariiki, kus V.Zagurski lahkus sõidukist ja pöördus Eestisse tagasi. Vastavalt kokkulepitud teoplaanile ja V.Zagurskilt saadud juhtnööridele sõitis R.G edasi väikebussiga MB Vito Tourer, reg.nr XXXXXX läbi Leedu ja Poola Ukrainasse, kaasas ka V.Zagurski poolt temale spetsiaalselt omavaheliseks suhtlemiseks kaasa antud mobiiltelefon, jõudes 07.01.2017.a. õhtul Kiievisse. Samal kuupäeval jõudsid lennukiga Kiievisse ka V.Zagurski ja O.S, kes müüsid R.G poolt nendele üle antud eelnimetatud väikebussi koos registreerimistunnistuse ja võtmekomplektiga, kuid müügilepingut sõlmimata 08.01.2017.a. öösel AB’ile, saades selliselt varalist kasu. 08.01.2017.a. pöördusid lennukiga Kiievist tagasi V.Zagurski ja O.S ning 10.01.2017.a. R.G. Kirjeldatud käitumisega pani R.G toime kelmuse isikute grupi poolt ehk KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör esitas 19. oktoobril 2017.a. kohtu eelistungil taotluse R.Gi suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Prokurör on seisukohal, et kriminaalmenetlus R.Gi suhtes on võimalik kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 ehk oportuniteedi alusel lõpetada avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kriminaalmenetluse jätkamiseks ja kuna süüdistatava isiku süü ei ole suur . Kahtlustatava R.G´i süü ei ole suur, kuna kriminaalmenetluse esemeks on üksainus teise astme kuritegu. Kuna R.G roll kuriteos oli oluliselt väiksem kui V.Zagurskil ning kuna R.G on vabatahtlikult hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju ning kannatanul tema vastu enam rohkem rahalisi nõudmisi ei ole – mida kinnitab kannatanu poolt koostatud uus tsiviilhagiavaldus, siis seega esinevad kogumis kaalukad põhjused, miks puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning prokurör peab käesoleval juhul igati piisavaks kohustuseks R.G poolt menetluskulude hüvitamist. Süüdistatav R.G nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning temale pandud kohustusega. Vastavalt KrMS § 202 lg 4 ei taotle süüdistatav R.G käesoleva taotluse lahendamise juurde Harju Maakohtusse kaitsjat. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kontrollinud KrMS § 202 lg 1 kohaldamise aluseid kriminaalasjas, leiab, et kuna R.Gi süüdistatakse II astme kuriteo toi-me-panemises, tema süü ei ole suur, kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi, kuulub prokuröri poolt esitatud taotlus rahuldamisele ja menetlus lõpetamisele. Tähtajaliselt kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja kriminaalasi vaadatakse läbi üldises korras. KrMS § 202 lg 2 sätestab alternatiividena : 1)tasuda kr.menetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; 2)maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides; 3)teha 10-240 tundi üldkasulikku tööd; - ehk ühele kahtlustatavale ei pea kindlasti määrama mitut kohustust. Ringkonnaprokurör taotles kohustada R.Gi KrMS § 202 lg.2 p.1 alusel hüvitama menetluskulud summas 771.60 eurot 6 kuu jooksul ning kuna selle kohustusega on R.G nõustunud, siis määrab kohus R.Gile eelpoolnimetatud kohustuse , mis tuleb täita 6 kuu jooksul vastava kohtumääruse teadasaami-sest. Kohtumäärus edastatakse süüdistatavale, kannatanule, kaitsjale ja prokurörile. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 4