Obsah (5)

§ 424§ 65§ 74§ 75§ 68

KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 4 4. oktoober 2022 Kriminaalasi Menetlustoiming nr 1-21-3633 Tartu vangla Viljandi kriminaalhooldusosakonna erakorraline ette

§ 424

lg 2 järgi, karistuseks

§ 65

lg 2 alusel liitvangistus 1 aastat, 4 kuud ja 2 päeva, mis asendati

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel 482 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat, kohustusega järgida katseajal

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisakohustus

§ 75lg 2 p 2 alusel – mitte tarvitada alkoholi.

Katseaja eeldatav lõpp 14.07.

1. Taotluse lahendamine kirjalikus menetluses Kohtunik Kadi Aavik Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik vesta.golding@just.ee) Süüdimõistetu/kriminaalhooldusalune Q.W isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xx x-x xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxx Kohtulahend Vesta Golding (e-post: RESOLUTSIOON
2. Jätta kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata.
3. Edastada määrus Q.W-le ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
4. Q.W on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 28.06.2021 otsusega

§ 424

lg 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Q.W karistusaja hulka tema vahi all viibimise aeg 1 kuu ja 26 päeva (24.03.-20.05.2020) ning loeti temal lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta 1 kuu ja 4 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 3.02.2021 otsusega nr 120-6400 mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 kuu ja 28 päeva vangistuse, võrra ja loeti Q.W-l kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 2 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendati Q.W-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluv vangistus 482 tunni üldkasuliku 1 tööga, mille tegemise ajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Q.W allutati üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Q.W-le määrati

§ 75lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi (digi tl 106-109).

Otsus jõustus 14.07.

2. Kriminaalhooldusametnik on 2.09.2022 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Q.W kohta (digi tl 112-114). Ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et Q.W on rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
3. Ettekandest nähtub, et kohtuotsus tuli Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusse täitmisele 19.07.
4. Esmakohtumine Q.W-ga toimus 12.08.2021, kui Q.W tutvus ja allkirjastas „Süüdlase õigused ja kohustused üldkasuliku töö tegemisel“ ning „Üldkasuliku töö üldise ajakava“. ÜKT tegemise kohaks valiti Mulgi valla Halliste piirkond, Õisu mõis, mis on isiku elukohale lähim koht. Kokku on toimunud 13 registreerimist, millest ühel korral ei ilmunud Q.W registreerimisele eelnevalt põhjustest teavitamata. Q.W-le on koostatud 13 ÜKT ajakava, isik on ÜKT tunnid sooritanud ajakavajärgselt. ÜKT juhendaja V.M on Q.W iseloomustanud kui kohusetundlikku ning asjalikku töömeest. Q.W on talle määratud 482 ÜKT-tunnist sooritanud 334 tundi.
5. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kokku 11 korral, 3 korral tuvastati isikul alkoholi tarvitamise tunnused. Registreerimisel 30.06.2022 tuvastati Q.W-l alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus isiku väljahingatavas õhus oli 0,248 mg/l (digi tl 115-116). Q.W kirjutas protokolli pöördel selgituseks, et tarbis eelmisel päeval palavuse tõttu 4 purki õlut (digi tl 116). Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega (digi tl 121).
6. Kodukülastusel 8.07.2022 kontrolliti Q.W-le määratud kohustuse täitmist ning tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholisisaldus isiku väljahingatavas õhus oli 1,394 mg/l (digi tl 117-118). Isik põhjendas kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumist palavuse ja väsimusega (digi tl 118). Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega (digi tl 122).
7. Kriminaalhooldusametnikud M. Enders ja J. Kimmel teostasid 25.08.2022 kohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmise kontrollreidi. Q.W-l tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,5111 mg/l (digi tl 119-120). Q.W ei selgitanud miks alkoholi tarbis, kuid kirjutas protokolli pöördel, et jõi kodus õlut (digi tl 120).
8. Q.W on varasemalt avaldanud, et ta on niinimetatud tsüklijoodik. Väidetavalt on probleemile lahenduse leidmiseks pöördunud spetsialistide vastuvõtule, kuid abi saanud ei ole. Isiku sõnul on ta enda mõttevigu tunnistanud ning püüab omal jõul hakkama saada. Jääb mulje, et isik ei pea õlut alkoholiks, sest alkoholi tarvitamise tsüklid leiavad aset vaid siis, kui kanget alkoholi tarbib. Hooldusalune ei otsi janu kustutamiseks joodavale õllele alternatiivi alkoholivaba joogi näol. Osaliselt Q.W tunnistab enda probleemi alkoholi tarvitamisega, kuid alahindab tarbitavate jookide koguseid ja mõju tema otsustele. Regulaarselt alkoholi liigtarvitamise määramiseks vereanalüüsi tehes võib olla võimalik, et isik mõistab, et ka lahja alkohol on alkohol, mis kajastub selgelt CDT-näidus. Ametnik on Q.W-le selgitanud laboratoorse vereanalüüsi tegemisega seonduvat ning hooldusalune on arvamusel, et see aitab kaasa parema enesekontrolli saavutamisele.
9. Kriminaalhooldaja märgib, et Q.W on rikkunud talle kohtu poolt määratud olulist kohustust mitte tarvitada alkoholi kolm korda. Isik ei eita rikkumisi, kuid tal puudub arusaamine, et ka õlu on alkohol. Seega on ainuüksi keeld mitte tarvitada alkoholi ebapiisav meede isiku alkoholitarbimisharjumuste muutmiseks, sest Q.W tarvitab lahjat alkoholi janu kustutamise eesmärgil, adumata, et rikub kohustust ning ka lahja alkohol tekitab joobeseisundi. Lähtuvalt eeltoodust teeb ametnik ettepaneku määrata Q.W-le

§ 75

lg 4 alusel täiendav lisakohustus kuni käitumiskontrolli lõpuni teha ametniku poolt kehtestatud korra alusel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT määramiseks). 2 KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
2. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab täitmiskohtunik kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. KrMS § 427 lg 1 kohaselt otsustab süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 75

lg 4 alusel kui süüdlane lubab oma käitumist parandada ja võtab endale

§ 75lg-s 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada.

11. Väidetavalt on Q.W kriminaalhooldusametnikule avaldanud, et tema poolt laboratoorse vereanalüüsi tegemine aitaks tal kaasa parema enesekontrolli saavutamisele. Samas ei ole vastavat Q.W kirjalikku taotlust või selgitust kohtule esitatud. Kohtu hinnangul ei ole võimalik määrata

§ 75

lg 4 alusel lisakohustusi, kui puudub vastav , süüdimõistetult otse kohtule adresseeritud suuliselt (istungil) või kirjalikult esitatud tahteavaldus. Seetõttu jätab kohus kriminaalhooldaja avalduse formaalsete eelduste puudumise tõttu rahuldamata. Lisaks on kohus rikkumiste kirjeldust arvestades seisukohal, et taotletud lisakohustuse määramine ei oleks ilmselgelt piisav ja efektiivne hoidmaks alkoholiprobleemi kütkes Q.W eemale alkoholi tarvitamisest. Kahetsusväärselt tuleb nentida, et Q.W pole ilmselt aru saanud, et tal on keelatud käitumiskontrolli ajal mistahes koguses ja liiki alkoholi tarvitamine. Kui isik seda keeldu lühikese aja jooksul mitteaktsepteeritavatel põhjendustel korduvalt eirab, ei piisa alkoholiprobleemiga tegelemiseks üksnes CDT-näitude esitamiseks kohustamiseks ning ilmselgelt oleks Q.W-l vajalik probleemiga tõsisemalt tegeleda, sh pöörduda spetsialistide poole ravi või abi saamiseks. Kui Q.W seda ei tee ning jätkab alkoholi tarvitamist, tuleb esitada kohtule uus erakorraline ettekanne taotlusega kandmata karistuse täitmisele pööramiseks. 12. Menetluskulusid küsimuse lahendamisel kohus ei tuvastanud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 3