← Eesti

3-24-2668/23

Obsah (5)§ 37§ 151§ 121§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2668 Määruse kuupäev 29.1.2026 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X.X.-i (X.X.) kaebus XXXa tegevusega (varjupaika jäänud asjade äraviskamisega) tekitat

§ 37lõike 2 punkt 4).

13.

§ 151

lg 2 kohaselt võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui: pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. 14.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

  1. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud. Kohus põhjendab esmalt oma seisukohta mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ning seejärel varalise kahju osas. 3 3-24-2668
  2. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtu hinnangul ei saa XXXale etteheidetavaid tegevusi pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Halduskohus märgib esmalt, et XXXa pakutav varjupaigateenus on vabatahtlik. Kuigi kaebaja ja varjupaiga vahel
  3. mail 2023 sõlmitud sotsiaalmajutusleping nr 23-1642 kehtis
  4. novembrini 2023, oli kaebajal võimalik avaldada soovi lepingu lõpetamiseks ning varjupaigateenuselt lahkuda. Teiseks ei ole vastustaja kaebaja Varjupaika jäänud asju ära visanud.
  5. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
  6. Kohus märgib, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  7. juuni
  8. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
  9. Kohus on tulenevalt kaebuse asjaoludest seisukohal, et kaebuse rahuldamine mittevaralise kahju hüvitamise nõudes on ebatõenäoline. Kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks saanud XXXale etteheidetava tegevusega kaasneda mõne muu õigushüve rikkumine RVastS § 9 lõike 1 tähenduses ning sellest tulenevalt on mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse edulootused vähesed.
  10. Kaebaja taotleb ka XXXalt varalise kahju hüvitamist summas 4000 eurot. Vastustaja ei ole kaebaja Varjupaika jäänud asju ära visanud ning kaebaja kahjunõudel pole alust. Seega pole kaebajale varalist kahju tekitatud. 4 3-24-2668 RVastS § 8 lõige 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 7 lõikest 1 tulenevalt kuulub kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
  11. Halduskohus märgib ka, et kaebaja ja XXXa vahel sõlmitud sotsiaalmajutuslepingust ja sotsiaalmajutusteenuse kodukorrast ei ilmne, et teenuse osutaja vastutaks teenuse saaja isiklike asjade eest jj. Kohus selgitab, et hüvitamisele kuuluv varaline kahju peab olema avaliku võimu kandja õigusvastase teoga põhjuslikus seoses. Praegusel juhul ei ole varalist kahju tekkinud. Eelnevat arvestades on kaebajale varalise kahju hüvitise väljamõistmine ebatõenäoline.
  12. Kirjeldatu alusel leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, siis tuleb kaebus jätta läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 koosmõjus

§ 121lg 2 p 21 sätestatud alusel.

23. Kohus selgitab, et kaebuse esitamise eest makstud riigilõivu kohus kaebajale ei tagastata, kuna kaebuse tagastamise aluseks on

§ 151

lg-st 2 (

§ 104lg 5 p 3).

Kohus ei saanud tagastada kaebust enne menetlusse võtmist, kuna vajas kaebuses esitatud faktiliste asjaolude täiendavat uurimist ja soovis tutvuda vastustaja vastusega kaebusele. Sel põhjusel otsustas kohus jätta kaebuse läbi vaatamata alles peale kaebuse menetlusse võtmist. Menetluskuluna kantud riigilõiv 147 eurot jääb kaebaja kanda 24. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja 178 lg 3).

5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.