2-23-5800/54

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Brigitta Mõttus ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-5800 Tsiviilasi BLRT Era OÜ hagi UAB "Ferteka" vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ning UAB "Ferteka" vastuhagi BLRT Era OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Harju Maakohtu 01.07.2025 kohtuotsus Vaidlustatud kohtulahend BLRT Era OÜ 25.08.2025 apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 131 727,09 eurot Hageja BLRT Era OÜ (endine BLRT ERA AS, Menetlusosalised ja nende registrikood 10419131), lepinguline esindaja Anton Filjaev esindajad ringkonnakohtus Kostja UAB "Ferteka" (registrikood 304687370), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik 1(10) 08.12.2025 kohtuistungil Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 01.07.2025 kohtuotsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata BLRT Era OÜ hagi UAB "Ferteka" vastu põhivõla 109 559 euro ja sellelt arvetatud viivise nõudes, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata tühistatud osas asi maakohtule menetlemiseks eelmenetluse staadiumis.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD Menetluse käik 1. BLRT Era OÜ (endine BLRT ERA AS, hageja) esitas 17.04.2023 (hagi terviktekst 05.03.2025) Harju Maakohtule hagi UAB "Ferteka" (kostja) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus võttis hagiavalduse 25.05.2023 määrusega menetlusse.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 4. Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 110 269 eurot, viivise hagi esitamise seisuga 10 733,86 eurot ning viivise VÕS § 113 järgses määras põhivõlalt alates 17.04.2023 kuni nõude rahuldamiseni.

2(10) 4.1. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

4.2. Hageja leidis, et kostja on tekitanud talle sellega kahju kokku 110 269 eurot. Kostja poolt tehtavad tööd ei saanud valmis ja neid ei võetud vastu enne hageja poolt lepingust taganemist.

Kostja vastuväited 5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus see rahuldamata jätta.

5.1. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele:

5.2. Kuna hageja ei võimaldanud kostjal tööde jätkamist, ütles kostja töövõtulepingu üles. Kui hageja poolt väidetud töid oleks uute äriühingute asemel läbi viinud kostja, oleks hageja pidanud 3(10) ka kostjale selle eest maksma. Seega ei saa olla tegemist hagejale tekkinud kahjuga. Hageja ei ole tõendanud, millises ulatuses tasus peatöövõtja hagejale asendustöövõtjate tehtud tööde eest 21.05.2019 lepingu alusel. Ka rikutud tööriistade maksumuse hüvitamise nõue on põhjendamatu ja kostja ei ole seda nõuet tunnistanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused 6. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 710 eurot, hagi esitamise aja seisuga (17.04.2023) sissenõutavaks muutunud viivise 69,47 eurot ja viivise alates 17.04.2023 kuni põhinõude (710 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud 99% ulatuses hageja kanda ning 1% ulatuses kostja kanda.

6.1. Hageja puuduste kõrvaldamisest tuleneva hüvitisnõude aluseks saab olla VÕS § 646 lg 5.

6.1.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud:

Tuvastatud asjaoludest järeldas kohus, et asendustöövõtja tegi tööd detsembris 2021 ja jaanuaris 2022 ning tegemist ei olnud kostja töös esinenud puuduste kõrvaldamisega.

6.1.2. Poolte esitatust järeldub, et laeval tehtud töödest alla poole olid need tööd, mida viis läbi kostja. 2021 aasta lõpus ja 2022. aasta alguses kaablite vedamisest ei saa järeldada seda, et tegemist oli kostja töös esinenud puuduste kõrvaldamisega. Hageja on jätnud esitamata asendustöövõtjate töö kohta osa tema käsutuses olevatest tõenditest. Hageja esitatud tööde üleandmise aktidest ja arvetest nähtub, et tööde üleandmise akti aluseks on konkreetne tellimus nr 71.107.000313. Sellest võib järeldada, et hagejal oli võimalik esitada lepingud ja tellimused.

Asendustöövõtjatega sõlmitud lepingute ja tellimuste alusel oleks eelduslikult võimalik hinnata seda, milliseid töid ja mis mahus hageja asendustöövõtjatelt tellis. Tellitavate tööde kirjelduse alusel oleks võimalus veenduda, et asendustöövõtja tehtud töö ei olnud kostja poolt pooleli jäänud tööde lõpetamine, vaid üksnes kostja töös puuduste kõrvaldamine. Kostja vaidles vastu hageja väitele, et tegemist oli kostja töös puuduste kõrvaldamisega.

6.1.3. Seoses Ferrmix Industrial Services OÜ-le tasutud summadega tuvastas maakohus järgmised asjaolud:

Tõendatud ei ole, et hageja tasus kostja töös esinevate puuduste kõrvaldamise eest. Tõenditest järeldus, et tööd tehti aastal 2021. Tõenditest ei nähtu, millist laadi tööde eest tasuti või et tegemist oli kostja töös esinenud puuduste kõrvaldamisega.

6.1.4. Seoses PSB Works OÜ-le tasutud summadega tuvastas maakohus järgmised asjaolud:

4(10)

Tõendatud ei ole, et hageja on kostja töös esinevate puuduste kõrvaldamise eest maksnud PSB Works OÜ-le 5166 eurot. Hageja ei ole esitanud arve aluseks olevat akti.

6.1.5. Hageja ei tõendanud, et asendustöövõtjad kõrvaldasid kostja töös esinevaid puudusi.

Seetõttu puudus vajadus hinnata seda, kas või millised puudused kostja tehtud töös üldse esinesid. Ainuüksi puuduste esinemisest ei piisa hageja nõude rahuldamiseks. Hageja nõue kostjalt 99 559 euro ning sellelt summalt arvestatud viiviste saamiseks jäi seetõttu rahuldamata.

6.2. Tööriistade rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aluseks saab olla VÕS § 115.

Maakohus tuvastas seoses selle nõudega järgmised asjaolud:

Kostja on rikkunud oma kohustust tagastada hagejale kostja kasutusse antud tööriistad ning kuna kostja ei ole tööriistu vaatamata hageja sellekohasele nõudmisele tagastanud, on hagejal õigus nõuda tööriistade maksumuse hüvitamist (VÕS § 115 lg 2). Tegemist on hagejale tekkinud otsese varalise kahjuga, kuna hageja nõuab kostjalt hävinud vara väärtuse hüvitamist (VÕS § 128 lg 3). Tööriistade tagastamise eesmärgiks oli hagejale sellise kahju ärahoidmine (VÕS § 127 lg 2), kostja pidi tööriistade hagejalt saamisel nägema ette, et nende tagastamata jätmisel tekkib hagejale kahju tööriistade maksumuse ulatuses (VÕS § 127 lg 3) ning hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja oleks hagejale tema tööriistad tagastanud (VÕS § 127 lg 4). Arvestades eeltoodut kuulus hageja nõue tööriistade maksumuse 710 euro hüvitamise osas rahuldamisele.

6.3. Tasutud ettemaksu 10 000 eurot tagastamise nõude aluseks saab olla VÕS § 189.

Maakohus tuvastas selle nõudega seoses järgmised asjaolud:

VÕS § 117 lg 2 sätestab, et lepingust enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda kavatsev pool peab teisele lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või kinnitada. Hageja ei ole sellistele asjaoludele tuginenud.

5(10) Mõistlik töövõtja ei saa ainuüksi puuduste kõrvaldamise korduvast nõudmisest järeldada tellija kavatsust töövõtuleping lõpetada, eriti veel olukorras, kus mõlemad on teadlikud sellest, et hageja alltöövõtjana oli peatöövõtja ees ajahädas ning soovis objektil tööde kiiret edenemist.

Täidetud ei ole VÕS § 117 alusel lepingust taganemise formaalne eeldus (kostja hoiatamine lepingu lõpetamisega) ning seetõttu ei ole hageja ja kostja vaheline töövõtuleping lõppenud taganemisega 09.12.2021. Poolte vahel ei ole tagasitäitmise võlasuhet. Seetõttu jäi hageja nõue 10 000 euro tagastamiseks rahuldamata.

6.4. Kuna hageja nõue kuulub rahuldamisele 710 euro ulatuses, siis on hagejal õigus saada kostjalt viivist 710 euro suuruselt põhinõudelt VÕS § 113 lg 2 alusel alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest, seega alates 01.03.2022 kuni hagi esitamiseni (17.04.2023) viivitusintressi 69,47 eurot.

6.5. Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 99% ulatuses hageja kanda ning 1% ulatuses kostja kanda ja märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse pärast kohtuotsuse jõustumist.

Apellatsioonkaebus 7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldamata jättis, uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

7.1. Maakohus jättis hindamata hageja esitatud olulised faktiväiteid. Kahju hüvitamise nõue ei sõltu puuduste tegelikust kõrvaldamisest ning sellest, kas hageja on vajalikud parandustööd teinud ja nende eest tasunud.

Kui maakohus leidis, et hageja väidetud parandamiskulud ei ole veenvalt tõendatud, oleks kohus pidanud täiendavalt kaaluma kahjuhüvitise määramist muude hagis viidatud kahju hindamise meetodite alusel, eelkõige hüpoteetiliste paranduskulude, töö rahalise väärtuse languse (lubatud ja tegeliku väärtuse vahe) või õiglase suuruse järgi (VÕS § 127 lg 6, TsMS § 233).

7.2. Ebaõige on maakohtu järeldus, et leping on endiselt kehtiv. Hageja taganes lepingust 09.12.2021 ja kostja aktsepteeris lepingu lõpetamise ning lõpetas tööde tegemise. Lisaks teatas hageja kostjale 10.02.2022 saadetud kirjas, et jätab kolm viimast arvet tasumata nende põhjendamatuse tõttu ning esitab kostjale esialgse kahjunõude 100 269 eurot. Selles kirjas nõudis hageja töö jätkamise asemel kahju hüvitamist. Kostja nõustus koostöö lõpetamisega ega taotlenud laevale naasmist. Seega taganeti lepingust sisuliselt ja faktiliselt.

Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja pidi kostjat hoiatama. VÕS § 647 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib tellija juhul, kui töövõtja puudusi mõistliku aja jooksul ei kõrvalda, lepingust taganeda hoiatamata. Kostja ei reageerinud 15 kirjalikule pretensioonile, milles hageja osutas kokku enam kui 240 olulisele defektile ja nõudis nende kõrvaldamist. Nende kirjadega anti kostjale pea kolme kuu pikkune aeg defektide parandamiseks, mis on mõistlik ja piisav aeg.

Hageja poolt töövõtulepingust taganemine on seega kehtiv ning hageja nõue tuleb lahendada lepingust taganemise sätete alusel (VÕS § 188 jj). Eelkõige saab hageja nõue seisneda üleantu väärtuse hüvitamise nõudes VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi.

6(10) 7.3. Hageja tõendas, et maksis kolmele asendustöövõtjale puuduste kõrvaldamise eest 99 559 eurot. Kostja ei esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber hageja väited, kuludokumendid või peatöövõtja kinnituse. Seonduvalt sellega ei pidanud hageja ka mõistlikuks kulutada ressursse täiendavate tõendite kogumisele. Maakohtul tuli sellises olukorras tugineda otsuse tegemisel hageja esitatud tõenditele ja tuvastada parandamiskulud hageja näidatud summas.

Maakohus ei hinnanud peatöövõtja kinnitust puuduste eduka kõrvaldamise kohta ega asendustöövõtjate UAB Alimaxa ja PSB Works OÜ tööde vastuvõtuaktides olevat märget (lepingupositsioonide parandamine). Asjaolu, et hageja ja asendustöövõtjad vormistasid parandustööde valmimise kohta vastuvõtuaktid, kinnitab seda, et asendustöövõtjad olid kaasatud puuduste kõrvaldamiseks, täitsid selle ülesande ning hageja võttis tehtud tööd aktide alusel vastu.

Maakohus püüdis arusaamatult põhistada oma seisukohta numbri 71.107000313 kasutamisega.

Tegu on kõnealuse projekti üldise registreerimisnumbriga. Maakohus ei selgitanud, miks paneb sellise numbri esinemine teda kahtlema, et esitatud vastuvõtuaktid kajastavad kostja töös esinenud puuduste parandamist. Ühtlasi ei küsinud kostja ega kohus menetluse käigus hagejalt selle numbri kohta selgitusi.

7.4. Apellatsioonkaebust ette valmistades avastas hageja, et osa tema esitatud tõendeid (sh tõlked) on e-toimikust kustutatud. Kui maakohus tegi seda kustutatud tõendite tagastamiseks või tõendite kogumist väljaarvamiseks, ei ole see toiming seaduslik, kuna kohus ei arutanud väidetavalt asjakohatuid või lubamatuid tõendeid pooltega ega teinud iga niisuguse tõendi väljaarvamise kohta määrust (TsMS § 238 lg 4 või TsMS § 464 lg 2). Hageja palub e-toimikus ennistada kõik tema esitatud tõendid.

7.5. Isegi kui hageja kantud paranduskulud oleksid tõendamata (mida hageja ei mööna), tulnuks maakohtul hinnata hageja nõude rahuldamist kas lepingu tagasitäitmise või kahju hüvitamise vormis, määrates hüvitise hüpoteetiliste paranduskulude alusel või õiglases ulatuses kohtu enda äranägemisel.

Vastus apellatsioonkaebusele 8. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded kostja vastu. Maakohus ei ole tühistatud osas asja ammendavalt arutanud ja on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, mistõttu tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohtu otsus on jõustunud hagi rahuldavas osas.

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei lükka ümber maakohtu järeldusi, sest üksnes aktide vormistamisest ja aktidest sisalduvast märkest „lepingupositsioonide parandamine“ ei ole võimalik järeldada, et asendustöövõtjad parandasid konkreetselt siinses hagis etteheidetavaid töid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et esitatud arvetest ning hageja ja 7(10) asendustöötajate aktidest pole võimalik järeldada, kas ja milliseid puudusi asendustöövõtjad kostja töös kõrvaldasid ning millised hageja tegemata tööd nad tegid. Maakohus ei pidanud küsima hagejalt selgitusi tellimuse numbri osas, sest ei ole pidanud seda määravaks asjaoluks hagi rahuldamata jätmisel. Kohtu tuginemine tellimuse nr-le näitab üksnes maakohtu siseveendumuse kujunemist ega ole aluseks otsuse tühistamisele.

11.1. Riigikohtu praktika kohaselt, kui kohus leiab, et hagis esitatud rahalise nõude saab hagis esitatud asjaoludel rahuldada erinevatel õiguslikel alustel, peab kohus selgitama välja hageja seisukoha alternatiivsete alusnormide kohta, kui materiaalõiguse järgi on võimalik sama nõuet esitada sama elulise juhtumi korral erinevatel õiguslikel alustel, kui üks nõude alus ei välistaks teist ning kui hageja ei ole selgelt väljendanud oma seisukohta, missugusele nõude alusele ta tahab tugineda. Sealhulgas peab kohus TsMS § 370 lg 2 kohaselt välja selgitama, kas hageja järjestab võimalikud alternatiivsed nõude alused või jätab ta kohtu valida, missugusel õiguslikul alusel on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada. Kui hageja ei loobu ühestki võimalikust alternatiivsest nõude alusest ega järjesta neid, peab kohus hindama kõiki alternatiivseid nõude aluseid. Kui hagi võimalikud alternatiivsed nõude alused pole selged, peab kohus nõudma hagejalt selgitust, andes talle vajadusel hagi selgitamiseks TsMS § 340¹ lg 1 järgi tähtaja (RKTKo 10.04.2013, nr 3-2-1-21-13, p-d 17–18; RKTKo 03.03.2014, nr 3-2-1-19313, p 13). Kuna hageja viitas asjas nii tagasitäitmise võlasuhtele kui ka kahjuhüvitise nõudele, tuli maakohtul ka neid nõudeid kontrollida.

11.2. Tellija võimalikke nõude aluseid puudustega tööde korral on Riigikohus lahanud oma 02.03.2015 otsuse nr 3-2-1-145-14 p-des 22-32. Selle kohaselt võib tellijal olla kulutuste hüvitamise nõue (VÕS § 646 lg 5 alusel), kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115 lg 1 alusel) või tellija nõue võib tuleneda tagasitäitmise võlasuhtest.

12.1. Põhjendatud on iseenesest apellatsioonkaebuse väide, et kahju hüvitamise nõue ei sõltu sellest, kas hageja lasi parandustööd teha ja tal tekkis nende eest tasumise kohustus. Kui hagejal ei ole VÕS § 646 lg 6 alusel õiguse nõuda töö parandamist või uue töö tegemist, ei ole ta sellega kaotanud õigust nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kuna hageja peab oma kahjuks kulutusi kostja töödes puuduste kõrvaldamiseks ja tegemata tööde tegemiseks, siis hagi rahuldada ei saa, sest tööde parandamise kulu ei leidnud tõendamist (siinse otsuse p 10). Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et kostja tehtud tööd olid väärtusetud ja ta nõuab kahjuna kostjale makstut.

12.2. VÕS § 115 lg 1 alusel ei saa hageja nõuda kahju tegemata tööde eest, kui kostja pidi need tööd tegema, kuid hageja ei ole nende eest kostjale maksnud. Hageja saaks nõuda ainult seda hinnavahet, mille võrra asendustöövõtjate tööd osutusid kallimaks, aga sellele ei ole hageja hagis tuginenud.

8(10) 13. Hageja saab nõuda tagasitäitmise võlasuhte raames üleantu tagastamist (VÕS § 189 lg 1 alusel), kui hageja tasus kostjale puudustega tööde eest või tööde eest, mida kostja tegema ei asunud.

13.1. VÕS § 189 lg 1 alusel esitatud nõuete rahuldamine eeldab selle hindamist, kas hageja on lepingust taganenud ja kas sellel taganemisel on toime. Maakohus ei ole hageja lepingust taganemist kohaselt hinnanud. Maakohus leidis, et hageja ei saanud 10 000 euro suuruse ettemaksu nõude osas taganeda lepingust 09.12.2021, kuna selleks ajaks ei olnud ettemaksuga hõlmatud tööde tegemise nõue muutunud veel sissenõutavaks. See seisukoht on iseenesest õige.

Siiski on maakohus jätnud hindamata, kas hageja võis taganeda lepingust seetõttu, et kostja ei kõrvaldanud töös puudusi või nõudis kahju hüvitamist lepingulise põhikohustuse täitmise asemel.

13.2. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kahju hüvitamise nõudmist lepingulise põhikohustuse täitmise asemel pidada lepingust konkludentselt taganemiseks (RKTKo 3-2-1-31-08, p 16).

Hageja on selgitanud, et taganes lepingust (konkludentselt) nii sellega, et esitas nõudekirjas kahju hüvitamise nõude, kui ka sellega, et piiras kostja töötajate tuleku laevale ja palkas asendustöövõtjad.

13.3. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht, kas hageja taganes lepingust kostjaga konkludentselt 09.12.2021 kostja laevalt eemaldamisega või 10.02.2022 kahjunõude esitamisega (dtl 891–892, tõlge 1148), ning kas vastavatel taganemistel on toime. Lepingust taganemiseks peab rikkumine olema oluline VÕS § 116 lg 2 tähenduses. Töövõtulepingute puhul on oluline lepingurikkumine sisustatud läbi VÕS § 647 lg 1 ja selle normi kohaselt on rikkumine oluline ka siis, kui töövõtja keeldub õigustamatult töö parandamisest.

14.1. Kui tööd tuli vastu võtta ositi ja hageja võttis tööd vastu, siis peab hageja tõendama, et töös olid puudused. Kui tööd tuli vastu võtta tervikuna ja nende üleandmiseni ei jõutudki, peab kostja tõendama, et tööd ei olnud puudustega.

14.2. Maakohtul võib puududa ka pädevus hindamaks, kas hageja esitatud fotod tõendavad puuduste esinemist töödes. Ringkonnakohus selgitas asjas toimunud istungil hagejale, et hageja peaks tõendama tööde vastavust lepingule eriteadmistega isiku või spetsialisti arvamusega, sidudes hageja e-kirjad ja fotod kvaliteedinõuete tõenditega ja lisaks tunnistaja ütlustega (dtl 1764, ajamärge 00:32:02). Hageja kinnitas, et tal on võimalik esitada sellekohane asjatundja arvamus. Kui maakohus leiab, et ta suudab ise juba esitatud tõendite alusel poolte väiteid hinnata, saab ta seda hagejale selgitada ja vastavate tõendite esitamiseks vajadus puudub.

Ringkonnakohus tõendeid asja juurde võtma ei asu, sest hageja ei ole konkreetselt viidanud tõenditele, millele ta oma terviktekstis viitas, kuid mille maakohus tagastas. Maakohus saab poolte taotlused rahuldada järgnevas menetluses, täpsustades esmalt, milliste tagastatud tõendite asja juurde võtmist hageja soovib ja sõltuvalt sellest, kas pooled nendele oma terviktekstides viitasid. Tõendite tagastamise kohta on korrektne teha määrus.