Obsah (6)

§ 372§ 484§ 172§ 168§ 4842§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2026, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-125508 Tsiviilasi Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi U.H vastu

) § 172 lg-st 9 ja § 168 lg-test 4 ja 5 tulenevalt tuleb jätta menetluskulud (85 eurot) kostja kanda.

1. Kostja vaidleb vastu sellele, et kulud jääks tema kanda. Hageja takistas põhinõude tasumist, keeldudes makseandmete väljastamisest. Praeguseks ajaks on põhinõue tasutud. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.
3. Praeguses asjas lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse, kuivõrd võlgnik esitas vastuväite. I astme menetluses on hageja teatanud, et ta ei soovi hagi esitada, kuivõrd võlgnik on võlgnevuse ära tasunud. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest

§ 372

lg 2 p 2 alusel, mille järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja on tasunud hageja põhinõude summas 55 eurot ning sissenõudmiskuludest on hageja loobunud. Kui kostja on oma kohustused hageja ees täitnud, puudub hagejal nõue, mida kohus saaks menetlusse võtta (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-121851, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-142050, p 4). 6. Pooled vaidlevad selle üle, kelle kanda peaksid praeguses asjas jääma maksekäsu kiirmenetluse kulud.

§ 484

² näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

§-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.

§ 172

lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja

§-s 488¹ sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. 7. Kostja on praegusel juhul tasunud põhivõlgnevuse (55 eurot) pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist, hageja on seetõttu loobunud kogu oma nõude esitamisest hagimenetluses ja maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldunud. Kohtupraktikas on leitud, et neil asjaoludel on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel analoogia korras

§ 168

lg-test 4 ja 5, mis sätestavad menetluskulude jaotuse juhuks, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 2025 määrus tsiviilasjas nr 2-24-142621, p 11). Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab hageja

§ 168

lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 8. Hageja nõue maksekäsu kiirmenetluses oli kokku 75 eurot (leppetrahv 55 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot). Kostja tasus pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist hageja leppetrahvinõude. 20 euro ulatuses nõudest loobumine ei olnud tingitud kostja käitumisest. Seega peab kohus

§ 168

lg 4 ja § 163 lg 1 alusel põhjendatuks jätta menetluskuludest 73% kostja (55 eurot moodustab 73% hageja nõudest) ja 27% hageja kanda. Riigikohus on

§ 168

lg-te 4 ja 5 kohaldamise osas selgitanud, et kui hageja pöördus enne haginõudest 2 loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (Riigikohtu

1. juuni 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-17703, p 11.2 ja seal viidatud kohtupraktika).
2. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud 85 eurot (riigilõiv 65 eurot ja lepingulise esindaja kulu 20 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga.

§ 4842järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.

Seega on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 62 eurot 05 senti (85 x 0,73). Kuivõrd

§ 177

lg 4 järgi saab kohus mõista vastaspoolelt viivist menetluskuludelt üksnes poole taotlusel ning hageja ei ole sellist taotlust esitanud, ei mõista kohus kostjalt hageja kasuks viivist menetluskuludelt. /digitaalselt allkirjastatud/ Karina Kukkes kohtunik 3