← Eesti

2-20-11727/108

Obsah (8)§ 68§ 69§ 77§ 34§ 117§ 118§ 121§ 75

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-11727 Otsuse kuupäev Tartu, 15. aprill 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Mar

§ 68järgi teha mis tahes viisil, sh nii otseselt kui ka kaudselt.

Seejärel on vaja, et kindlale isikule suunatud tahteavaldus jõuaks teise lepingupooleni (

§ 69lg 1), kes väljendaks 6

(10)2-20-11727 nõustumust lepingu muutmiseks tahteavalduses toodud viisil (RKTKo 25.04.2018, 2-15-5027/137, p 12). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud VÕS § 9 lg 2 esimese lause kohaselt ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud VÕS § 9 lg 2 teise lause järgi ajast, mil pakkumuse esitaja sai teost teada, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Samuti võib üldjuhul tehingu teha ja lepingu sõlmida ning lepingut muuta mis tahes vormis, kuid pooled võivad lepingu muutmise vormi ka kokku leppida (

§ 77, VÕS § 11 ja § 13 lg 2).

Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või lepingupool VÕS § 13 lg 3 kohaselt tugineda lepingus kokkulepitud vorminõudele, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmisega teistsuguses vormis. Seega, kui leiab kinnitust lepingu täitmise tähtaja pikendamise ettepaneku (pakkumuse) tegemine kokkulepitud kirjalikust vormist erinevas vormis, tuleb välja selgitada, kas teine lepingupool on sellega VÕS § 13 lg 3 järgi nõustunud. 12.2. Kuna juriidiline isik saab tegutseda üksnes teda esindavate füüsiliste isikute kaudu, on juriidilise isiku nimel tehingute tegemiseks vajalike tahteavalduste hindamisel oluline selgitada välja esindusõiguse olemasolu. Juriidilist isikut võib esindada tema seaduslik esindaja, kelleks

§ 34lg-te 1 ja 2 järgi loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ.

Seaduslik esindaja võib anda juriidilise isiku nimel tegutsemiseks tehingulise esindusõiguse (volituse) ka kolmandale isikule (

§ 117lg 2, § 118 ja § 121).

Volituse saab esindatav anda nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega ehk konkludentselt (

§ 118lg 1, § 68 lg-d 2 ja 3).

Teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse

§ 121

lg 2 järgi volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kui selle sätte järgi ei ole võimalik isiku esindusõigust tuvastada, tuleb järgmisena kontrollida, kas volitus on võimalik lugeda antuks

§ 118

lg 2 alusel.

§ 118

lg 2 esimesest alternatiivist tuleneva talumisvolituse korral ei ole esindatav selge avaldusega andnud volitust enda nimel tegutsemiseks, kuid ta teab, et isik tegutseb tema esindajana, ja talub selle isiku sellist tegevust.

§ 118

lg 2 teisest alternatiivist tuleneva näivusvolituse korral ei ole esindatav teadlik, et esindaja tegutseb tema esindajana, kuid ta on raskelt hooletu asjaolude suhtes, millest oleks pidanud järeldama, et teine isik tegutseb tema esindajana (RKTKo 16.02.2022, 2-18-8695/140, p-d 20–20.2; RKTKo 05.02.2025, 2-21-8877/50, p-d 15–16). 12.

  1. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustest ei selgu, missuguste tahteavaldustega pikendati tööde tegemise ja kasutusloa hankimise tähtaegu, kes sellised tahteavaldused iga lepingupoole nimel tegi ja kas sellel isikul oli esindatava esindusõigus. Tuvastades töövõtulepingu pikendamise kindlakstegemisel, et multimeediaruumi siseviimistlustööd mõjutasid töövõtulepingu täitmist, jättis ringkonnakohus lisaks tähelepanuta kostjate väite, et multimeediaruumi tööd olid eraldi töövõtulepingu ese, mis ei mõjutanud vaidlusaluse lepingu tähtaegu. Seetõttu asus ringkonnakohus ennatlikult seisukohale, et pooled leppisid kokku uued töövõtulepingu täitmise tähtajad. 12.
  2. Põhjendamata on ka ringkonnakohtu seisukoht, et lisaks kokkuleppele pikendada tööde valmimise tähtaega
  3. septembrini 2019 pikenes tööde üleandmise tähtaeg automaatselt veel kuu aja võrra seetõttu, et töövõtulepingu kohaselt oli kasutusloa hankimiseks ette nähtud üks kuu. Pooled ei vaidle selle üle, et töövõtulepingu kohaselt pidi töö olema
  4. juuniks 2019 sellises valmiduses, et oleks võimalik taotleda kasutusluba, ning
  5. juuliks 2019 pidid tööd olema tehtud, kasutusluba hangitud ja tööd üle antud. Ainuüksi poolte kokkuleppest pikendada tööde tegemise tähtaega alates
  6. augustist 2019 kuue nädala võrra, ei saa järeldada, et sellele lisandub kuu aega kasutusloa hankimiseks, kuivõrd lepingu kohaselt pidi kasutusluba olema saadud juba
  7. augustiks
  8. Leidmaks, et töö lõpptähtaeg oli
  9. oktoober 2019, tuli mh teha kindlaks poolte tahe pikendada ka kasutusloa taotlemiseks mõeldud aega. 7

(10)2-20-11727
  1. See, kas pooled pikendasid töövõtulepingu tähtaega, mõjutab kostjate leppetrahvinõuet hageja vastu, mis omakorda mõjutab hagi rahuldamise ulatust. Kui kostjatel on hageja vastu leppetrahvinõue, saab kolleegiumi hinnangul iseenesest lugeda haginõude lõppenuks kostjate
  2. novembri
  3. a teatega toimunud tasaarvestuse tõttu kostjate leppetrahvinõude ulatuses. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

§ 75

lg 1 esimese lause järgi tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Sellest järeldub, et avalduses ei ole kohustust kasutada terminit „tasaarvestus“, vaid poole tahte nõuded tasaarvestada saab tuletada ka järelduslikult. Seega võis ringkonnakohus käsitada kostjate 14. novembri 2019. a teadet tasaarvestusavaldusena. Kuna tasaarvestusavaldust on mh võimalik teha konkludentselt kohtule esitatud dokumendis (

§ 68lg 3), saaks kostjate tasaarvestusavaldusena käsitada ka nende vastust hagile.

  1. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjatel oli õigus nõuda hagejalt täitmistagatise uuendamist. Hageja tugineb sellele, et täitmistagatise uuendamise tõttu on tal kahju hüvitamise või alusetu rikastumise nõue pangale makstud teenustasu 279 euro 80 sendi ulatuses. Hageja väitel oli täitmistagatise uuendamise nõudmine ebamõistlikult koormav ja kulukas. Ringkonnakohtu seisukoha järgi nõudsid kostjad põhjendatult täitmistagatise uuendamist, sest täitmistagatis pidi poolte kokkuleppe järgi kehtima vähemalt kuu aega pärast töö valmimist. 14.
  2. Kolleegium leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostjad kasutasid renoveeritud ruume juba enne tööde üleandmis-vastuvõtuaktiga üleandmist, ei muuda täitmistagatise uuendamise nõudmist ebamõistlikult koormavaks VÕS § 108 lg 2 p 2 mõttes. Võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleb lugeda töö vastuvõetuks (RKTKo 13.12.2017, 2-15-2810/51, p 14). Renoveeritud ruume võib kasutada ka puudustega töö korral. Täitmistagatise uuendamise nõuet ei muuda ebamõistlikult koormavaks ega hea usu põhimõtte vastaseks ka asjaolu, et kostjad oleksid saanud oma võimaliku nõude puudustega töö tegemise eest tasaarvestada hageja tasunõudega. VÕS § 101 lg 2 võimaldab õigustatud poolel valida, milliseid õiguskaitsevahendeid kohustuse rikkumise korral kasutada (RKTKo 20.02.2019, 2-16-12587/69, p 10). Ühtlasi ei saa VÕS § 108 lg 2 p 2 tähenduses ebamõistlikult kulukaks pidada seda, kui täitmistagatise uuendamise eest tuleb tasuda töövõtulepingu hinnast ligikaudu 1000 korda väiksem summa. 14.
  3. Samas ei ole ringkonnakohus hinnanud, kas täitmistagatise uuendamise nõue võis olla VÕS § 101 lg 3 alusel välistatud ehitusloa viibimise, põhiprojekti ja selle ekspertiisi hilisema üleandmise, ettenägematute tööde tegemise, multimeediaruumi siseviimistlustööde tegemise, kasutusloa väljastamise viibimise ja tööde vastuvõtmise viibimise tõttu. Kui täitmistagatise uuendamise nõue ei olnud põhjendatud, võib hageja nõuda kostjatelt pangale makstud teenustasu hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Samuti võib hageja nõuda kostjatelt tagatise täitmisele pööratud summa ulatuses kahju hüvitamist lepingu rikkumise tõttu, kui garantii realiseerimiseks ei olnud töövõtulepingust tulenevat alust.
  4. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjatel olid hageja vastu kahju hüvitamise nõuded, mida hageja nõudega tasaarvestada, sh kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue, omanikujärelevalve lisakulude nõue, üürnikule üürilepingu alusel makstud leppetrahvi nõue ning üürilepingute alusel saamata jäänud üüri nõue. Samuti on kostja II tuginenud sellele, et kui hagejal on kostjate vastu tasunõue, tasaarvestab ta hageja nõudega ka tegemata elektritööde hinna. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on kostjate nõuded alusetud mh põhjusel, et pooled olid pikendanud töövõtulepingu tähtaega. Kuna ringkonnakohtu see seisukoht ei ole põhjendatud, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ka kostjate kahju hüvitamise nõuete lahendamise osas. Kolleegium märgib, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude rahuldamise korral tuleb lisaks õigusabi kasutamise vajalikkusele 8

(10)2-20-11727 arvestada ka seda, kas need kulud olid mõistliku suurusega (RKTKo 20.06.2025, 2-22-17410/44, p 28 ja seal viidatud kohtupraktika).
  1. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejal on kostjate vastu tasunõue. Hageja väitel lepiti poolte praktika kohaselt töövõtulepingus sätestatud korda järgimata kokku lisatööde (s.o algse töövõtulepinguga hõlmamata tööde) tegemises ja algselt kokku lepitud tööde osalises muutmises ning sellekohane kokkulepe vormistati tagantjärele. Kostja eitab poolte vahel sellise praktika olemasolu. Ringkonnakohus ei ole hinnanud hageja väiteid pooltevahelise praktika kohta. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus, kas kostjad tellisid hagejalt lisatöid ja kas pooled muutsid kokkulepitud töid, vaid leidis, et hageja ei saa selliste tööde tegemise eest tasu nõuda põhjusel, et pooled ei olnud tasu maksmist kokku leppinud. Ringkonnakohtu seisukoht, et tasukokkulepete puudumine välistab täielikult hageja õiguse nõuda tasu kõigi eelnimetatud tööde tegemise eest, ei ole põhjendatud. 16.
  2. Pooled ei vaidle selle üle, et töövõtulepingu eelarve oli siduv (TsMS § 639 lg 1). Kui pooled muutsid algset kokkulepet töövõtulepingu alusel tehtava töö kohta, ent ei leppinud kokku uue töö hinda, võib siduva eelarvega töövõtulepingu puhul eeldada, et uue töö tegemise eest ei maksta täiendavat tasu. Pooled ei ole väitnud, et nad sõlmisid täiendavaid tasukokkuleppeid. Seega, kui pooled muutsid töövõtulepingus kokkulepitud töid, on hagejal õigus nõuda nende tööde eest tasu üksnes juhul, kui nad leppisid selles kokku. 16.
  3. Siduvale eelarvele vaatamata võib hageja nõuda lisatöö eest tasu, kui temale lepingu sõlmimisel teada olnud andmete põhjal ei oleks olnud alust pidada lisatöö tegemist vajalikuks. Kui kostjate antud andmete põhjal ei olnud alust vaidlusaluseid töid teha, siis ei saa eeldada, et kostjatest tulenevatel asjaoludel tehtud lisatööd on eelarvega hõlmatud (RKTKo 19.12.2017, 2-15-15662/55, p 19). Sellisel juhul tuleb VÕS § 637 lg 1 kohaselt maksta hagejale tavalist tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu. Eelnimetatut peab TsMS § 230 lg-st 1 tulenevat tõendama hageja. 16.
  4. Kohtud ei tuvastanud, milliseid töövõtulepingus kokkulepitud töid muudeti ja missugused tööd on käsitatavad lisatöödena. Seetõttu ei ole kolleegiumil võimalik võtta seisukohta, milliste tööde juures tulnuks hinnata, kas poolte vahel oli tasukokkulepe. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ka hageja tasunõude osas. Kui kostjad tellisid hagejalt lisatöid, ei ole hageja tasunõue iseenesest välistatud.
  5. Ringkonnakohus on kostjate viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud. TsMS § 329 lg 1 järgi võib pärast eelmenetluse lõppemist esitada uusi taotlusi üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada seda, et maakohtu menetlus kestis menetlusosalise loodetust kauem.
  6. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kooskõlas eeltooduga võtma põhjendatud seisukoha poolte vastastikuste nõuete kohta. Tuvastamaks poolte kokkuleppe pikendada töövõtulepingu tähtaegu, peab ringkonnakohus esmalt välja selgitama, kas pooled tegid tahteavaldused tähtaja pikendamiseks. Seejuures tuleb mh hinnata, kas hageja võis saada kostjate käitumisest aru, et nad on nõus pikendama lepingu tähtaega kokkulepitust teistsugusel viisil ja vormis. Samuti tuleb teha kindlaks, kas kostjate nimel tegutsenud isikutel oli õigus kostjaid esindada ning kas pooltel oli mh tahe pikendada lepingu tähtaega lisaks kasutusloa taotlemiseks vajaliku kuu aja võrra. Lisaks peab ringkonnakohus hindama uuesti kostjate leppetrahvinõuet. Samuti tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas kostjate täitmistagatise uuendamise nõue oli välistatud ja kas kostjatel on hageja vastu kahju hüvitamise nõuded. Hageja tasunõude lahendamiseks peab ringkonnakohus tuvastama esmalt poolte kokkulepped lisa- ja muudatustööde kohta ja nende tööde tegemise ning võtma seejärel seisukoha, kas ja millises ulatuses on hageja tasunõue põhjendatud. 9
(10)2-20-11727
  1. Kuivõrd ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
  2. Kostjatel on õigus taotleda enam tasutud riigilõivu 810 euro 81 sendi tagastamist. Riigilõivuseaduse § 59 lg 151 esimese lause järgi tasutakse kassatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu üks protsent tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 100 euro ja mitte üle 4760 euro. Kostjad vaidlustasid kassatsiooniastmes hagi rahuldamise põhivõla 205 665 euro 78 sendi ja sellelt arvutatud viivise ulatuses. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on kaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Seega ei mõjuta kaebuse hinda menetluse ajal sissenõutavaks muutunud viivise suurus. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis oli eelnimetatud põhivõlalt hagi proportsiooni arvestades 49 515 eurot 70 senti. Lisaks nõudis hageja TsMS § 367 alusel ka sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist määras 0,1% päevas. Selle nõude hind on TsMS § 133 lg 2 kohaselt alates hagi esitamisest arvutatud ühe aasta viivise summa, s.o 0,1% × 365 × 205 665 eurot 78 senti = 75 068 eurot 1 sent. Eeltoodut arvestades on kassatsioonkaebuse hind TsMS § 137 lg 1, § 124 lg 1, § 133 lg-te 1 ja 2 ning § 134 lg 1 kohaselt 330 249 eurot 49 senti. Seega pidid kostjad tasuma kassatsioonkaebuselt riigilõivu 3302 eurot 49 senti. Kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem, tagastatakse see TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enam tasutud osas. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.