← Eesti

3-26-811/2

Obsah (5)§ 28§ 4§ 121§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-811 Haldusasi N.J-i kaebus Politsei- ja P

) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (

§ 28lg 2).

Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi). Avaldatavas kohtulahendis asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. N.J (kaebaja) esitas 17.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 06.03.2026 otsust väärteoasjas nr
  2. Kaebaja on pealkirjastanud kaebuse „Kaebus, kuriteoteade“. Kuna kaebaja on pöördumise adresseerinud ka prokuratuurile, PPA-le ning Siseministeeriumile, siis mõistab kohus kaebaja soovi kohtusse pöördumisel selliselt, et ta soovib vaidlustada PPA 06.03.2026 otsust, mitte esitada kohtule kuriteoteadet. Samuti on kaebaja lisanud kaebusele PPA 06.03.2026 otsuse väärteoasjas nr 2302,26,
  3. Hoolimata kaebaja eksimustest (on 3-26-811 tõenäoline, et kaebaja soovib vaidlustada siiski otsust nr 2302,26,001727), leiab kohus, et kaebust ei ole vaja jätta käiguta.
  4. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (

§ 4lg 1).

Kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, siis tuleb selline kaebus tagastada (

§ 121lg 1 p 1).

Praegusel juhul ongi tegemist olukorraga, kus halduskohtul vaidluse lahendamiseks pädevus puudub, kuna väärteomenetluse seadustik (VTMS) on kohtuvälise menetleja otsuste vaidlustamiseks sätestanud teistsuguse menetluskorra. 4. VTMS § 114 lg 1 p 2 järgi on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale. Kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest (VTMS § 114 lg 4). Seega näeb VTMS ette, et väärteomenetluses tehtud otsuseid saab vaidlustada maakohtus. Ka PPA selgitas kaebajale vaidlustatud otsuses, et tal on õigus soovi korral esitada kaebus Harju Maakohtule. Halduskohus ei ole pädev väärteootsuste peale esitatud kaebusi lahendama. Sel põhjusel tuleb kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastada. 5.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 6.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kaebaja ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud, seetõttu puudub vajadus riigilõivu tagastamise küsimust lahendada. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.