lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub
lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 menetlus tsiviilasjas lõpetamisele ja kompromiss kinnitamisele selles toodud tingimustel. Kooskõlas
168 lg 3 jäävad poolte menetluskulud vastavalt kompromissile nende enda kanda. Vastavalt
lg 2 p 1 kuulub hagejale tagastamisele pool menetluses riigituludesse tasutud riigilõivust ehk 280 eurot (490 + 70 :2), mis tuleb hageja taotluse alusel kanda tema kontole EE907700771010218852 AS-s LHV Pank. Kohtumääruse lahutamatuteks lisadeks on kompromissi kolm lisa. Kohus tagas hagi 29.04.2024 määrusega, millega kohustati kostjat AS Utilitas Eesti mitte katkestama soojusvarustust aadressil Sadama 26, Haapsalu kuni käesolevas menetluses tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
lg 5 I lause sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
lg 1 kohaselt lahendab kohus määrusega menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega, lg 2 järgi kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut (
lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled ei ole kompromissis taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist. Seega jätab kohus
lg 2 29.04.2024 määrusega seatud hagi tagamise jõusse määruses toodu järgi ja tingimustel. Kohus ei avalda otsust 18.03.2026, kuna kinnitas kompromissi ja lõpetas menetluse. Kostja taotles 09.09.2024 istungi protokolli parandamist (12.09.2024, dtl 226). Hageja nõustus 1. parandusettepanekluga, muude parandusettepanekutega ei nõustunud (27.09.2024, dtl 234).
lg 4 sätestab, et protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leib, et kostja taotlus protokolli parandamiseks rahuldada osaliselt ning lugeda 09.09.2024 istungi protokollis kostja esindaja õigeks nimeks Y. Taotlus jääb muus osas rahuldamata, kuna esitatud vastuväited ja seisukohad on menetlusdokumentides ja seega tuleb kostja vastuväited
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.