Obsah (9)

§ 317§ 164§ 637§ 345§ 346§ 639§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-6804 A.N hagi U.C vastu a

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A.N (hageja) esitas 04.05.2025 Harju Maakohtule hagi U.C (kostja) vastu abielu lahutamiseks. 1.
2. Hagiavalduse kohaselt on poolte vaheline kooselu lõppenud ning nad ei ela alates
3. aasta detsembrist koos. Hageja hinnangul on abielu jätkamine võimatu, hageja ja kostja faktiline ja emotsionaalne kooselu on pöördumatult lõppenud. Hageja ei soovi kostjaga ühist peret.
4. Kostjale toimetati hagi ja 06.05.2025 menetlusse võtmise määrus kätte 06.05.2025 isiklikult kättetoimetamise portaali kaudu. Kostja ei ole abielu lahutamise kohta oma seisukohta esitanud. Samuti ei ilmunud kostja 14.07.2025 toimunud kohtuistungile. Pärast seda ei ole maakohus kostjat kätte saanud. Seetõttu loeti kohtukutse 15.01.2026 toimuvale istungile kostjale kättetoimetatuks

§ 317lg 1 p 1 ja lg 3 alusel 23.11.2025 Ametlike Teadaannete kaudu.

Kostja ei ilmunud taas kohtuistungile. Maakohtu otsus ja põhjendused

1. Harju Maakohus rahuldas 19.01.2026 otsusega hagi ning lahutas abielu. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. 3.
2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt lahutatakse abielu perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam pole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. 3.
3. Maakohus tuvastas menetluses järgmist: 1) hageja ja kostja abielu sõlmiti 18.12.1976; 2 2-25-6804 2) hageja soovib abielu lahutada, sest abikaasade abielusuhted on lõppenud ning pooled elavad
4. aasta detsembrist eraldi. 3) pooltel ei ole enam kooselu ega perekondlikke suhteid. 4) kostja pole abielu lahutamise kohta arvamust avaldanud ega ilmunud ka asja arutamisele. 3.
5. Maakohus leidis, et vaidlustamata asjaoludel on hageja ja kostja abieluline kooselu lõppenud. Hageja soovib abielu lahutada ning kostja ei ole abielu jätkamise vastu huvi üles näidanud. Seega ei ole alust arvata, et kooselu on võimalik taastada. Poolte abielu on pöördumatult lõppenud, mistõttu on PKS §-is 67 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks täidetud ning hagi kuulub rahuldamisele. 3.
6. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles selgitas, et ei saanud kohtumenetluses tervislikel põhjustel osaleda ning maakohus ei ole teda seetõttu ära kuulanud. Kostja leidis, et abielu tuleks lahutada pärast hageja ja kostja vaheliste varaliste suhete lahendamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 6. Ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid. 7. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda kostja väited maakohtu otsusest erinevat lahendit teha. Maakohus on menetluses õigesti tuvastanud PKS § 67 lg 1 abielu lõpetamise eelduste esinemise. Hageja on selgelt väljendanud, et soovib abielu lahutada. Kostja ei ole maakohtu menetluses oma seisukohta avaldanud, kuigi sai menetlusdokumendid ning kohtukutse kätte. 8.

§ 345

kohaselt, kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama.

§ 346

lg 2 esimese lause kohaselt kohaselt abieluasjas ja 3 2-25-6804 põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Sama sätte lg 3 kohaselt tehakse isiklikult kohtusse ilmumise kohustus kutsega teatavaks menetlusosalisele isiklikult, isegi kui ta on määranud endale menetluseks esindaja. 9. Toimiku materjalidest nähtuvalt on maakohus teinud kõik vajalikud menetlustoimingud, et kostja elukohta välja selgitada ja talle menetlusdokumendid kätte toimetada. Kostjale toimetati hagi ja menetlusse võtmise määrus 06.05.2025 kätte, kuid kostja ei esitanud hagile vastust. Samuti ei ilmunud kostja 14.07.2025 istungile. Telefonivestluses 29.10.2025 kostja oma kontaktandmeid ei avaldanud. Talle toimetati kohtukutse 15.01.2026 istungile kätte

§ 317lg 1 p 1 ja lg 3 alusel.

Maakohtu menetluses ei ole kostja avaldanud, et ta ei saanud tervislikel põhjustel asja arutamises osaleda. Kokkuvõttes ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul õigusliku ärakuulamise põhimõtet rikkunud.

1. Teiseks põhjendas kostja apellatsioonkaebust sellega, et enne abielu lahutamist oleksid pooled pidanud lahendama omavahelised varaküsimused. Kolleegium selgitab vastuseks sellele väitele, et PKS § 67 kohaselt ei ole abielu lahutamise eelduseks see, et poolte vahel on enne abielu lahutamist lahendatud ka varaliste suhetega seotud küsimused.
2. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja apellatsioonkaebuses esile toonud väiteid ja põhjendusi, mis annaksid aluse maakohtu lahendist erineva lahendi tegemiseks. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebuse menetlemisest

§ 637lg 1 p 6 alusel keelduda.

12.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei ole kostjal apellatsioonimenetluses hagejalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 13. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, mistõttu ei ole vaja seda

§ 150lg 1 p 2 alusel tagastada.

14.

§ 638lg-st 9 tulenevalt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) 4