← Eesti

4-26-511/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2026, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-26-511 Kohtunik Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus, millega jäeti Liisa Luha (Luht) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
  4. jaanuari
  5. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2630,26,000250 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune määruskaebus isik Liisa Luht (ik 48911215724), RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB: Jätta Pärnu Maakohtu
  6. märtsi
  7. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS § 190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul. VTMS § 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Politsei- ja Piirivalveameti
  9. jaanuari
  10. a kiirmenetluse otsusega karistati Liisa Luhta LS § 240 lg 1 alusel rahatrahviga 400 eurot. Rahatrahv määrati tasumisele 45 päeva jooksul, s.o hiljemalt
  11. märts
  12. Otsuse ärakirja sai L. Luht kätte
  13. jaanuaril
  14. L. Luht esitas
  15. veebruaril 2026 kohtule avaliku e-toimiku kaudu
  16. veebruaril 2026 digitaalselt allkirjastatud kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti
  17. jaanuari
  18. a kiirmenetluse otsusele. 4-26-511
  19. Pärnu Maakohus jättis
  20. veebruari
  21. a määrusega esitatud kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale võimaluse kaebust täpsustada kuni
  22. märtsini
  23. Samuti tühistas maakohus Politsei- ja Piirivalveametile
  24. veebruaril 2026 antud toimiku ja seisukoha esitamise nõude. Maakohus tuvastas, et L. Luht sai Politsei- ja Piirivalveameti
  25. jaanuari
  26. a kiirmenetluse otsuse kätte samal päeval, mistõttu on VTMS § 114 lg 3 alusel otsuse vaidlustamise tähtaeg 15 päeva, s.o kuni
  27. veebruarini
  28. Maakohus märkis, et L. Luha kaebus on dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud
  29. veebruaril 2026, samas on kaebus saabunud kohtusse e-toimiku kaudu
  30. veebruaril
  31. Eeltoodu tõttu palus maakohus kaebajal kaebuse esitamise asjaolusid täiendavalt selgitada ehk millal ja mil viisil kaebaja selle kohtule edastas. Samuti selgitas maakohus kaebetähtaja ennistamise võimalusi. Maakohtu määrus
  32. Pärnu Maakohus jättis
  33. märtsi
  34. a määrusega L. Luha kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti
  35. jaanuari
  36. a kiirmenetluse otsusele läbi vaatamata.
  37. Maakohus selgitas, et
  38. veebruari
  39. a määrusega antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks saabus
  40. märtsil 2026 ning kaebaja ei ole kohtule tähtajaks vastanud. Eeltoodu tõttu järeldas maakohus, et kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
  41. jaanuari
  42. a otsusele on esitatud
  43. veebruaril 2026 e-toimiku kaudu ning kaebetähtaja ennistamist ei ole kaebaja soovinud. Kuivõrd kaebus on saabunud kohtusse pärast kaebetähtaja möödumist ja kaebetähtaja ennistamist ei ole taotletud, jättis maakohus kaebuse VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus
  44. Maakohtu määrusele esitas kaebuse menetlusalune isik L. Luht, kes soovib Pärnu Maakohtu
  45. veebruari
  46. a kaebuse käiguta jätmise määruse alusel selgitusi anda. L. Luht selgitab, et ta vaatas nimetatud määruses toodud selgituste esitamise tähtaega valesti arvates, et selleks on
  47. kuupäev. Politsei- ja Piirivalveameti otsusele kaebuse esitamisega seoses selgitab L. Luht, et ta saatis endale teadaolevalt allkirjastatud vaide
  48. veebruaril
  49. Kui ta hiljem,
  50. veebruaril 2026 uuesti e-toimikusse sisenes, oli see vaie seal veel ees ning ta saatis selle uuesti. L. Luht selgitab, et ta arvas, et kohtuvälise menetluse läbiviijaks on Politsei- ja Piirivalveamet, mitte kohus. Märget, et kaebus on saajani jõudnud, ei ole kuskil. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  51. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja asja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
  52. Esmalt selgitab ringkonnakohus, kuivõrd maakohus jättis menetlusaluse isiku väärteootsusele esitatud kaebuse läbi vaatamata, saab ringkonnakohus anda hinnangu vaid sellele, kas see oli põhjendatud, et maakohus jättis kaebuse läbi vaatamata.
  53. Maakohus jättis menetlusaluse isiku kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
  54. jaanuari
  55. a kiirmenetluse otsusele oli esitatud
  56. veebruaril 2026 ehk 2

(3)4-26-511 kaebetähtaega rikkudes. Eeltoodud arvamuseks andis maakohtule aluse asjaolu, mille kohaselt ei selgitanud menetlusalune isik Pärnu Maakohtu
  1. veebruari
  2. a käiguta jätmise määruses toodud tähtajaks, miks lahknevad Politsei- ja Piirivalveameti
  3. jaanuari
  4. a kiirmenetluse otsusele esitatud kaebuse allkirjastamise ja esitamise kuupäevad.
  5. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses selgitab menetlusalune isik esmalt, et ta vaatas maakohtu käiguta jätmise määruses märgitud puuduste kõrvaldamise tähtaega valesti ning arvas, et selleks on
  6. kuupäev.
  7. Asjaolu, et kaebuse esitanud isik ei süüvinud kaebuse käiguta jätmise määrusesse piisavalt hoolikalt, mistõttu vaatas tähtaega valesti, ei anna alust maakohtu määrust tühistada, sest tegemist ei ole mõjuva põhjusega KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 mõttes, mis annaks aluse puuduste kõrvaldamise tähtaja ennistamiseks.
  8. Seoses Politsei- ja Piirivalveameti
  9. jaanuari
  10. a kiirmenetluse otsusele kaebuse esitamisega selgitab menetlusalune isik, et allkirjastas kaebuse e-toimikus
  11. veebruaril 2026 ja enesele teadaolevalt edastas kaebuse ka menetlejale.
  12. veebruaril 2026 e-toimikusse uuesti sisse logides avastas, et kaebust ei ole edastatud. Ka sellist olukorda ei ole võimalik käsitada tähtaja rikkumise mõjuva põhjusega KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 mõttes, mis annaks aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Isik, kes on kohtumenetluses seotud mingi menetlusliku tähtajaga, peab ise veenduma selles, et tema menetluslikud sammud oleksid astutud tähtaja piires. Enda hooletu tegutsemisega kaasnevat riski kannab L. Luht seega ise. Tähtaja ennistamine on võimalik vaid mõjuva põhjuse esinemise korral ning kaebuses toodu, mille kohaselt vaatas menetlusalune isik tähtaga valesti või esitas enesele teadaolevalt kaebuse tähtaegselt, ei ole käsitatav mõjuva põhjusena, ennistamaks kaebetähtaga.
  13. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ning § 196 lg-st 2, jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
  14. märtsi
  15. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.