← Eesti

3-25-2356/5

Obsah (5)§ 37§ 120§ 121§ 87§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2356 Määruse kuupäev 30. november 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses 26. novembri 2024. a läbi

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas
  2. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaks eraldi dokumendina vormistatud kaebust Tartu Vangla vastu, milles viitab tema poolt varasematele kohtule esitatud kaebustele haldusasjades nr 3-25-2240 ja 3-25-596, kust väidetavalt saab kohus rohkem infot. Kaebaja sõnul ei ole ta kindel, kas kahjunõue tuleb esitada eraldi kohtuasjana või vaadatakse see läbi ühe eelviidatud kohtuasja raames. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla
  3. juuli
  4. a vastusega nr 1-9/2-25/325-1 jäeti tema kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata. Kaebaja leiab, et vangla pidi tema kahjunõude läbi vaatama. Kaebaja sõnul on tema kaebus seotud Tartu Vangla
  5. detsembri
  6. a käskkirjaga nr 2-24/1-3/526 ja
  7. juuni 3-25-2356
  8. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/27-
  9. Kaebaja heidab vanglale ette seda, et vangla ei saatnud õigusvastaselt tema kambrist leitud deodoranti laborisse. Kaebaja oli nõus analüüsid kinni maksma, kui labor oleks kinnitanud, et deodorandi sees oli paberiliim. Vangla jättis ka õigusvastaselt kaebajale deodorandi tagastamata ega pannud seda kaebaja isiklike asjade lattu. Kaebajat karistati õigusvastaselt ilma tõenditeta, kuna deodorandil ei olnud liimi sees. Seetõttu peab vangla tagastama kaebajale tema deodorandi vabandustega või maksma talle 500 eurot. Samuti nõuab kaebaja 100 eurot iga päeva eest kuni tuli
  10. juuni
  11. a vaideotsus nr 1-8/2-25/27-2 ning 5000 eurot väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest. Kaebaja palub saata talle originaalkaebus tagasi. Kaebaja palub ka anda talle advokaat ja taotleb riigilõivust vabastust. X-i
  12. juulil 2025 esitatud kaebused registreeriti kohtus haldusasjana nr 3-25-
  14. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla kohtule
  15. augustil 2025 X-i vanglale esitatud
  16. mai
  17. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/239-1 ja Tartu Vangla
  18. juuli
  19. a kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse nr 1-9/2-25/325-
  20. Esitatud dokumentidest nähtub järgnev. 2.
  21. Kaebaja heitis kahju hüvitamise taotluses vanglale ette seda, et tema vaie nr 1-8/2-25/27-1 on jäetud tähtaegselt lahendamata. Kaebaja esitas
  22. jaanuaril 2025 vanglale vaide Tartu Vangla
  23. detsembri
  24. a käskkirja nr 2-24/1-3/526 peale. Vaie lahendati Tartu Vangla poolt
  25. juunil 2025 ning vaideotsus nr 1-8/2-25/27-2 toimetati kaebajale allkirja vastu kätte
  26. juunil
  27. Kuna vaie lahendati tähtaega ületades, siis vabandas Tartu Vangla vaideotsuses ka vaideotsuse viibimise pärast. Kuivõrd vangla on vaideotsuse viibimise pärast kaebaja ees juba vabandanud ning kaebajal ei ole vastava nõude esitamisega võimalik saavutada soovitud eesmärki, siis jättis Tartu Vangla kaebaja nõude ka selles osas läbi vaatamata. 2.
  28. Kaebaja tunnistati Tartu Vangla
  29. detsembri
  30. a käskkirja nr 2-24/1-3/526 alusel süüdi Tartu Vangla kodukorra punktide 1.7.17, 7.1.17 ja 8.5.
  31. nõuete rikkumises ning talle määrati distsiplinaarkaristuseks isikliku televiisori kasutamise keelamine 5 päevaks 2-kuulise katseajaga. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks oli tema kambrist keelatud eseme avastamine. Kaebaja nõudis kahjunõudes nr 1-9/2-25/239-1 ka alternatiivselt kas äravõetud eseme tagastamist vabandustega või kahjuhüvitise maksmist. Tartu Vanglale teadaolevalt on kaebaja esitanud kohtule mitmeid taotlusi ja kaebusi, milles ta soovib vaidlustada nii Tartu Vangla
  32. detsembri
  33. a käskkirja nr 2-24/1-3/526 kui ka Tartu Vangla
  34. juuni
  35. a vaideotsust nr 1-8/2-25/27-2 (haldusasjad nr 3-25-596 ja 3-252240). Tartu Vangla arvates võib käesoleval juhul alles pärast käskkirja nr 2-24/1-3/526 õigusvastasuse tuvastamist kohtu poolt kõne alla tulla kaebaja hüvitamis- või heastamisnõue

§ 37lg 2 p-de 4 või 5 alusel. Kuigi Vang

S § 1 1 lg 8 näeb kinnipeetavale kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse pöördumise eeltingimusena ette kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise, ei ole eesmärgipärane juhul, kui isik on juba kohtu poole pöördunud, viia paralleelselt samasisulisi menetlusi läbi nii vanglas kui ka halduskohtus. Kuivõrd kaebaja on käesolevaks hetkeks pöördunud oma õiguste kaitseks halduskohtu poole ning kohtueelse ja kohtumenetluse paralleelne läbi viimine ei ole eesmärgipärane, jättis Tartu Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/239-1 läbi vaatamata ja luges sellega menetluse lõppenuks. KOHTU SEISUKOHT 2 3-25-2356 3. Kohus selgitab välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (

§ 120lg 1 p-d 1 ja 8).

Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on esitanud kohtule Tartu Vangla

  1. detsembri
  2. a käskkirja nr 2-24/1-3/526 peale kaks kaebust, mis registreeriti haldusasjadena nr 3-25596 ja 3-25-
  3. Tartu Halduskohus tagastas
  4. juuli 2025 a. määrusega kaebaja kaebuse haldusasjas 3-25-2240

§ 121lg 1 p 3 alusel, kuivõrd tegemist oli korduva kaebusega.

Haldusasjas nr 3-25-596 võttis kohus

  1. juuli
  2. a määrusega menetlusse kaebaja kaebuse Tartu Vangla
  3. detsembri
  4. a käskkirja nr 2-24/1-3/526 ja
  5. juuni
  6. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/27-2 tühistamiseks. Kohus võtab praeguse asja materjalide juurde haldusasja nr 325-596 juurest Tartu Vangla
  7. juuni
  8. a vastuse lisadena 1, 2 ja 4 esitatud Tartu Vangla
  9. detsembri
  10. a käskkirja nr 2-24/1-3/526 ja sellega seonduvad distsiplinaarmenetluse materjalid ning
  11. juuni 2025 a vaideotsuse nr 1-8/2-25/27-
  12. Kohus mõistab, et kaebaja on praeguse haldusasja raames esitanud kohustamis-, heastamis- ja hüvitamiskaebuse (

§ 37lg 2 p-d 2, 4 ja 5).

Ta taotleb Tartu Vanglalt tema kambrist läbiotsimise käigus ära võetud deodorandi tagastamist koos vabandamisega või alternatiivselt kahju summas 500 eurot väljamõistmist. Samuti taotleb kaebaja vanglalt 100 eurot iga päeva eest kuni tehti

  1. juuni
  2. a vaideotsus nr 1-8/2-25/27-2 ning 5000 eurot väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest. Kaebaja peab kaebuses õigusvastaseks seda, et teda karistati seoses läbiotsimise käigus tema kambrist leitud deodorandiga ning et deodoranti ei tagastatud kaebajale ega paigutatud seda ka tema isiklike asjade lattu. Samuti viitab kaebaja tema vaide nr 1-8/2-25/27-1 tähtaegselt lahendamata jätmise õigusvastasusele. Kohus ei pea menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põhjendatuks kontrollida, kas Tartu Vangla tagastas
  3. juulil 2025 kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 3.

  1. Kohtu hinnangul ei ole kaebusel eduväljavaateid. 3.1.
  2. Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.
  3. kohaselt on kinnipeetaval keelatud muretseda, valmistada, tarvitada, hoida või edasi anda esemeid, mille omamine on vanglas keelatud. Kodukorra punkti 7.1.18 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud kunsti- ja kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, v.a kodukorras välja toodud esemed. Kodukorra punkti 8.5.
  4. kohaselt on kinnipeetaval keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kasutada tema veekeetjat või keeduspiraali). Tartu Vangla
  5. detsembri
  6. a käskkirjaga nr 2-24/1-3/526 tunnistati kaebaja süüdi Tartu Vangla kodukorra punktide 1.7.17, 7.1.17 ja 8.5.
  7. nõuete rikkumises ning määrati talle distsiplinaarkaristuseks isikliku televiisori kasutamise keelamine 5 päevaks. Karistuse täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga kaks kuud tingimusel, et kaebaja ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Käskkirja kohaselt koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist A. Bronzov
  8. novembril 2024 ettekande nr 2-24-3682, millest nähtub, et samal päeval leiti ja võeti kaebaja kambri nr 470 läbiotsimise käigus ära üks Rexona higipulk, mille sees oli PVA liim. Eelnimetatud ese leiti kaebaja kapist. Kaebaja väitis, et selle higipulga oli talle kinkinud keegi teistest kinnipeetavatest. Kaebaja oli läbiotsimise hetkel 3 3-25-2356 paigutatud kambrisse üksinda. Seega hoidis kaebaja enda käes eset, mis on keelatud vastavalt Tartu Vangla kodukorra punktile 7.1.18, rikkudes seeläbi Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.
  9. Tegemist oli PVA liimi sisaldava deodorandiga. Kaebaja oli selle omandanud teiselt kinnipeetavalt, rikkudes seeläbi ka vangla kodukorra punkti 8.5.
  10. Kuivõrd kõnealuse
  11. novembri
  12. a läbiotsimise käigus kaebaja kambrist ära võetud deodorandi näol oli tegemist keelatud esemega olenemata asjaolust, kas see sisaldas PVA liimi või mitte, ning kaebaja ka ei eita seda, et selle andis talle teine kinnipeetav, siis ei ole alust pidada Tartu Vangla tegevust kaebajale
  13. detsembri
  14. a käskkirjaga nr 2-24/1-3/526 distsiplinaarkaristuse määramisel õigusvastaseks. Sel põhjusel puudub kaebajal ka igasugune alus nõuda vanglalt deodorandi tagastamist ja selle äravõtmise tõttu tema ees vabandamist või äravõtmisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. 3.1.
  15. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt kahjuhüvitist ka
  16. detsembri
  17. a käskkirja peale esitatud vaide tähtaegselt lahendamata jätmise eest. Tartu Vangla küll lahendas kõnealuse kaebaja
  18. jaanuari
  19. a vaide alles
  20. juunil 2025, s.o VangS § 1 1 lg-s 7 sätestatud tähtaega rikkudes, kuid vangla vabandas kaebaja ees vaideotsuse viibimise pärast. Olukorras, kus vangla on oma õigusvastast käitumist tunnistanud ning kaebaja ees vabandanud, ei ole alust vaide lahendamise viivitamise eest kahjuhüvitise väljamõistmiseks. 3.
  21. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Vaidlusaluse
  22. detsembri
  23. a käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks viiepäevane televiisori kasutamise keeld kahekuulise katseajaga. Seega kui kaebaja ei pannud katseajal toime uusi distsipliinirikkumisi, siis ei tulenenud käskkirjast kaebaja elukorraldusele mingeid reaalseid tagajärgi. Isegi kui kaebaja pidi viis päeva televiisorita olema, ei ole televiisor selliseks esemeks, mille omamine oleks kaebajale vanglas hädavajalik. Kaebaja õigusi ei saanud intensiivselt riivata ka tema kambrist leitud deodorandi äravõtmine. Tegemist ei ole hinnalise esemega. Vaide lahendamisega viivitamine ei saanud samuti põhjustada kaebajale mingeid selliseid tagajärgi, mida saaks käsitleda tema õigusi intensiivselt riivavaks. Vaideotsuse tegemisel või tegemata jätmisel ei ole iseseisvat mõju kaebaja õigustele või kohustustele. 3.
  24. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

  1. Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
  2. Kaebaja on kaebuses soovinud, et halduskohus annaks talle advokaadi. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. 4 3-25-2356 Kaebaja on pöördunud korduvalt halduskohtu poole ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses kaitsta, seega ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
  3. Kaebaja taotleb, et kohus tagastaks talle originaalkaebuse. Kohus rahuldab kaebaja taotluse ja tagastab talle paberkandjal esitatud kaebuse, kuid tagastab soovitud dokumendid pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumist. Kohtule esitatud paberdokumente säilitatakse kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kui kohus ei määra teisiti (

§ 87lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 56 lg 5). 7. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.