Obsah (11)

§ 25§ 24§ 1§ 2§ 39§ 26§ 29§ 31§ 37§ 35§ 19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2026. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-22-3570 Kohtuasi A Gi (nimetavas G) maksejõuetusavaldus Menetlustoi

.

§ 25

lg 3 kohaselt võib kohus määrata võlgnikule kas enne kava kinnitamise otsustamist või kava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja kava muutmiseks või uue kava esitamiseks.

§ 25

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 24

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui selle täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. 9. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt võlgniku kohustusi vähendatakse 50% ning täidetakse kokku summas 14 198 eurot 55 senti 60 kuu jooksul. Kava ei sisalda kohtutäiturite tasusid. Kavast jääb välja AS-i LHV Pank hüpoteegiga tagatud nõue 27 953 eurot 95 senti. 10.

§ 1

lg 1 sätestas, et seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. 11. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole vaidlust, et võlgnik on makseraskustes isik

§ 1lg 1 mõttes.

Võlgniku poolt kohtule esitatud selgitustest ja tõenditest ning kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt oli võlgniku igakuiseks sissetulekuteks avalduse esitamise ajaks kokku 860 eurot (töötasu 560 eurot ja sotsiaaltoetus 300 eurot), käesoleval ajal ca 860 eurot (töövõimetoetus ja töötutoetus) ning alates augustist 2026. a ca 800 eurot (pension). Avalduse kohaselt on võlgnikul rahalised kohustused nelja võlausaldaja ees kokku 28 395,74 eurot. Võlgnik on selgelt makseraskustes, sest ei suuda korraga kõiki võlakohustusi täita. 12.

§ 2

lg 1 sätestas, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Sama sätte lg 3 kohaselt saab ümber kujundada sissenõutavaks muutunud kohustusi. Lisaks saab

§-s 3 sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust tulenevaid kohustusi, mis tekid või muutuvad sissenõutavaks pärast võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. 13. Käesoleval juhul taotleb võlgnik võlgade ümberkujundamist nende täitmise tähtaja pikendamise teel, tasudes kõik põhinõuded 50% ulatuses kõigi võlausaldajate eest sõltuvalt võla suurusest 60 kuu möödumisel. 3 14.

§ 24

lg 1 sätestas, et kohus kinnitab võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

§ 24

lg 2 sätestas, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

1. Nõuete puhul on tegemist võlgniku poolt nõuetekohaselt tagastamata laenu- ja krediidi põhiosaga ning kõrvalnõuetega. Ühegi võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud.
2. Kohus tuvastas, et nõusolekut on avaldanud neljast võlausaldajast kaks – xxx OÜ (nõustub), xxx AS ja Xxx OÜ (ei vastanud). Kavaga ei ole nõus xxx OÜ. 17.

§ 24

kohaselt võib kohus ümberkujundamisekava kinnitada ka juhul, kui sellega on nõustunud vähemalt pooled võlausaldajad. Seega on kohtul olemas ümberkujundamisekava kinnitamiseks vajalik võlausaldajate osakaal.

1. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääri va huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.
2. Kohus on seisukohal, et võlgade ümberkujundamise seaduse põhimõte on vältida makseraskusi ja pankrotimenetlust arvestades samas võlausaldajate huvisid. Arusaadav, et laenuandjatel ning võlausaldajatel on erinevad majandusstrateegiad, kuid võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise eelduseks on võlausaldajate võrdne kohtlemine.
3. Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on eelkõige alternatiiv pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid juhul kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Kohus leiab, et ümberkujundamiskavas ei kohelda ühtki võlausaldajat võrreldes teiste võlausaldajatega ebaõiglaselt. Võlgade ümberkujundamise käigus kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded eesmärgil, et nende nõue pärast ümberkujundamist on rahuldatav suuremas ulatuses kui on võimalik selle nõude võimalik rahuldamine võlgniku pankroti korral. Arvestades võlgniku sissetulekute suurust ja seda, et tema korteriomandile on seatud hüpoteek, on võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisel võlausaldajatel võimalus suuremas osas nõude rahuldamisele kui pankrotimenetluses.
4. Võlgniku pankrotimenetlusega kaasneks märkimisväärne kulu pankrotihalduri tasuna ja kulutustele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse korral tuleb arvestada, et pankrotiseaduse § 173 lg-te ja 5 kohaselt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel saama täies ulatuses selle osa sissetulekust, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet, ning lisaks 25% sellest sissetulekust, millele võib seaduse kohaselt pöörata 4 sissenõude. Võlgnikul on võimalik pankrotimenetlusele järgnev kohustustest vabastamise menetlus läbida ka võlausaldajatele väljamakseid tegemata. Eeltoodu põhjal ei oleks võlgniku pankrotimenetlus pandiga tagamata nõudega võlausaldaja jaoks võlgade ümberkujundamisest tulusam menetlus. Võlgade ümberkujundamise menetlus võimaldab antud juhul kaitsta paremini võlgniku huvisid, võimaldades võlgnikul iseendaga toimetuleku.
5. Kohtu hinnangul võib pidada käesolevaid asjaolusid arvesse võttes ümberkujundamiskava täitmist võlgnikule jõukohaseks. Kava täitmine praegusel kujul peaks võimaldama võlgnikul lisaks tasuda ka igakuiseid jooksvaid kulutusi. Võlgnik on motiveeritud oma kohutusi täitma ja võlgadest vabanema ning kohtul puudub mõistlik alus kahelda võlgniku tahtes, mis on kajastatud ümberkujundamise kavas. Võlausaldajate huvid on kaitstud ka

§ 39

lg 3 regulatsiooniga, mille kohaselt taastuvad kreeditoride nõuded kava nurjumisel. 23. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Kohus arvestab seda, et tähtaja pikendamine võimaldab täita kõikide võla-usaldajate põhinõuded 50% ulatuses. 24.

§ 26

lg 1 kohaselt toimetatakse määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Võlgade ümberkujundamiskava on lisatud käesolevale kohtumäärusele (lisa 1).
2. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik. Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel.
3. Kohtu selgitused.

§ 29

lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümber kujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.

§ 31

lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluse nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.

§ 37

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses.

§ 35

lg 1 alusel võib võlgnik, nõustaja või võlausaldaja asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. 5

§ 39

lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

§ 39

lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et: 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks. USALDUSISIKU TASU 28. Kohus kohustas võlgniku menetluse jooksul tasuma kohtu deposiiti nõustaja tasu ettemaksu kokku 596 eurot (400+196). Võlgnik tasus kohtule ettemaksuna kokku 596 eurot (200+200+98+98). 29.

§ 19lg 5 alusel kehtestatud Justiitsministeeriumi 04.04.2011.

a määruse nr 21 „Võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja tasu ja tasu piirmäärad ning hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 4 alusel arvestab kohus tasu määramisel nõustaja ülesannete mahtu ja keerukust ning nõustaja teadmisi ja kogemusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka füüsilisest isikust ettevõtja võlgniku tegevusalast, võlausaldajate arvust, ümberkujundamiskavas osalevate võlausaldajate arvust, nõustaja kutseoskusest, mis on vajalik ümberkujundamiskava koostamiseks ja võlausaldajatega suhtlemiseks, võlgade ümberkujundamise menetluse tulemuslikkusest ning muudest asjaoludest. Määruse § 3 lg 1 kohaselt makstakse nõustajale võlausaldajatega läbirääkimiste ettevalmistamise, läbirääkimiste pidamise, ümberkujundamiskava koostamise ja kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest tunnitasu, mille alampiir on kümme protsenti töötasu alammäärast kuus ja ülempiir kakskümmend protsenti töötasu alammäärast kuus.”

1. Vabariigi Valitsuse 9.12.
2. a määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt oli töötasu alammäär
3. aastal 725 eurot.
4. Kohus on seisukohal, et nõustaja tasu taotluses märgitud tegevused on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Nõustaja nimetatud ajakulu on põhjendatud. Nõustaja tasu 596 eurot jääb eelviidatud määruses märgitud tasumäära piiridesse.
5. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus nõustaja tasuks 596 eurot (8 tundi x 74,50 eurot), mis tuleb nõustajale tasuda võlgniku poolt makstud nõustaja tasu ettemaksust. 6 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 7