4-08-8139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2008 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-8139 (2302,08,014532) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi
§ 7422lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni.
Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: O.A, ik: XXX , elukoht: XXX. RESOLUTSIOON 1. Jätta O.A kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Helen Kommussare 25.07.2008 otsusele nr 2302,08,020381 O.
§ 7422lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni rahuldamata.
2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Helen Kommussare 25.07.2008 otsus nr 2302,08,020381 O.
§ 7422lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni muutmata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 12.11.
- Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabli Helen Kommussare 25.07.2008 otsusega nr 2302,08,020381 karistati O.A-d LS § 74 22 lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni selles, et menetlusalune isik 06.07.2008 kella 11.49 ajal Merivälja teel Pirita Linnaosas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites kiirusega 76 km/h +/- 3 km/h, millega menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 74 22 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas O.A kaebuse, milles märgitakse, et kaebuse esitanud isiku arvates ei ole tema süü väärteo toimepanemises tõendamist leidnud. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik ei saanud väärteo toimepanemist näha ja on kirjeldanud, mida paariline olevat näinud või teinud, kuid mitte seda, mida ise nägi. Menetleja ei ole jätnud ruumi kahtlusele, et politseiametnik võis inimliku eksimusena kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduki kiiruse asemel mõõta hoopis tema sõidukiga väliselt sarnast WV Passati sõidukiirust, millele juhtis tähelepanu ka oma vastulauses. Menetluse käigus ei ole vaevutud otsima tõendeid, mis kinnitaks või lükkaks ümber vastulauses kirjeldatud muid tähelepanekuid. Teda on karistatud alusetult ja liig kergekäeliselt, süübimata tõenäosusse, et mõõtevahendiga saadud lubatust suurem sõidukiirus võis tegelikult kuuluda mitte tema juhitud sõidukile. Kinnitab, et ei ole06.07.2008 juhtinud mootorsõidukit asulasisesel teel kiiremini kui see oli liikluskorraldusega sätestatud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja lisas, et 300-400 meetrit enne mõõtmiskohta oli avariiohtlik olukord, kus tumedat värvi VW Passat universaalkerega reastus ümber ning ta oli sunnitud pidurdama. Nii tema kui elukaaslane olid üllatunud kui hoopis teda kinni peeti. Ei kahtle politseiametniku pädevuses, mõõteseadme kalibreerimises või taatlemises, kuid ei loe neid tõendeid olulisteks. Kui talle näidataks salvestust, kus on näha, et mõõteseadme täpp on tema sõidukil, siis võiks kohe laiali minna. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et vastupidiselt kaebuses väidetule, et tõendid puuduvad, on tõendiks kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ja SP ütlused. Väide, et tunnistaja ütlused on samasugused nagu teisel politseiametnikul, ei vasta tõele, sest RK ei ole tunnistajana üle kuulatud, tema vormistas protokolle. Väide, et otsuses ei ole vastulauses esitatut arvestatud või ümber lükatud, ei vasta samuti tõele, sest otsuses on märgitud, et vastulauses esitatu on vastuolus kogutud tõenditega. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et mõõtmise on teinud pädev mõõtja, mõõteseade on kalibreeritud ja välja on antud taatlustunnistus ja järgitud on Eesti Akrediteerimiskeskuse metoodikat. Seega mõõtetulemus on jälgitav ja see on aluseks väärteoasjas otsuse tegemisel. Seetõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses on asutud seisukohale, et kiiruse mõõtmisel võidi mõõta mõne teise sõiduki sõidukiirust, tema poolt väärteo toimepanemine ei ole tõendatud ja ei ole süüvitud tõenäosusse, et mõõdetud kiirus võis kuuluda teisele sõidukile. Kohus ei saa lähtuda kaebuse esitanud isiku oletusest ega tõenäosusest, et võidi mõõta mõne teise sõiduki sõidukiirust. Väärteoasjas on tõendiks kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt on kasutatud kiirusemõõteseadet Ultra Lyte nr VX018490, millist on akrediteeritud inspekteerimisasutuses kalibreeritus ja mille kohta on välja antud vastav tunnistus nr T071295/
- Seadet testiti ka veel mõõtmise päeval 06.07.2008 kell 08.00 ning seade oli töökorras. Eesti Akrediteerimiskeskus on Põhja Politseiprefektuurile välja andnud tunnistuse erialase 2 kompetentsuse kinnitamise kohta ning selle tunnistuse kohaselt on see asutus hinnatud erialaselt pädevaks liiklusjärelevalve mõõtmise alal. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kohtul puudub igasugune alus kahelda 06.07.2008 kell 11.45 koostatud mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et O.A on rikkunud LE § 124 p 1 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud Mõõteseaduse § 5 sätete kohaselt. Kohtul puudub ka alus pidada tõenäoliseks seda, et võidi fikseerida mõne teise sõiduki kiirust, kuivõrd pädev mõõtja on suuteline kindlaks tegema seda liikuvat objekti, mille liikumiskiirust ta mõõdab, kuivõrd ta teostab mõõtmist vastava metoodika alusel. Kohus leiab, et kaebuse esitanud isiku ütlustest ja oletustest tuleb usaldusväärsemaks lugeda kiirusemõõteseadme näitu, kuivõrd see on saadud Mõõteseaduses ettenähtud korda järgides. Mis puudutab O.A-le määratud karistust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, siis asub kohus seisukohale, et määratud karistus on proportsionaalne nii kaebuse esitanud isiku süü suurusega kui ka kaebuse esitanud isiku isikuga. Vastavalt senisele praktikale määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui esinevad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis vastavalt määratakse karistus kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ning arvestades menetlusaluse isiku isikut, so seda, et menetlusalune isik ei ole kantud karistusregistrisse, jäeti kohaldamata ka lisakaristus. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus tühistamata ja muutmata. Märt Toming kohtunik 3