Obsah (5)

§ 100§ 101§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2026.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-16152 Tsiviilasi X hagi Y vastu ela

) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01. aprillil.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

1. Alates 01.04.2024 on elatis 287,72 eurot (baassumma (272,76 eurot) + 3% brutokuupalgast (54,96 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eurot). Alates 01.04.2025 summas 301,74 eurot.
2. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult.
5. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist 4 elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

§ 100

lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär.
2. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
5. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise 435 eurot kuus (dtl 112). Hageja ülalpidamiskulud ühes kalendrikuus on 1592 eurot: toidukulu 200 eur; korteri üürikulu 800 eur; kommunaalmaksed 165 eur; elekter 40 eur; riided ja jalatsid 200 eur; bensiinikulu 100 eur; hügieenitarbed ja ravimid 20 eur; telefonikulu 8 eur; huviringid 59 eur.
6. Kohtu hinnangul on korteri üürikulu 800 eurot põhjendamata ja tõendamata. Kohtuistungil antud ema ütluste kohaselt elab ema koos lapsega aadressil xxx xx, korteris nr xx. Nimetatud korteris elab ema koos lapsega kahekesi alates 12.02.
7. Vastuseks kostja väitele, et korter on ka kostja elukoht, selgitab kohus, et isegi kui kohustatud vanem elab lapsega samas korteris, siis ainuüksi ühine elukoht ei tähenda veel lapse ülalpidamist. Lapse kuludeks on märgitud mh üürikulu, kuid ema sõnul tegemist ei ole üürikorteriga, vaid see on laenuga ostetud ning kuulub lapsevanemate omandisse. Kostja on tõendina esitanud Tallinna notar T. Sepa juures 24.05.2021 sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu (dtl 73). Omandi kohta on tehtud kinnistusraamatusse kanne C ½ ja Y ½ mõttelises osas (dtl 79). Kohus märgib, et omanik ei saa üldjuhul iseendale üüri maksta, sest üürisuhe eeldab kahe erineva isiku olemasolu: üürileandjat ja üürnikku. Nimetatud korter on kaasomandis ja lapse ema omab ainult osa korterist, ja kui teine kaasomanik annab oma osa talle kasutamiseks tasu eest, siis võib seda pidada üürilaadseks suhteks. Sellist olukorda ei ole kumbki pool oma vastustes välja toonud. Üürilepingut hageja ei ole kohtule esitanud. Ema selgitus, et ta kavatseb tulevikus korterit üürida, ei anna alust seda kulu praegu elatisena arvestada. Elatis saab tugineda ainult reaalselt toimuvale üürikulule, mida hageja ei ole tõendanud. Seega üürikulu ei saa kohus lapse elatisena arvestada. 5
8. Kostja leiab, et tema kohustus hageja ülalpidamisel eluaseme kulude (s.o kodulaen ja kommunaalkulud) osas on täidetud täies ulatuses. Kuigi laenumakseid võtab pank lapse ema kontolt, siis kostja igakuiselt kannab hageja seaduslikule esindajale ½ laenumaksete summast, millele lisandub ka ½ kommunaalkuludest. Kostja on esitanud enda pangakonto väljavõtte, mille kohaselt igakuiselt lapse emale laekuv summa on 450,00 eurot (dtl 81).
9. Seoses kodulaenuga selgitas kohus 20.01.2026 toimunud kohtuistungil, et laenulepingu pooleks ei ole laps ja seega ei saa laenulepingu makseid elatisena arvestada. Riigikohus on 16.10.2013.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 leidnud, et lahuselav vanem ei pea elatist makstes kinni maksma lapsega kooselava vanema poolt eluaseme soetamiseks tehtud kulutusi, mh eluasemelaenu makseid ega laenukindlustusmakseid. Seega ei saa elatise koosseisus üldjuhul nõuda teiselt vanemalt laenumaksete ega laenukindlustusmaksete hüvitamist…/Samas aga selgitas kõrgeim kohus, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada./ …/Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust/.
10. Kohus selgitas 20.01.2026 ärakuulamisel, et tšekkidel, millel ei ole lapse nime, ei saa automaatselt tõendada, et kulu on seotud lapsega. Kohtud on praktikas rõhutanud, et elatise suurendamise või lisakulude tõendamisel peab olema selge seos lapse vajadustega. Kui tšekk on anonüümne (nt toidupoe ostukorv), ei ole võimalik kindlalt tuvastada, et see kulu on tehtud lapse tarbeks. Lapse ema oste (dtl 5-6, 10-15, 17-19, 27-31) ei saa seostada hageja kuludega. Miinimumelatis on seadusandja poolt kehtestatud summa, mis eelduslikult katab lapse põhilised ja vältimatud esmavajadused (toit, riided, eluasemega seotud kulud, haridus ja tervishoid). Seetõttu ei pea miinimumelatise ulatuses lapse konkreetseid kulusid üksikasjalikult tõendama. Miinimumist suurema elatise nõudmisel tuleb aga tõendada, et lapse tegelikud ja põhjendatud vajadused on seaduses sätestatud miinimumist kõrgemad.
11. Kuna hageja kulud on osaliselt tõendamata, siis lähtub kohus kohtupraktikast, et hageja ülalpidamiseks kulub arvestades vanemate võrdset kohustust kahekordne elatise miinimummäär (Riigikohtu 09.03.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-7-05, p 20), alates 01.04.2024 on elatis 287,72 eurot, alates 01.04.2025 on 301,74 eurot.
12. Erandina saab miinimumist väiksema elatise

§ 102

lg 2 järgi välja mõista mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama kostja. Miinimumist väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks esitatav asjaolu peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Käesolevas asjas kostja ei taotle miinimumelatise vähendamist, mistõttu ei kohaldu

§ 102lg 2.

6 27. Kostja palub elatise võla nõudel arvestada, et lapse isa kannab kulud lapsele vahetult.

§ 101

lg 6 alusel saab kohus vähendada elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis märgitud ulatuses (RKTKo 29.10.2025, 2-2116454/58, p 16). Ema ütluste kohaselt kohtub laps isaga üks kord kuus tund aega ja kehtivat suhtluskorda kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole

§ 101lg 6 kohaldamiseks alust.

1. Kohtu hinnangul kostja poolt tasutud üksikute kulude kandmine (koolitarvetele, kingitused, riided, meelelahutus jm) ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kohtu ette pole toodud asjaolu, et hagejal on vahelduv elukoht, või et hageja viibiks kostja juures olulise osa ajast, mis Riigikohtu praktika kohaselt tingiks vahetu ülalpidamise arvestamise lapsest lahus elava vanema poolt. Kuivõrd laps elab emaga, siis kannab lapse ema suurema osa lapse kuludest. Vastupidisel juhul ei oleks hageja sunnitud pöörduma elatise nõudega kohtu poole.
2. Kohus selgitab, et lapse kasvatamiseks tehtavad suuremad ja kallimad ühekordsed ostud (nt mobiiltelefoni ost) tuleb vanematel enne ostu sooritamist omavahel läbi rääkida: kas ost on lapsele vajalik ning millises ulatuses on kumbki vanem valmis sellesse panustama. Elatise eesmärk ei ole tekitada olukordi, kus üks vanem teeb kalli ostu ja seab seejärel teise vanema fakti ette, nõudes kulude hilisemat hüvitamist. Selline praktika ei tagaks teisele vanemale ülevaadet raha mõistlikust ja põhjendatud kasutamisest ega oleks kooskõlas lapse huvidega. Vanem võib vabatahtlikult lapse jaoks raha kõrvale panna ja teha täiendavaid kulutusi, kuid see ei anna automaatselt alust nende kulude hilisemaks väljamõistmiseks. 30.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023 pere esimese lapse kohta 80 eurot kuus. Hageja ema on kinnitanud, et lapsetoetus laekub tema pangakontole. Seega on

§ 101

lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lastetoetusest.

1. Kuna kohus tuvastas, et hageja ei ole tõendanud enda kulusid hagis küsitud ulatuses, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis 287,72 eurot (baassumma (272,76 eurot) + 3% brutokuupalgast (54,96 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eurot), mis muutub iga aasta
2. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus

§ 108alusel.

Hageja on teinud arvutused (dtl 112): igakuine elatis 435 eurot, millest on maha võetud laenumaksed 126 eurot, seega elatisvõlg on 309 eurot ühes kuus. Elatise võlgnevuse 15 kuu eest on 7 summas 4635 eurot (15 k x 309 eur). 29.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). 30. Kohus leiab, et elatise võla nõue tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevalt. Hagi on kohtusse esitatud 23.10.2024 ja hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse tagantjärgi 15 kuu eest ehk alates 23.07.2023. Tagasiulatuva ülalpidamisnõude all peab

§ 108

silmas ülalpidamisnõuet kuni aasta enne hagi esitamist, so praegusel juhul saab elatisvõlga nõuda alates 23.10.2023.a. Hageja ei ole tõendanud, et hageja igakuiste kulude kandmise osas on hageja seaduslik esindaja kostja poole pöördunud perioodil 23.10.2023 - 23.10.

1. Kohtule ei ole tõendatud, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve. Kui hageja leidis, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust, oleks ta saanud esitada kohtule hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks varem ja mitte oodata kuni 23.10.2024 aastani. Üksnes sel moel oleks olnud võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi (rahuldada õigustatud isiku igapäevaseid vajadusi) ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks.
2. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hagejate taotluse ja määrab TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra.

§ 100lg 4 järgi elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab, et kostja kohustub tasuma 8 väljamõistetud elatise C pangakontole nr XXXXXXXX pank. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda jooksva kalendrikuu viimaseks kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

1. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2454,84 eurot (9 x 272,76).
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
4. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 9