KOHTUOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.märts 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-22147 Tsiviilasi C.S-i hagi F.F-i vastu abielu lahutamiseks Menetlusto

) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi

1. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama.
2. Perekonnaseaduse § 12 lõike 2 kohaselt võib piiratud teovõimega abikaasa eest hagi esitada ka eestkostja. Seega on F.F.Z, kui C.S-i eestkostja, õigustatud hagi esitama. 8.

§ 67

lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

§ 63

kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 66

p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 2-25-22147 9.Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

1. Rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud XXXXXXXXXXXKohus jõudis hageja, tema eestkostja ja kostja esitatu ning ärakuulamise põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist kooselu ei ole enam juba alates 2022 aastast ning on alust arvata, et nad kooselu ei taasta. Kostja viibib käesolevaga karistuse kandmisel C.S on viibinud alates XXXXXXXXXX a erihoolekande teenustel erinevates asutustes – XXXXXXXXXXXXXXX. Abikaasad kohtunud ei ole.
2. F.F on seadnud kahtluse alla C.S-i diagnoosi ja kas C.S üldse eestkostet vajab ja kas see on C.S-i tahe abielu lahutada või tema eestkostja, kuid kohtul ei ole alust kahelda C.S-i eestkoste vajaduses, selle kohta on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr XXXXXXX, mis on hagile lisatud ja kust nähtub ka tsiviilasja nr XXXXXXXX raames teostatud ekspertiisi arvamus. Eestkostja on kohustatud lähtuma C.S-i huvidest ning eestkostja on leidnud, arutades lahutust eestkostetavaga, et abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik ja see on ka C.S-i enda kindel soov abielu lahutada. Oma tahet väljendas C.S selgelt kohtule ka toimunud istungil.
3. Kohus ei näe antud asjas ilmseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks kohus järeldada, et abielu oleks võimalik taastada. Kostja ei ole istungil väitnud, et armastab oma naist, ei ole kohtule suutnud veenvalt selgitada, kuidas ta näeb üldse ette abieluliste suhete taastamist. Istungil tuli välja, et F.F on ise kolinud välja teise naise juurde juba enne enda vanglasse sattumist. Samuti ei eitanud F.F, et on telefoni teel abielu lahutusega nõustumist eestkostjale avaldanud. Istungil F.F-i poolt väljendatud suhtumine hagejasse ja kostja poolt toodud vastuväited hagile ilmestasid kohtu hinnangul asjaolu, et suhtumine ei ole kohane abikaasale, kes südamest sooviks abieluliste suhete jätkumist. Põhjendused abielu lahutusega mittenõustumise kohta, s.o et enne tuleb eemaldada valeandmed menetlusest, oodata ära teise kohtuasja tulem, ei ole asjakohased. Kohus selgitas istungil kostjale, et antud menetluses lahendab kohus abielu lahutamise nõuet ning kohus peab tuvastama, kas abielulised suhted on lõppenud ja kas nende taastamine on võimalik või mitte. Samuti selgitas kohus, et ei saa eemaldada jõustunud kohtumäärusest, mis on hagile lisatud tõendina, seal sisalduvaid andmeid, mis on teises kohtumenetluses teise kohtuniku poolt tuvastatud. Kohus lisab, et antud juhul ei saa kohtu otsustuse aluseks abielu lahutada asjaolu, kas F.F-ile on kunagi määratud C.S-i suhtes lähenemiskeeld või mitte või et kas F.F manipuleerib hagejaga või mitte, vaid kohus on kõiki asjaolusid ja istungil vahetult saadud kogemust isikute ärakuulamisel koostoimes hindamisel tuvastanud, et abielulised suhted on lõppenud ja abieluliste suhete taastamine ei ole antud asjas poolte vahel ilmselt võimalik.
4. Lähtudes eelnevast, tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Hageja taotlusel jätab kohus lahutamisjärgselt tema perekonnanimeks C.S. Menetluskulud 14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 2-25-22147 15.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Brigitta Mõttus kohtunik