KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 30. märtsil 2026 Tallinnas Haldusasja number 3-26-794 Haldusasi I.V kaebus Sotsiaalkindlus

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.V esitas
2. oktoobril 2025 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse, milles palus tuvastada tema invaliidsuse lapseeas ajavahemikus
3. oktoobrist 1986 kuni
4. jaanuarini
6. SKA
7. detsembri
8. a teatise nr P5-V2025-393005 kohaselt leidis ekspertarst X.X, et esitatud dokumentidest lähtuvalt ei ole alust kaebajal tagasiulatuvalt lapsinvaliidsust tuvastada.
9. I.V esitas
10. detsembril 2026 vaide, mille SKA jättis
11. veebruari
12. a vaideotsusega nt 5.2-3/32124-6 rahuldamata. 3.
13. SKA selgitas, et puude raskusastet sai tagasiulatuvalt määrata kuni puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse jõustumiseni (s.o kuni
14. detsembrini 1999). Lapsinvaliidsuse tuvastamine oli reguleeritud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) varasema redaktsiooni alusel kehtestatud määrusega. Kui isik taotleb lapsinvaliidsuse tagasiulatuvat tuvastamist, peab ta esitama dokumendid, mis sisaldavad piisavalt andmeid. Kui lapseeas esinenud haigusseisund on tõendatud, saab SKA puude raskusastet tagasiulatuvalt tuvastada kuni
15. a lõpuni. 3.
16. Menetluses kogutud andmetel on I.V-l tuvastatud selgroo kõrverdus vasakule ja lampjalgsus, mis on dokumenteeritud alates
17. a-st. Vaidemenetluses esitas I.V uued dokumendid, mistõttu küsis SKA ekspertarst Y.Y uue arvamuse. Y.Y
18. veebruari
19. a arvamuse kohaselt ei ole I.V puude raskusastet võimalik tagasiulatuvalt tuvastada.
20. I.V esitas
21. märtsil 2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub SKA
22. veebruari
23. a otsuse tühistada. Kaebaja palub tuvastada endal tagasiulatuvalt lapsinvaliidsus. Kaebaja leiab, et SKA ei arvestanud tema tegelikku terviseseisundit ja abivajadust lapsepõlves.
24. Koos kaebusega esitas kaebaja riigi õigusabi (RÕA) taotluse. Probleemi kirjelduseks, millega seoses kaebaja RÕA taotleb, on märgitud: „Sotsiaalkindlustusameti vaideotsuse tühistamiseks. Ei ole arvestatud minu tervislike eripäradega alates lapseeast.“ Põhjenduseks, miks RÕA on vajalik taotleja õiguste kaitseks, on märgitud: „Ilma professionaalse õigusabita ei suuda taotleja oma õigusi ja huve kaitsta“. Asjast taotlejale tuleneva võimaliku kasu kohta on märgitud „Sotsiaalkindlustusameti puude määramine tagasiulatuvalt alates sünnist saadik või väikelapseeast. On olemas dokumendid, mis kinnitavad vaideotsuse ebaõigsust“. Kaebaja taotleb RÕA lähtuvalt oma tervislikust ja majanduslikust olukorrast. Lisatud on kaebaja majandusliku seisundi teatis.
25. Kohus jättis kaebuse ja RÕA taotluse käiguta, paludes kaebajal selgitada, kuidas on lapsinvaliidsuse tagasiulatuvalt tuvastamine tema õiguste kaitseks vajalik.
26. Kaebaja vastas järgmist. 7.
27. RPKS § 10 lg 1 järgi on isikul, kes on tunnistatud lapsepõlves invaliidiks, õigus minna vanaduspensionile viis aastat enne üldise pensioniea saabumist. Kuna kaebajal on tuvastatud puudest tulenev töövõimetus, on see soodustus talle eluliselt oluline majanduslik tagatis. Ilma tagasiulatuva tuvastuseta kaotab kaebaja seadusliku õiguse minna varem pensionile, kuigi tema tervisekahjustus on olnud kaasasündinud ja püsiv. 7.
28. Kaebaja haigused diagnoositi alles täiskasvanueas, kuna 40 aastat tagasi oli meditsiini ja diagnostika võimalused Eestis piiratud. Puude tagasiulatuv tuvastamine viib kaebaja ametliku staatuse vastavusse bioloogilise tegelikkusega. Kaebaja õppis tavakoolis, ilma diagnoosita ja toetavate meetmeteta äärmusliku pingutusega vaimse tervise arvelt. Lapsepõlves puudunud abi on otseses põhjuslikus seoses kaebaja praeguse seisundi ja töövõimetusega. 7.
29. Puude tuvastamine tagantjärele on vajalik pikaajalise sotsiaalse ebaõigluse heastamiseks. See võimaldab riiklikus sotsiaalkaitse süsteemis hinnata kaebaja elukäiku tervikuna pikaajalise tervisekahjustuse valguses. See staatus on aluseks korrektsetele andmetele riiklikes registrites ja tagab kaebajale võrdse kohtlemise teiste samasuguse sündroomiga sündinud inimestega. KOHTU PÕHJENDUSED
30. Kaebaja pöördus kohtusse, et vaidlustada SKA hinnangut, mille järgi pole alust tuvastada tal tagantjärele lapsinvaliidsust. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks, et ta oli lapseeas invaliid.
31. Kohtusse võib pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (

§ 44lg 1).

Tuvastamiskaebusega saab nõuda avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (

§ 37lg 2 p 6).

Tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38lg 4).

1. Kaebaja leiab, et lapsinvaliidsuse tagantjärele tuvastamine annab talle võimaluse saada soodustingimustel vanaduspensionile RPKS § 10 lg 1 alusel. Kaebaja eksib. See säte ei näe ette õigust minna varem pensionile inimesele, kellel on tuvastatud invaliidsus lapseeas. Säte näeb ette sellist last kasvanud inimese õiguse minna varem pensionile.
2. Lapseeas invaliidsuse tuvastamine ei anna kaebajale ka eeliseid riiklikus sotsiaalkaitse süsteemis. Sotsiaalkaitse süsteemis, sh näiteks töövõime hindamisel ja puude tuvastamisel, 2

§ 121lg 2 p 1).

Samal põhjusel jätab kohus kaebaja RÕA taotluse rahuldamata (

§ 111lg 3).

14. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

15. Määruse avaldamise korral tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada tähemärgiga (

§ 175lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 3