1 ( 14) 4-17-1727 Rahatrahv 280 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank, kohustuslik on mär kida viitenumber 1022017503664
§ 50
lg 5 p 3 nõudeid, pannes nii toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
§ 227lg 2 järgi.
Politsei- j a Piirivalvea meti Lääne pre fektuuri Pärnu p olitseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupp III vanemväärteomenetleja Aime Kask 07.03.2017.a üldmenetluse otsusega on P.K väärteoasjas nr 2670,17,000745 eelnimetatud väärteo toimepanemise eest karistatud
§ 227
lg 2 aluse rahatrahviga 70 trahviühikut ehk 280 € ja
§ 227lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.
Kaebus 22.03.2017.a esitas menetlusaluse isiku kaitsja v.adv Andi Tubin Pärnu Maakohtule kaebuse Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlu 2
(14)4-17-1727 stalituse menetlusteenistuse 07.03.2016.a otsuse väärteoasjas nr 2670,17,000745 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt menetlusalune isik ei vaidlusta väärteo toimepanemise tuvastatust. Menetlusalune isik vaidlustab talle omistatud väärteo kvalifikatsiooni ning alternatiivselt talle määratud lisakaristuse (menetlusalune isik on seisukohal, et talle mõistetud l isakaristuse pikk us ei ole ko oskõlas KaRS § - s 56 sätestatud karistuse määramise põhimõtetega). Menetlusalune isik selgitab, et väärteo toimepanemise kohas oli kiirusepiirangu märk (30 km/h). Kiirusepiirangu märgist allpool asus tahvel, mis sätestas: 0607.09.2014 liikluskorraldus muudetud (foto liiklusmärgist ja tahvlist lisatud kaebusele). Kiirusepiirangu märgist ning selle juurde kuuluvast tahvlist ei saanud järeldada, et kiirusepiirangu märk oli kehtiv rikkumise ajal, s.o 16.02.2017.a ning kuna kiirusepiirangu märk ei olnud kehtiv , kohaldus asulasise sel teel kiir usepiirang 50 km/h. Menetlusalune isik ei vaidlusta asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirus ega 72±3 km /h, kuid on seisuk ohal, et suur im lubatud sõidukiirus liikluskorr aldusvahendiga o li se llel lõ igul 50 km/h. Seega ületas juht lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 19 km/h.
§ 227
lg 1 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis rahatr ahviga kuni 30 trahviühikut. Eeltoodust tulenevalt palub menetlusalune isiku kohtul muuta kohtuvälise m enetleja otsuses välja too dud rik kumise kvalif ikatsiooni ning määrata talle karistus
§ 227lg 1 järgi.
Juhuks kui kohus leiab, et väärtegu on kvalifitseer itud õigesti, palub kaitsja kergendada menetlusalusele isikule
§ 227lg 5 p- i 1 järgi määratud lisakaristust.
Kaitsja esitab selle vastuväite alternatiivselt ning kui kohus leiab, et väärtegu tuleb kvalifitseerida
§ 227
lg 1 j ärgi, palub kaits ja jätta arve stamata tema taotlus e kergendada menetlusalusele isikule
§ 227lg 5 p- i 1 järgi määratud lisakaristust.
Kaitsja selgitab alternatiivset vastuväidet alljärgnevalt. Karistusseadustiku I jaos (§ 56
- jj)on sätestatud karistuse kohaldamise alused. Riigikohus on ots use nr 3-1-1- 14 -07 p- s 6 märkin ud: karistus seadustiku § 56 sätestab karistam ise alusena isiku süü, m ille suurus määrab võimalik u karistus e ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmär giga teha ki ndlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesm ärke. Seega tuleb kõigepealt tuvastada süü suurusest tulenev ülemmäär. Otsuses nr 3-1-1-52 13 p-s 19 on Riigikohus selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku er iosa normi sanktsiooni ke skmine määr. Seejäre l tuvastataks e süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja järgne käitumine, kannatanu käitumine jm
- s)ning kar istust kergend avad ja raske ndavad asj aolud, m ille põhja l saadakse konkr eetse süüdlase süü suurusele vastav kar istuse m äär. See kar istuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-122-13 p-s 9 selgita nud, et li sakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõis ta Kar S § 56 alus el ja 3
(14)4-17-1727 see peab vas tama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü , arvestades karistust kerg endavaid ning rask endavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüd last edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õigus korra kaitsmis e huve. Lisakaristuse mõistm isel tuleb arve stada selle kahetise is eloomuga: lisakaris tus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseer ub lisakar istuse kohalda mine juhtudel, mil põhikar istus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristus e seis ukohalt olulistel eripre ventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada , kui rängalt juhtimisõig use äravõtmine iseenese st ja kari stuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus - või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja er ipreventiivsete vajadustega. KarS § 56 lg- s 1 sätestatud süüpõhimõtte järgi saab isikut karistada üksnes siis, kui tema teos ilmneb lisaks koosseisupärasusele ja õigusvastasusele ka süü. Õigusalases kirjanduses ( Sootak, J , Pikam äe, P. Kar istusseadustik. Komm vlj. Ta llinn: Juura 2009) on märgitud, et süü suurus ei sõltu otseselt koosseisutahtluse liigist, küll võib tahtluse liik näidata suuremat süüd. Kohtuväline menetleja o n oma otsuses märkinud, et menetlus alune isik pani teo toime tahtlikult. Kaitsja selgitab, et kui isegi jaatada menetlusaluse isiku tahtlust (kohtuväline menetleja ei ole välja toonud, kas tegemist oli otses e või kauds e t ahtlusega) ei o lnud see suunatud kiiruse ületamisele vähemalt 39 km /h, kuna menetlusalu ne isik juhindus asulasisesel teel kehtivast piirangust 50 km/h. KarS § 56 lg 1 j ärgi arvestataks e karistuse mõistm isel kohtu poolt või määram isel kohtuvälise menetleja poolt kergend avaid ja raske ndavaid asj aolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süüte gude toime panemisest ja õiguskorra kaitsmise huv isid. Kohtuväline m enetleja o n oma o tsuses välja toonud, et arve stab karistust kerg endava asjaoluna puhtsüdamlik ku kah etsust. Karistus t raskend avaid asjaolusid kohtuvälise menetleja otsuse põhjal ei esine. Kaitsja nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega karistust kergendavate ning karistust raskendavate asjaolude osas (menetlusalune isik on 07.03.2017.a esitanud kohtuvälisele menetlejale kahetsuskirja, mis on lisatud kaebusele). Eeltoodud asjaolusid karistuse mõistmisel arvestades saab aga menetlusalusele isikule õiglase karistuse määramisel liikuda karistusmäära skaalal lähtepunktist vaid allapoole. Süü suurusest tuletatud ülemmäära tuleb veel korrigeerida eripreventiivsest prognoosist tulenevalt ning üldpre ventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. Kohtuv äline menetleja on 07.03.2017.a otsuses põhjendanud karistuse määramist mh järgnevalt: „nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo, seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaits mise huvidest tuleb tema suhtes 4
(14)4-17-1727 kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist“. Seega on kohtuväline menetleja enda otsus es käsitlenud üldprev entiivseid kaalutlusi, j ättes eripreventiivsed kaalutlused t ähelepanuta. Järgnevalt peab kaitsja oluliseks k orrata kaebuse p - s 2.3 välja toodud Riig ikohtu seisukohta (RKKKo nr 3-1-1-122-13 p 9): „ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arve stada üldprev entiivsete kaalutlus tega, ei tohi need anda põh just kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripr eventiivsete vajadustega”. Samas lahendis ja lahendi p unktis on Riigikohus ka märkinud, et käes olevas asjas on maakohus ee ltoodud põhimõtete vastu eksinud, sest lähtus lisakaristuse mõistmisel üksnes ühiskonnas liiklusalaste süütegude toimepanemise piiramise vajadusest, s.o õiguskorra kaitsmise huvidest. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-59 -15 p-s 8 juhtinud tähelepanu sellele, et õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on kohtu niku siseveendumusest lähtuva otsustam ise küsim us. Sama põhimõte kehtib ka väärte okaristust määrav a kohtuvälise menetleja ametniku jaoks. Eeltoodust tulenevalt oli kohtuvälise menetleja ametnik kohustatud karistuse määramisel arvestama mh ka eripreventiivseid vajadusi. Riigikohus on otsuse nr nr 3-1-1-1 22-13 p-s 9 selgitanud, et lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arves tada, ku i rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Menetlusalune isik märgib, et ta on juba kahetsuskirjas palunud karistuse määramisel võtta arvesse asjaolu, et juhtimis õiguse peatamine teeks võimatuk s te ma tööülesannete täitmis e. Menetlusalune isik selgitab, et ta XXXXX , tema elukoht on XXXXX, tööandja kontor XXXX ning tööobjektid on XXXXX. Menetlusalune isik l isab kaebus ele XXXX XXXXesindaja poolt antud sel gitused töötaja ( menetlusaluse isiku) tööülesannete, nende iseloomu ning juhtimisõiguse olulisuse osas tööülesannete täitmisel. Tööandja on seisukohas rõhutanud, et töödejuhatajana töötamine eeldab autojuhilubade olemasolu ning kolmeks kuuks juhtimisõigus e peatamine toob kaas a töökoha kaotamise. Kuna juhtimisõiguse kaotusega kaasneks ka töö ja sellest tulenevalt sissetuleku kaotus, on menetlusalune isik seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtm ise pikkus mõjub talle rängalt. Riigikohus on otsuse nr 3 -1-1-122 -13 p -s 10 m ärkinud, et isiku poolt kor duvast nõuete rikkumisest saab järeldada tema allumatust kehtestatud korral e, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Kuna menetlusalust isikut on varasemalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud, on e ripreventiivsetest kaalutlustest põhjendat ud ka lisakaristuse kohaldamine. Siiski ei ole põhjendatud menetlusalusele isikule lisakaristuse määramine sanktsiooni maksim aalses määras. Järgide s Riigikohtu praktikat, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunk tiks sanktsiooni keskmine määr, ehk siis 1,5 kuud. Võttes arvesse me netlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsuse ning raskend avate asjaolude puudum ise, tule b menetlus alusele isikul e õiglase karistuse mää ramisel liikuda karistusm äära 5
(14)4-17-1727 skaalal läht epunktist allapoole, ehk siis sanktsiooni miinim umini (1 kuu). Üld - ja erip reventiivsetest kaalutlustest lähtudes, arvestades õiguskorra kaitsmise huve, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, ei tohiks aga liikuda skaalal ülespoole. Esiteks täidab eripreventiivsetest kaalutlusest lähtudes eesmärgi ka 1 kuu pikkune juhtimisõiguse peatamine, teiseks palub menetlusalune isik kohtul karistuse mää ramisel arvestada ränkade ta gajärgedega, mis kaasn evad 3 kuuse juhtimisõiguse peatamisega. Üldpr eventiivsed kaalutlused ei toh i anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Kaebaja palub: 1. tühistada Lääne prefektuuri Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse poolt P.K suhtes tehtud otsus väärteoasjas nr 2670,17,000745; 2. kvalifitseerida P.K väärtegu ümber
§ 2
27 lg 1 järgi ning määrata P.K-le karistus
§ 227lg 1 järgi; 3.
alternatiivselt, juhuks kui kohus lei ab, et P.K väärtegu tuleb kvalifitseerida
§ 227
lg 2 ,
§ 227lg 5 p 1 järgi, kergendada P.K-le määratud lisakaristust.
Kohtuvälise menetleja seisukoht 13.04.2017.a esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha, kus ei toeta kaebust ning palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel. P.K on karistatud Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi üldmenetluse korras rahatrahviga 70 trahv iühiku ulatuses s.o. 280 EUR- i ja lisak aristusena võ etud ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. P.K juhtis mootorsõidukit XXXXXX linnas XXXX tänaval kiirusega 72+/ - 3 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus liikluskorralduslike vahenditega on antud teelõigul 30 km /h, seega ületas P.K lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 39 km/h. Antud teelõigul on statsionaarne m õjualamärk, "30 km /h", kus ei tohi sõita suurema sõidukiirusega, kui märg il näida tud ja hoiatusmär k „Ebatasane tee". Märg i all olev tahvel on informatiivn e ja ei mõjuta märg i kehtiv ust. Tegu ei ole lisateatetahv liga märgile. Kohtuväline menetl eja ei pidanud otstarb ekaks ega ka mõistliku ks määrata P.K -le järjekordse õigusrikkumise ees t üksne s r ahatrahvi, r ahatrahvid ei mõjuta isikut mitte mingisuguselgi moel, isik paneb jätkuvalt toime tõsiseid õigusrikkumisi. P.K ü letas lubatud sõiduk iirust o luliselt. Tegu on süstemaatilise kiir use ületajaga, isikul on kolm kehtivat kiirus e rikkum ist. Kahel eelneval korral on P.K karistatud maksimaalse rahatrahviga, see ei ole olnud mõjus. P.K jätkab samalaadsete rikkumiste toimepanemist. Mootorsõiduki juhtimisega lubatud sõidukiirust ületades on tegemist raske õigusrikkumisega, millega seatakse ohtu ka teised kaasliiklejad. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses töökohustuste täitmisega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks m enetlusalusel isikul iga pä ev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks menetlusalune isik i se tegema kõik sellek s, et ta järgib liiklusnõud eid, sä ilitades sellega nii juhtimisõiguse. Kohtuväline m enetleja asub seis ukohale, et tegu on tõe ndamist leidnud ja karistus määratud õiglaselt. 6
(14)4-17-1727 Lähtudes eelt oodust ning tuginedes Vää rteomenetluse seadus tik § 132 lg 1 , palub kohtuväline menetleja P.K kaitsja v.a dv Andi Tub ina kaebus jätta rahuldamata ning kohtuv älise menetleja otsus muutmata. Kaebuse täiendus 17.10.2017.a esitas P.K kaitsja kohtule kaebuse täienduse. Menetlusalune isik on kaebuse p-s 2.1 selgitanud, et väärteo toimepanemise kohas oli kiirusepiirangu märk (30 km/h). Kiirusepiirangu märgist allpool asus tahvel, mis sätestas: 06 - 07.09.2014 liikluskor raldus muudetud ( foto liiklusm ärgist ja tahvlist lisatud kaebuse le). Kiirusep iirangu mär gist ning selle juurde ku uluvast tahvlist ei saanud järeldada, et kiirusepiirangu märk oli kehtiv rikkumise ajal, s.o 16.02.2017.a ning kuna kiirusepiirangu märk ei olnud kehtiv, kohaldus asulasisesel teel kiirusepiirang 50 km/h. Kohtuväline menetleja on enda kohtule esitatud seisukohas selgitanud, et märgi all olev tahvel on informatiivne ning ei mõjuta märgi kehtivust. Tegu ei ole lisateadetetahvliga märgile. Menetlusalune isik täiendab enda kaebuse punkti 2.1 ning selg itab täiendavalt, et liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2 011.a m ääruses n r 12 ( edaspi di Määrus nr 12). Määruse nr 12 § 2 lg 2 p 8 järgi jagunevad liiklusmärgid mh ka lisateadetetahvliteks (edaspidi ka tahvlid). Määruse nr 12 § 20 lg 1 järgi tahvel täpsustab või piirab märgi mõju, mille alla see on pan dud. § 20 lg 2 järgi võib vajaliku sümboliga tahvli puudumisel sümbolit asendada tekst. Määruse nr 12 § 21 sätestab tahvlid ja nende tähendused. Määruse nr 12 § 21 p 13 sätestab tahvlid 85 „Kehtivuspäevad või - aeg”, millised näitavad päevi või kellaaega, millal märk kehtib. Tulenev alt Määrus e nr 12 § -st 20 lgst 3 on l isateadetetahvlid välja to odud määr use lisas 8 . Kaitsja poolt ko htule esitatud fotol kiirusepiirangu märgist allpool nähtuva tahvli näol on tegemist kaitsja poolt viidatud Määruse nr 12 regulatsioonile alluva lisateadetahvliga. Lisateadetetahvel täpsustas märgi mõju ning eeltoodust tulenevalt kehtis kiirusepiirangu märk ajavahemikus 06-07.09.2014.a. Kaitsja märgib, et lisateadetetahvel oli kehtiv, kuna tulenevalt Määruse nr 12 §-st 3 peatab märgil või selle osal näidatud liikluskorralduse kehtivuse kaks sümmeetriliselt lõikuvat oranži musta äärisega kattelinti. Tahvlil eeltoodud kehtivuse peatamise rekvisiidid puudusid. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning menetlusaluse isiku kaitsja selgitas, et menetlusalune isik ei vaidlusta väärteo toimepanemist, vaid küsimuse all on, kas väärtegu on kvalifits eeritud õigesti ja alte rnatiivselt, kas mää ratud lisakar istuse pikkus on kooskõlas karistusseadustikus ja kohtupraktikas sätestatud karistuse määramise põhimõtetega. Kaitsja palus kaebus rahuldada. Kohtuväline menetl eja asus seisuk ohale, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus määratud õiglase lt ning pa lus kohtul kaebus jätta rahuld amata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Pärnu Maakohtu seisukoht 7
(14)4-17-1727 VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltum ata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikk e asjaolusid. VTMS § - s 133 on loetletud küsim used, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjal ikud mate rjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et P.K kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kaebuse esitaja on nii kirjalikult, kui ka kohtuistungil rõhutanud, et menetlusalune isik ei vaidlusta väärteo toimepanemist. Siiski kohus toob välja väärteoasja materjalide hulgas olevad tõendid, mille le tuginedes on võimalik tõsikindlalt väita, et P.K on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud. 19.10.2017.a kohtuistungi l P.K kirje ldas, kuidas 16 .02.2017.a tuli XXXX tänavalt ja keeras XX X tänavale liikud es XX X tee poole. Tema sõnul on se al kogu aeg o lnud 30 km/ h märk, aga s ee o n veoautod ele, ei jälginud märk e. Raba tänavale keerates vaatas valgusfoori, et vist jõuab (rohelisega ristmiku ületada – kohtu täpsustus) ja andis gaasi. Istungil kinnitas, et väärteoprotokolli koostamisel kirjutas selgitusse, et ei pannud tähele 30 piirangu märki, kiiruse rikkumine ei olnud tahtlik ja kah etsen toimunut väga. Suht eliselt vahet ult pärast toimun ut kontrollis märki ning avastas lisatahv li, mill el oli alguse ja lõpu kuupä ev ja see viis aastass e 2014 . Samas vastulauset kohtuvälisele menetlejale ei esitanud. Samuti ei kontrollinud märki väärteoprotokolli koostamise ajal. 16.02.2017.a kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on piirivalvur Terje Lemmik teostanud riikliku j ärelevalve korras P.K liikumiskiiruse mõõtmist 16.02.2017.a kell 14.00 XXX X vahel. Antud teelõigul suurim lubatud kiirus 30 km/h. Ametnik kasutas kiirusm õõturit Stalker II MDR nr AS0083 81. Seadme testid 16.02. 2017.a kel l 07.1 5 ning seade on töökorras , töötempe ratuur vast ab mõõtevahendi kasutus juhendis ja mõõtem etoodikas esitatud nõuetel e. Mõõtmine teostati asulasisesel teel, hea nähtavuse ga valge l ajal. Ilmas tik oli sademeteta, teeolud mär jad, kahe sõ idurajaga kahesuunalise l kattega teel. Mõõtja asus seistes kõrvalteel, hoides kiirusmõõturit käes. Mootorsõiduk liikus üksinda vastassuunalisel sõidurajal, lähenedes mõõtjale, seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem 72 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmä äramatus ± 3 km ning lõplikuks tulemiks 69 km/h. Juhile on näidatud seadme tabloole fikseeritud lugemit ning juhil märkuseid ei ole olnud. Pr otokoll on nõuetekohaselt allkirjastatud. 16.02.2017.a väärteopr otokollis, mis o n kirje ldatud kohtuotsuse osa s „Asjaolud ja menetluse käi k“, on fi kseeritud, nagu men etlusalune isik ka kohtuistungil oma ütlustes kinnitas, et ta ei pannu d tähele 30 piirangu märki, kiirus e rikk umine ei olnud tahtlik ja kahetsen toimunut väga. 8
(14)4-17-1727 Kohtu hinnangul eelnev vastuvaid lematult kinnitab, 16.02. 2017.a kell 14.00 P.K liikus mootorsõidukiga XXX numbrimärgiga XXX X asulasis esel teel kiirusega 69 km/h ehk rikk us
§ 50
lg 5 p 3 sätestatud keeldu sõita kiiremi ni liikluskorraldusvahendiga sätestatud kiirusest. Käesolevas menetluses on vaidluse all, milline oli liikluskorraldusvahendiga sätestatud kiir us väärteo to ime pane mise ajal ja kohas ehk kas ke htis üldine asulasisesel teel liikumise kiirusepiirang 50 km/h või teelõigule paigaldatud liikluskorraldusvahendil olev kiirusepiirang 30 km/h. Juba viidatud 16.02.2017.a kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt oli mõõtmise t eostamise kohas suurimak s lubatud sõidu kiiruseks 30 km/ h, viiteid lisapiirangutele, näiteks menetlusal use isiku poolt kohtuistungil väidetud kehtivus ainult veoautodele või teatud ajavahemikul, protokollis fikseeritud ei ole. Koos 22.03.2017.a kaebusega es itas menetlusaluse i siku kaitsja kohtule foto liikluskorraldusvahendist, millel kolm tahvlit. Neist kõige ülemiseks on hoiatusmärk 152 „Ebatasane tee“, selle all keelum ärk 35 1 „Suurim kiirus“, mis keelab sõitmast suurema kiirusega, kui märgil näidatud, ehk käesoleval juhul 30 km/h. Kolmandaks on tahvel millel esimes el real kolm hüüumä rki, teisel real “06- 07.09.2014“ ning viimasena fraas „liikluskorraldus muudetud“. Esma lt mär gib kohus , nagu ka kohtuväline menetleja kohtuistungil tähelepanu juhtis, et esitatud foto juures puudub info selle tegemise aja kohta (kuupäev, kellaaeg), kus on pildistatud. Samas on kohtuväline menetl eja tõ epoolest oma 10.04.2 017.a seisukohas ki rjeldanud ja kinnitanud samasuguse liikluskorraldusvahendi olemasolu teelõigul. Kuigi kaebusega koos esitatud foto puhul ei ole võimalik kindlaks teha, millal ja kus nimetatud foto on tehtud, siis arvestades, et menetlusosalised on oma seisukohtades väljendanud, et fotol on kujutatud sellist liikluskorraldusvahendit, m is väärteo toimepanemise ajal oli väärteo toimepanemise kohas, on kohus nõus aktsepteerima esitatut kui väärteo toimepanemise ajal väärteo toimepanem ise kohas asunud liikluskorraldusvahendiga samasugust. Kaitsja on seisukohal, et liikluskorr aldusvahendi kolma nda tahvli näol on tegemis t lisateatetahvliga ning sellest ei saanud järeldada et kiirusep iirangu märk oli kehti v rikkumise ajal, s.o 16.02.2 017.a ning kuna ki irusepiirangu märk ei olnud kehtiv, kohaldus asulasisesel teel kiirusepiirang 50 km/h. Kaebuse täienduses viitab kaitsja majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a määrusele nr 12 Liiklusmärkide ja teem ärgiste tähendus ed ning n õuded fooridel e, mille § 20 lg 2 kohaselt vajaliku sümboliga tahvli puudumisel võib sümbolit asendad a tekst. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegem ist on in formatiivse tahvlig a, mis ei mõjuta märgi kehtivust, tegu ei ole lisateatetahvliga märgile. 9
(14)4-17-1727 Majandus- ja kommunikatsiooniministr i 22.02.2011.a määrus e nr 12 Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded (edaspidi Määrus) fooridele 9. jagu reguleerib lisateadetetahvleid. Määruse § 20 lg 1 kohaselt lisateadetetahvel täpsustab või piirab märgi mõju, mille alla see on pandud. Määruse § 21 p 1 -29 on loetletud lisateadetetahvleid ning määruse lisas nr 8 kujutatakse eelviidatud lisateatetahvleid. Üldistavalt on tegemist valge taustaga tahvliga, millel on musta (väheselt ka punase värviga , tahvlid 851 , 855 ja 871) värvi kujutis ed ( tähed, numbrid , sümbolid jne). Nimetatud jaos ei ole viidatud olukorr ale, kus lisate adetetahvli taustavärv võib olla kollane. Määruse kohaselt võivad kollase taustaga olla § 4 lg 4 kohaselt teetöödel hoiatusmärgid; § 8 lg 4 kohaselt teetöödel keelumärgid; § 15 lg 16 kohaselt teetöödel märgid 53 „Sõidurajad ja -suunad” n ing § 17 lg 2 p 2 kohaselt märgid 652 kuni 655 „Tee number”, kui tegemist on tugimaanteega. Arvestades eeltooduga on kohus seisukohal, et seadusandja tahteks on olnud selgelt reguleerida, milliste liiklusmärkide puhul ja millises olukorras on määrusega reguleeritud liiklusmär kide puhul lubatud kollase ta ustavärvi kasutam ine. Sellist erandit ei ole lisateadetahvlite osas sätestatud. Kohtule esitatud fot ol kujutatud kollas e taustaga tahvel ei vasta o ma kujult ei hoiatus- ega keelum ärgile, samuti ei ole ilmselg elt tegemis t märgi ga 652 kuni 655 „Tee number”. Kohus on seisukohal, et liikluskorraldusvahendi kolmas tahvel ei vasta lisateadetetahvlitele kehtestatud nõuetele, seega ei saa tegemist olla lisateadetetahvliga. Kohus ei välista, et tege mist o n muu i nforma tiivse tahvliga , mis langeb väljaspoo le Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a määruse nr 12 regulats iooni, kindlasti aga ei mõjuta liikluskorraldusvahendil kolmandana paiknev kollasel taustal märk selle märgi kehtivust, mille alla ta on paigutatud. Kohus on seisukohal, e t kohtuväline m enetleja o n korrekts elt tuvastanud, e t P.K 16.02 .2017.a ke ll 14.00 liikus XXXX X vahel alal, kus suurim lubatud sõidukiiru s oli 30 km/h kiiruseg a 69 km/h eh k pannud toim e väärteo, mis on kvalifitseeritav
§ 227lg 2 järgi.
Seega tuleb P.K ka ebus taotlus es kva lifitseerida P.K väärtegu ümber
§ 227
lg 1 järgi ning sellest tulenevalt ka taotl us määrata P.K-le karistus
§ 227lg 1 järgi jätta rahuldamata.
Karistus Kaitsja on palunud alternatiivselt, juhuks kui kohus leiab, et P.K väärtegu tuleb kvalifitseerida
§ 227
lg 2,
§ 227lg 5 p 1 järgi, kergendada P.K-le 10
(14)4-17-1727 määratud lisakaristust. Kokkuvõtlikult on kaitsja seisukohal, et ei ole põhjendatud menetlusalusele isikule lisakaristuse määramine sanktsiooni maksimaalses määras. Järg ides Riigikohtu pr aktikat, tuleb kari stuse mõis tmisel võtta lähtepunk tiks sanktsiooni kesk mine määr, ehk siis 1 ,5 kuud. Võttes arve sse menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsuse ning raskendavate asjaolude puudumise, tuleb menetlusaluse le isikule õiglase karistus e määra misel liikuda karistusmäära skaalal lähtepunktist allap oole, ehk siis sankts iooni mii nimumini (1 kuu). 07.03.2017.a kohtuvälis e menetl eja otsusega on P.K -le
§ 227
lg 2 alusel määratud rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, ehk 280 € ja
§ 227lg 5 p 1 alusel määratud lisakaristusena juhtimisõi guse äravõtmin e 3 kuuks.
Karistuse määramise alus ena on otsuses välja toodud, et Menetlus alune isik on varasema lt toime pannud samalaadse rikkumise, mille eest määratud rahatrahv, see ei ole suutnud mõjutada isikut seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsm ise huvidest tule b tema suhtes kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kaitsja on ka heitnud kohtuvälisele menetlejale ette, et täpsustatud ei ole, kas tegu pandi toime otsese või kaudse tahtlusega. Kohus juhib kaitsja tähelepanu, et tahtlus jaguneb kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahteks. Siiski on asjakohane käesoleval juhul välistada kavatsetus, kuna menetluse käigus tuvastatud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, nagu oleks P.K 16.02.2017.a kella 14.00 paikuXXX ja XXX tänavatel liikudes teinud seda kavatsus ega ületada lubatud sõidukiirust. Kohtuis tungil me netlusalune isik se lgitas, et pär ast XX X tänavale pööramist nägi ees foori ning kiirendas, kuna arvas, et jõuab (rohelise tulega ristmiku ületada – kohtu täpsustus). Seega P.K otsese tahtlusega kiirendas enda poolt juhitud sõidukiga, mis viis te ma poolt väärteo toim epanemiseni. Samas, kogenud sõiduki juhina, kes oma sõn u l samal marsr uudil liikleb 5- 6 kord a päevas oleks pidanud möönma, et sellise kiirend amise korral tem a juhitava sõiduk i kiir us võib ületada lubatud sõidukiirust. Ning arvestades mõõdetud sõiduki kiirust 69 km/h, oleks pidanud P.K -le olema selge sti tajutav, et tema sõiduki kiirus on tunduvalt suurem, kui tavapäraselt asulasisestel teedel lubatud sõidukiirus. 11
(14)4-17-1727 Kuigi kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud talle määratud rahatrahvi, kohustab VTMS § 123 lg 2 maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, s õltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§ 227
lg 2 näeb mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõigus e äravõtmis e kuni kuueks kuuks. Kohtuvälin e mene tleja on menetlusalusele isikule määranud rahatrahv i 70 trahviühiku ulatuses, arve sse on võetud nii kergendava asjaoluna isiku po olt avaldatud kahetsust, kui isikust tulenevaid asjaolusid, ehk seda, et tegem ist ei ole e smakordse
§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritud liiklusa lase rik kumisega.
Ni ivõrd suures määr as (39 km /h) lubatud sõidukiiruse ületamine on igal juhul väga ohtlik nii liiklejale kui ka kaasliiklejatele. Kohus meenutab siinkohal, et isik pani rikkumise toime veebruari kuus, mil tee- ja ilmastikuolud on väga kiiresti muutuvad ning selline lubatud sõidukiiruse ületamine võib endaga raskeid tagajärgi kaasa tuua suurema tõenäosusega. Kohus on seisukohal, et määratud rahatrahv vastab menetlusalus e isiku süüle ning on eripreventiivsest küljest samuti piisav, mõjutamaks isikut oma käitumist korrigeerima. Viimast kaudse lt kinnitab ka asjaolu, et kohtule teadaolevalt ei o le P.K käesolevani uus õigusrikkumisi toime pannud. Kohus nõ ustub kaits jaga, et ka lisakaristus e määra misel tuleb lähtepunk tiks võtta sanktsiooni kes kmine määr.
§ 227
lg 5 p 1 alusel on võimalik kohaldada lisakaristust ühest kuus kuni kolme kuuni ehk sanktsiooni keskmiseks määraks on 1,5 kuud. Nimetatud keskmist määra tuleb hakata korrigeerima üldja eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. Kohtuväline menetleja on otsuses korrektselt märkinud, et P.K on varasemalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud rahatrahvidega, ka maksimaalses määras. Rahatrahvid on tasutud, kuid arvestades, et isik on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist, on selge, et karistus sellise kujul ei kanna menetlusaluse isiku puhul oma eesmär ki ning te ma käitu mise korrigee rimiseks ja õiguskuulekuse tagamiseks on asjakohane lisakaristuse kohaldamine. Kohus nõustub kohtuvälise menelteja sellise seisukohaga. Ka kaitsja on kaebuses nõustunud, et k una menetlus alust isikut o n varas emalt samalaadset e rikkum iste eest karistatud, on eripreventiivsetest kaalutlustest põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine. Samas peab kohus asjakohaseks arvestada ka lisakaristuse määramisel, e t menetlu salune isik on algusest peale rikkum ise toimepanemist kahetsenud ning ei ole alates 16.02.2017.a teadaolevalt rikkumisi toime pannud. Kohus on seisukohal, et ei saa argumendina siinkohal arvestada menetlusaluse isiku väiteid ja esitat ud tõendeid selle kohta, et tem al on juhtimisõigus töö tegemisel hädavajalik ning juhtimisõiguse äravõtmine võib lõppeda talle 12 ( 4-17-1727 raskete järgedega. Iga karistus ja ka lisakaristus peab olema selline, et vastab isiku poolt toime pandud teo raskusele ning samaaeg selt ka mõjutab isikut sellise lt, et paneb teda oma käitumist muutma, ehk käesoleval juhul peab karistus olema piisav selleks, et P.K lõpetaks liiklusri kkumiste toime panemise. Kohus n õustub kohtuvälis e mene tlejaga, et asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses töökohustuste täitmisega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peak s menetlusaluse l isikul iga pä ev liikluses osaledes meeles olema n ing m õjutama teda seda en am hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Ka ei ole menetlusalune isik viidanud, nagu esineks temal KarS § 50 lg 2 sätestatud alus, mis keelab temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise. Seega ei näe kohus alust isiku suhtes lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Eeltoodud asjaolud kogumis annavad kohtu hinnangul alust kohaldada P.K-le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmis t üheks kuuks. Kohus on 11) seisukohal, et P.K-lt lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmine üheks kuuks omab vajalikku eripreventiivset mõju, vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ning on piisav tagamaks tema edaspidist õiguskuulekat käitumist. Menetluskulud Menetlusaluse isiku umendid, mis summ as 1331 kaitsja esitas kohtule kuludok kinnitavad asjas tekkinud men etluskulusid ,64 €. A rve nr 2303 1702 kohaselt kulus väärteoasjas nr 2670,1 7,000745 kaebuse koostam isele 4 tundi. Arvel n r 18101 702 välja toodud arves tuse kohaselt kulus kaitsjal kohtuvälis e me netleja seisukohaga tutvumisele ja kaebuse täiendam isele 1 tund, konsultatsioonide le kliendig a 30 minutit, kohtuistung iks ettevalm istamisele 1 tund ja 30 minutit, kohtuistungile kuluvaks ajaks on arvestatud 2 tundi, samuti on lisatud tasu transpordi eest TartuPärnu- Tartu liinil ( kütus). Arvete kohaselt on ad vokaadi tunnitasu 120 € millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on kõik kaitsja poolt välja toodud toimingud olnud asja lahendamiseks vajalikud ja advokaadi tunnitasu on mõistliku suurusega. Arvestades, et esitatud kae bus oli osalis elt edukas ning tõi kaasa lisakarist use kergendamise, jätab kohus menetlusaluse isiku menetluskulud summas 331 € ja 64 senti riigi kanda. VTMS § 38, K rMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg P.K menetluskulud summas 1000 (üks tuhat) eurot P.K kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 13 ( 1 alusel jätta 4-17-1727 11) 14 (