Obsah (11)

§ 444§ 317§ 407§ 468§ 162§ 174§ 138§ 139§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Getlin Elmik 18.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-125134 Tsiv

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Elisa Eesti AS esitas 07.01.2026 Harju Maakohtule hagi D F N vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 12.09.2018 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr L–xxx ja seadmete rendilepingu nr L-xxx. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest, mis kostja on jätnud tasumata (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu): Arve nr A-41242259 A-41440534 Summa 39,97 37,10 Maksetähtaeg 31.01.2022 28.02.2022 2 Täiendav info A-41636484 A-41830241 A-41990022 A-42208541 39,97 15,97 8,97 7,00 31.03.2022 30.04.2022 31.05.2022 30.06.2022 NA-137694 NA-137695 NA-137696 10,00 99,00 54,00 26.05.2022 26.05.2022 26.05.2022 DigiTV kaart Modem Digiboks Arvel nr A-41440534 kajastuv laekumine on arvestatud eelnevate võlgnevuste katteks. Sellest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus 311,98 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõudmiskulud summas 40 eurot, mille moodustavad 15.08.2022 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 06.09.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 05.10.2022 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivist summas 260,99 eurot. Hageja arvestab viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o. 01.07.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.01.
2. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääraga 0,065% päevas. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles alates 26.03.
4. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega

§ 317

lg-te 1, 1 2 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 30.01.

1. Vastamise tähtaeg saabus hiljemalt 13.02.
2. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
3. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. 5. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulud 6.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 7.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 8.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on

3 § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 175 eurot, lepingulise esindaja kulusid 338,00 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 750 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 175 eurot. Tasutud riigilõiv 175 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
2. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 338,00 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
3. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 120 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud põhjendatud õigusabikuluks 50 eurot (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22139092).
4. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 315 eurot (175+20+120). 13.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine 4

1. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus ja maksekäsuosakond on üritanud menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, erinevatel elektronpostiaadressidel ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.
2. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et

§ 317

lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse

§ 317

lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Almere kohtunik 5