Obsah (7)

§ 121§ 43§ 249§ 250§ 55§ 252§ 202

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2423 Määruse kuupäev 19. detsember 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi V.I (V.I) kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses suitset

) § 121 lg 2 p 2 alusel. 5. Lisaks nõudis kaebaja, et kohus kohustaks vanglat kehtetuks tunnistama VSKE sätted, mis välistavad suitsetamise võimaluse vanglas. Kohus mõistab ka seda taotlust kohustamiskaebusena. Kohus selgitab, et vanglal ei ole õigust justiitsministri kehtestatud õigustloovat akti või selle osa kehtetuks tunnistada. Seega ei ole sellise nõude rahuldamine võimalik. Viru Vanglal on iseenesest õigus kehtetuks tunnistada oma kodukord või osa sellest. Praegusel juhul takistab vanglal aga kodukorra suitsetamist välistavate sätete kehtetuks tunnistamist VSKE muudatus, mis keelab vanglas suitsetatavad tubakatooted. Suitsetamist välistavate vangla kodukorra sätete kehtetuks tunnistamist saab kaebaja vaide läbivaatamisel kaaluda Justiitsministeerium (vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg 41 esimene lause). Justiitsministril on võimalik otsustada ka VSKE muutmise üle. Kohtule ei tulene aga ühestki õigusaktist õigust kohustada vaiet läbivaatavat haldusorganit vaiet teatud kindlal viisil lahendama või justiitsministrit oma õigustloovaid akte muutma. Seega ei oleks võimalik ka Justiitsministeeriumi või justiitsministri vastu esitatud kohustamiskaebuse rahuldamine. Järelikult tuleb ka praeguses punktis käsitletud kohustamiskaebus ilmselge perspektiivituse tõttu

§ 121lg 2 p 2 alusel tagastada.

II

1. Kaebaja esitas kaebuses ka nõuded eesmärgiga saavutada õigus vanglas suitsetada. Et selline kaebus oleks lubatav, peab kaebajal olema läbitud VangS § 1 1 lg 5 järgi kohustuslik 2 3-17-2423 kohtueelne menetlus. Nimelt sätestab VangS § 11 lg 5, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Praegusel juhul tuli kaebajal esitada vaie, taotledes Viru Vangla direktori
2. aprilli
3. a käskkirjaga nr 1-1/55 muudetud Viru Vangla kodukorra suitsetamist välistavate sätete kehtetuks tunnistamist ja suitsetamise võimaluse taastamist. Vangla kodukord on üldkorraldus, st haldusakt (HMS § 51 lg 2 ja Riigikohtu halduskolleegiumi
4. oktoobri
5. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 7).
6. Kohus küsis
7. detsembril 2017 Viru Vanglalt andmeid kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta. Viru Vangla esitas
8. detsembril 2017 kohtule kaebaja vaide nr 6-12/549-1 ja Viru Vangla
9. novembri
10. a kirja „Vaides puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine“ nr 6-12/549-
11. Viru Vangla
12. detsembri
13. a vastusest ei nähtu, et kaebaja vaide suhtes oleks lõplik otsus tehtud (vaie tagastatud või osaliselt või täielikult rahuldamata jäetud). Samuti ei ole vangla ületanud vaide lahendamiseks VangS § 11 lg-s 7 ette nähtud 30-päevast tähtaega. Seega on kaebajal praeguse seisuga kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel tagastab kohus Viru Vangla vastu esitatud kaebuse, mille eesmärgiks on saavutada õigus vanglas suitsetada. 8. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III 9.

§ 249

lg 1 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtu hinnangul saab kohus eeltoodud sätte alusel hinnata, kas kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske, ning sellise tagajärje puudumise korral saab kohus loobuda taotluse sisulisest lahendamisest. Seda arusaamist toetab kaudselt

§ 249

lg 3, mis sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. See tähendab, et esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldusi. Sel juhul saab taotluse jätta läbi vaatamata ka siis, kui esialgse õiguskaitse vajadus puudus taotluse esitajal algusest peale. 10. Ka õiguskirjanduses leitakse, et sarnaselt kaebusega saab esialgse õiguskaitse taotluse puhul eristada taotluse lubatavust ja taotluse põhjendatust. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud nõuetekohane taotlus (

§ 250

) ja kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, arvestada tuleb ka muude taotluse lubatavuse eeldustega. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad

§ 249lg 1 lausetes 1 ja 2 nimetatud alused.

Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja selle saab jätta

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata (Halduskohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura

1. Lk 686). 3 3-17-2423
2. Kaebaja selgitas, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob talle kaasa ebamõistlikud piirangud.
3. Kohtunik leidis varasemates sarnastel asjaoludel tehtud kohtulahendites, et vanglas suitsetamise keelamise vaidlustamise korral on kinnipeetaval esialgse õiguskaitse vajadus (
4. septembri
5. a määrus kohtuasjas 3-17-1449,
6. oktoobri
7. a määrus kohtuasjas 3-171999,
8. novembri
9. a määrus kohtuasjas 3-17-2008,
10. novembri
11. a määrus kohtuasjas 3-17-2115).
12. Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.12.2017.a määrusega Tartu Halduskohtu määruse kohtuasjas 3-17-1449 ning 19.12.2017.a määrustega halduskohtu määrused kohtuasjades 317-2008 ja 3-17-
13. Ringkonnakohus leidis kohtuasjas 3-17-1449, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje ohtu. Pöördumatuks tagajärjeks ei ole ringkonnakohtu hinnangul see, et taotluse esitaja ei saa suitsetada keelu vaidlustamise ajal kuni kaebuse võimaliku rahuldamiseni. Isik võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Ringkonnakohtu lahendi kohaselt ei põhjenda ka võõrutusnähtude esinemise võimalikkus õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada asjatundlikku ravi. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks seisukohale, et põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava regulatsiooni uuesti tühistada. Kohtuasjades 3-17-2008 ja 3-17-2115 jäi ringkonnakohus samade seisukohtade juurde. 14.

§ 252

lg 7 alusel on ringkonnakohtu lahend halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse asjas lõplik. Kuigi ringkonnakohtu seisukohad ei ole praeguse asja lahendamisel halduskohtule kohustuslikud (

§ 202

lg 2), peab kohus õigusrahu saavutamise huvides õigeks lähtuda kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ringkonnakohtu seisukohtadest. Kohus leiab määruse punktis 13 toodud põhjendustel, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Kohus jätab

§ 55lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

IV 15. Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 4