← Eesti

3-25-67/11

Obsah (6)§ 184§ 182§ 158§ 108§ 109§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ene Andresen Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2026, Tartu Haldusasja number 3-25-67 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveame

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas
  2. aastal X-ile relvaloa nr DL10016278 õigusega omada sileraudset püssi, vintraudset püssi ja revolvrit.
  3. PPA Lõuna prefektuur tunnistas
  4. detsembri
  5. a otsusega nr 4.2-1/10745-2 relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 31 alusel X relvaloa nr DL10016278 kehtetuks ning kohustas 3-25-67 teda RelvS § 44 lg 6 alusel võõrandama või alustama tema nimele registreeritud relvade ja laskemoona võõrandamist kolme kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemisest. Otsuse kohaselt ei ole X piisavalt usaldusväärne omama tulirelvi ja relvaluba, sest tal on pikemat aega olnud alkoholi liigtarvitamise probleem ning ta võib seetõttu oma käitumisega ohustada teiste isikute turvalisust. X oli
  6. novembril 2024 avalikus kohas raskes alkoholijoobes, ta ei reageerinud ajas ega ruumis. Politsei toimetas ta kainenemisele ning tervisliku seisundi hindamiseks haiglasse. Tegemist polnud ühekordse juhtumiga. Sarnane sündmus leidis aset
  7. detsembril 2022 ning tookord peatas PPA X relvaloa kehtivuse pooleks aastaks, s.o kuni
  8. juulini
  9. Relvaloa kehtivuse peatamine ei avaldanud tema eluviiside muutmisele mõju. Joobeseisundi puhul halveneb isiku võime hoida oma käitumist kontrolli all, mistõttu suureneb oht võtta konfliktide lahendamiseks kasutusele tulirelv ja luua sellega ohtlik olukord teiste isikute elule või tervisele. Mõeldamatu on võimaldada tulirelva omamist isikule, kes ei suuda pärast alkoholi tarvitamist oma käitumist kontrollida.
  10. X esitas
  11. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub PPA
  12. detsembri
  13. a otsuse tühistada.
  14. Kohus võttis kaebuse
  15. jaanuari
  16. a määrusega menetlusse.
  17. PPA esitas
  18. veebruaril 2025 vastuse kaebusele. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
  19. Asjas toimus
  20. veebruaril 2026 istung. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  21. Kaebaja on põhjendanud kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 7.
  22. PPA ei järginud uurimispõhimõtet ning ületas kaalutlusõiguse piire. PPA tugines otsuse tegemisel üksnes
  23. detsembri
  24. a ja
  25. novembri
  26. a juhtumitele, kuid ei selgitanud välja kaebaja isikuomadusi ega kogunud nende kohta tõendeid. Kaebaja on sobilik relva omama: ta on rahumeelne isik, talle ei meeldi vägivald, ta on olnud aastaid aktiivne jahimees ning teda pole relvadega seotud asjaoludel karistatud. Ta on aastaid mänginud käsipallimeeskonnas, viimasel paaril aastal on ta renoveerinud vana talukohta, ta käib vabal ajal abis sõpradel ning hoiab oma vanemaid ja lähedasi. Kaebajal on vastutustunne nii enda kui ka teiste ühiskonnaliikmete suhtes ja ta on võimeline oma tegevust kontrollima. 7.
  28. detsembri
  29. a juhtumil puudub seos nii relvaloa omamisega kui ka
  30. novembri
  31. a juhtumiga. Kaebaja kahetseb
  32. novembri
  33. a juhtumit, vabandab selle pärast, vähendab alkoholi tarbimist ning kinnitab, et midagi seesugust enam ei juhtu.
  34. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 8.
  35. Vastustaja ei heida kaebajale kui relvaomanikule ette alkoholi tarvitamist, vaid näeb ohtu selles, et kaebaja on viinud ennast alkoholi tarvitades korduvalt seisundisse, kus ta ei orienteeru ajas ega ruumis, tal on mälukaotus ning tugevad häired koordinatsioonis ja kõnes. Sellises seisundis isiku mistahes kokkupuude relvadega kujutab tõsist ohtu nii isiku enda kui ka teiste isikute elule ja tervisele. Ei ole põhjendatud jääda ootama kaebaja järjekordset sarnast käitumist. 2

(6)3-25-67 8.
  1. Kaebaja väited teda positiivselt iseloomustavate asjaolude kohta ei ole vaidlustatud otsuse aluseks olevast kahest juhtumist kaalukamad. Kaebuses esitatud kahetsus ja lubadus vähendada alkoholi tarvitamist ei ole kuigi veenvad, sest relvaloa kehtivuse peatamine kaebaja käitumist ei mõjutanud. Relvaloast ilmajäämine ei pruugi olla kaebaja jaoks lõplik. PPA saab anda kaebajale uuesti relvaloa, kui ta muudab oma eluviisi ja ei esine muid relvaloa andmisest keeldumise aluseid. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Vaidlus on eelkõige selle üle, kas PPA tunnistas kaebaja relvaloa õiguspäraselt kehtetuks. Vaidluse ese hõlmab ka relvade ja laskemoona võõrandamiseks kohustamist, kuid selle kohustuse õiguspärasust ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud.
  3. PPA tunnistas kaebaja relvaloa kehtetuks RelvS § 43 lg 31 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib PPA tunnistada relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva omama.
  4. PPA tunnistas kaebaja relvaloa kehtetuks põhjusel, et PPA hinnangul võib kaebaja alkoholi liigtarvitamise tõttu ohustada oma käitumisega teiste isikute turvalisust. PPA tugines otsuse tegemisel kahele intsidendile. Neist esimene toimus
  5. detsembril 2022 ning teine
  6. novembril
  7. PPA
  8. detsembri
  9. a otsuse kohaselt oli kaebaja
  10. detsembril 2022 raskes alkoholijoobes, ta ei reageerinud ajas ega ruumis ning ta toimetati kainenemisele. Nimetatud intsidendi tõttu otsustas PPA
  11. jaanuari
  12. a otsusega kaebaja relvaloa kehtivuse pooleks aastaks peatada. PPA
  13. jaanuari
  14. a otsusest nähtuvalt viibis kaebaja
  15. detsembril 2022 kaassõitjana mootorsõidukis, mille juht, kes oli samuti alkoholijoobes, põhjustas liiklusõnnetuse. PPA pidas põhjendatuks piirduda esialgu vähemintensiivsema meetmega ja anda kaebajale võimalus muuta oma käitumist alkoholi tarbimisel (dtl 38–41). PPA
  16. detsembri
  17. a otsuses on kajastatud
  18. novembri
  19. a intsidenti järgmiselt. Kaebaja viibis avalikus kohas joobeseisundis: tema kõne oli arusaamatu, koordinatsioon väga häiritud, reaktsioonikiirus väga aeglane, tal puudus aja-, isiku- ja kohataju, esines silmade punetus, ta ei mäletanud viimast 24 tundi ning tema käitumine oli ründav ja ärritunud. Kaebaja oli ennast vigastanud – tal oli peas suur muhk. Kuna esines alajahtumise oht, oht sattuda kuriteo ohvriks ja oht lähedastele, toimetati kaebaja kainenemisele ja tervisliku seisundi hindamiseks erakorralise meditsiini osakonda.
  20. Kaebaja ei ole vastu vaielnud PPA väidetele, et ta oli
  21. detsembril 2022 ja
  22. novembril 2024 raskes alkoholijoobes. PPA piirkonnapolitseiniku
  23. detsembri
  24. a relvahoiutingimuste kontrolli protokollist nähtuvalt selgitas kaebaja piirkonnapolitseinikule, et ta tarbis
  25. novembril 2024 alkoholi liiga palju ning kõiki sündmusi ta ei mäleta – pilt tuli ette haiglas (dtl 37). Kuna kaebaja on kaebuses lubanud, et ta vähendab alkoholi tarbimist, võib mõista, et kaebaja möönab alkoholi liigtarvitamise probleemi olemasolu. Siiski väidab kaebaja, et tema kaebaja eluviis on relva omamiseks sobilik: ta on rahumeelne inimene, talle ei meeldi vägivald, ta on olnud aastaid aktiivne jahimees ja käsipallur, tal pole relvadega seoses karistusi, ta remondib vana talukohta, hoiab oma vanemaid ja lähedasi ning abistab sõpru. 3
(6)3-25-67
  1. Kuigi kaebaja ei ole esitanud oma väidete kohta tõendeid, puudub kohtul alus kaebaja esile toodud ja teda positiivselt kirjeldavate omaduste ja tegevuste osas kahelda. Ka PPA ei ole väitnud vastupidist. Siiski ei nõustu kohus kaebaja väitega, et PPA rikkus tema isiksuseomadusi välja selgitamata jättes uurimiskohustust. RelvS § 43 lg 31 kohaldamisel on vaja tuvastada, kas relvaloa omaja ohustab oma eluviisi või käitumise tõttu enda või teise isiku turvalisust. Seda tehes tuleb PPA-l arvesse võtta nii isiku isikuomadusi kui ka tema käitumist, kuid RelvS § 43 lg 31 kohaldamiseks ei ole vaja isiku kõiki isiksuseomadusi välja selgitada. Kui isiku toime pandud teod annavad tunnistust tema enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest, ei muuda tema positiivsed iseloomuomadused ega käitumine muudes olukordades ohtu olematuks.
  2. Kohtu hinnangul asus PPA vaidlustatud otsuses põhjendatult seisukohale, et kaebaja ohustab oma eluviisi tõttu enda ja teiste isikute turvalisust. Ohu hindamisel teeb PPA tõendatud asjaolude põhjal prognoosi inimese käitumise kohta tulevikus. Relvaloa kehtetuks tunnistamise eeldusena pole nõutav, et isik oleks korrarikkumise toime pannud. Nii nagu relvaloa andmisel, peab PPA ka relvaluba omava isiku osas aset leidnud sündmuste põhjal prognoosima, kas isik võib käituda viisil, mis ohustab teda ennast või teisi isikuid (vt RelvS § 36 lg 4 p 3, § 43 lg 1 p 2 1 ja § 43 lg 31). Prognoosotsust tehes võib PPA arvesse võtta kõiki isikuga seotud sündmusi, sõltumata nende toimumise ajast (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-23-1065, p 12). RelvS § 43 lg 31 kohaldamiseks ei ole nõutav, et isikule etteheidetav käitumine oleks seotud relva omamise, kasutamise või hoiustamisega (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-22-1539, p 14). PPA asus
  3. detsembri
  4. a otsuses
  5. novembri
  6. a intsidendile tuginedes seisukohale, et kaebaja jätkas pärast
  7. detsembri
  8. a intsidenti alkoholi mõõdutundetut tarbimist. Kaebaja ei ole oma väidete ega tõenditega eeltoodud järeldust ümber lükanud.
  9. novembri
  10. a intsidenti kajastav video kinnitab, et kaebaja oli tol õhtul raskes alkoholijoobes (dtl 35). Videost nähtuvalt oli kaebajal otsa ees suur muhk ning ta ei suutnud ilma kõrvalise abita jalul püsida. Juuresolevad isikud kirjeldasid, et kaebaja oli äsja selili kukkunud ning ta oli mõned minutid varem end peaga vastu aeda peksnud ning liiklusmärgi maha lükanud (dtl 35). Nimetatud asjaolud ei jäta kahtlust, et kaebaja ei ole suutnud alkoholi tarbimisel piiri pidada ning ta seadis
  11. novembril 2024 alkoholi ülemäärases koguses tarvitamisega oma tervise ohtu. Kuna kaebaja oli olnud alkoholi ületarbimise tõttu sarnases olukorras ka
  12. detsembril 2022, oli PPA-l alus asuda seisukohale, et selline käitumine on muutunud kaebajale omaseks. PPA võttis põhjendatult arvesse sedagi, et kaebaja jätkas alkoholi liigtarvitamisega hoolimata asjaolust, et PPA oli varem samal põhjusel tema relvaloa kehtivuse peatanud. Kaebajale pidi olema PPA
  13. jaanuari
  14. a otsuse põhjal mõistetav, et kui ka jätkab alkoholi liigtarvitamist, võib PPA ta relvaloa kehtetuks tunnistada.
  15. PPA-l oli eeltoodud intsidentide tõttu alust pidada tõenäoliseks, et kaebaja viib end alkoholi tarvitades seisundisse, kus ta ei suuda alkoholijoobe tõttu ajas ja ruumis orienteeruda. Sellises olukorras on inimese käitumine ettearvamatu ka juhul, kui ta ei muutu tugevas joobeseisundis konfliktseks. Olukorras, kus isik ei suuda oma käitumist kontrollida, võib ta kasutada relva ilma tegeliku vajaduseta ja tekitada seeläbi endale või teisele isikule tervisekahjustuse või põhjustada surma. Kuna kaebaja viis end alkoholi mõõdutundetu tarbimisega korduvalt abitusse olukorda, nõustub kohus PPA hinnanguga, et kaebaja 4
(6)3-25-67 alkoholitarbimise eluviis ohustab tema enda ja teiste isikute turvalisust ning seetõttu on ta sobimatu relva omama.
  1. Kaebaja märkis istungil, et PPA on olnud hinnangute andmisel ebatäpne. Kaebaja väitel ei olnud ta
  2. novembri
  3. a intsidendi käigus kellelegi ohtlik ning ta polnud ka vägivaldne. Samuti ei paigutatud teda kainestusmajja. Kohus nõustub kaebajaga, et tema kohta pole teada asjaolusid, mis osutaksid tema vägivaldsusele – seda pole PPA ka väitnud. Kohus lisab selgitavalt, et ainuüksi kaebaja kainenema toimetamise protokollis lahtritesse „ründav“ ja „ärritumine“ märgitud ristikeste põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et kaebaja oleks olnud
  4. novembril 2024 ründav või ärritunud (dtl 33). Videost on näha, et kaebaja allus kõigile suunistele rahumeelselt ja järgis neid niivõrd, kuivõrd tema seisund seda võimaldas (dtl 35). Saab pidada usutavaks, et kui kaebaja oleks olnud kainenemisele paigutamise käigus kellegi suhtes ründav või ärritunud, oleks PPA esitanud vaidlustatud otsuses toimunu kohta täpsema kirjelduse. Ka istungil ei väitnud vastustaja esindaja, et kaebaja oleks olnud
  5. novembri
  6. a õhtul ründav või ärritunud (istungi protokoll, 00:18:45). Kohtu hinnangul oleks kaebajast lähtuv oht tema konfliktsuse korral olnud suurem, kuid sellele osutavate asjaolude puudumine ei muuda siiski kaebajast lähtuvat ohtu olematuks. Võttes arvesse, et kaebaja viibis kainenema toimetamise protokolli kohaselt kainenemisel väga lühikest aega (tõenäoliselt kl 18:10–18:41 pärast haiglast naasmist), peab kohus usutavaks ka kaebaja väidet, et teda ei paigutatud eraldi kambrisse kainenema. Samuti ei pea kohus usutavaks PPA otsuses märgitut, et kaebajat ähvardas
  7. novembri
  8. a õhtul alajahtumise oht või oht sattuda kuriteo ohvriks – video kinnitab, et kaebaja elukaaslane oli valmis teda autoga koju viima (dtl 35).
  9. Kaebaja väitel on tema relvaloa kehtetuks tunnistamine ebaproportsionaalselt range meede. RelvS § 43 lg 31 on kaalutlusõigust sisaldav norm. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse teostamise üle on piiratud (

§ 158

lg 3) – kohus kontrollib kaalutlusreeglite järgimist, kuid ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani asemel. Kohtupraktikas on leitud, et PPA-l ei ole RelvS § 43 lg 31 kohaldamisel ulatuslikku kaalutlusruumi: kui PPA-l on tekkinud asjaolude pinnalt veendumus, et isik on sobimatu relva omama, siis on raske näha asjaolusid, mis saaksid õigustada relvaloa kehtetuks tunnistamata jätmist (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-20-2002, p 13). Kohtu hinnangul teostas PPA kaalutlusõigust õiguspäraselt. Asja materjalidest ei nähtu, et PPA oleks lähtunud otsuse tegemisel asjakohatutest kaalutlustest või jätnud olulised asjaolud kaalumisel arvesse võtmata. Kaebaja ei ole väitnud, et relvaloa kehtetuks tunnistamine tooks talle kaasa raskeid tagajärgi. Relvaloa kehtetuks tunnistamine riivab küll kaebaja õigust vabale eneseteostusele (põhiseaduse (PS) § 19 lg 1) ning relvaloa kehtetuks tunnistamisega kaasnev kohustus relvad võõrandada riivab tema omandiõigust (PS § 32 lg 1), kuid avalik huvi kaitsta nii kaebaja kui teiste isikute elu ja tervist ning avalikku korda on kaebaja õigustest kaalukam. 18. Relvaloa kehtetuks tunnistamise tõttu kohustas vastustaja kaebajat RelvS § 44 lg 6 alusel õiguspäraselt võõrandama või alustama tema nimele registreeritud relvade ja laskemoona võõrandamist kolme kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemisest. 5

(6)3-25-67
  1. Küll aga ei olnud kaebaja ärakuulamine enne PPA
  2. detsembri
  3. a otsuse tegemist nõuetekohane. PPA
  4. detsembri
  5. a otsuses on märgitud, et PPA andis kaebajale enne otsuse tegemist võimaluse esitada omapoolseid arvamusi ja vastuväiteid. Otsuses on refereeritud kaebaja
  6. detsembri
  7. a e-kirja (dtl 53). Vastustaja esindaja selgitas istungil, et PPA käsitas seda kirja kaebaja ärakuulamisena (istungi protokoll, 00:30:23). Asja materjalidest ei nähtu, et PPA oleks pärast
  8. novembri
  9. a intsidenti teavitanud kaebajat relvaloa kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest. Kaebaja väitel teavitas piirkonnapolitseinik teda
  10. detsembril 2024, et tuleb relvakappi kontrollima, kuid tegelikult tuli relvi ära võtma ega selgitanud kaebajale, et tema relvaluba võetakse ära (istungi protokoll, 00:10:09, 00:24:37 ja 00:28:37). Piirkonnapolitseiniku
  11. detsembri
  12. a relvahoiutingimuste kontrolli protokollist ei nähtu, et piirkonnapolitseinik oleks kaebajale kontrolli käigus selgitanud, et tema relvaluba võidakse kehtetuks tunnistada (dtl 36). Ainuüksi kaebaja
  13. detsembri
  14. a e-kiri ei osuta kaebaja ärakuulamisele, sest kaebajale ei pidanud a relvade hoiulevõtmise põhjal olema arusaadav, et PPA kavatseb relvaloa kehtetuks tunnistada. Seega ei andnud vastustaja kaebajale haldusmenetluses võimalust täpsustada
  15. detsembri
  16. a ja
  17. novembri
  18. a intsidentide asjaolusid ning esitada oma vastuväiteid. See minetus võib olla üheks põhjuseks, miks kaebaja tajub PPA otsust ülekohtusena ning otsustas oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kohtu hinnangul ei osuta asja materjalides siiski ükski asjaolu sellele, et ärakuulamiskohustuse rikkumine võis mõjutada PPA
  19. detsembri
  20. a otsuse sisulist õiguspärasust. Seepärast ei tingi eeltoodud menetluslik viga vaidlusaluse otsuse tühistamist (haldusmenetluse seaduse § 58).
  21. Eeltoodust tulenevalt on PPA
  22. detsembri
  23. a otsus nr 4.2-1/10745-2 õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohus selgitab kaebajale, et tema relvaloa kehtetuks tunnistamine ei välista võimalust saada tulevikus uus relvaluba. Sellele võimalusele on osutanud vastuses kaebusele ka vastustaja (dtl 28). Asjaolud, et kaebaja on tunnistanud alkoholi liigtarvitamisest tingitud probleemi ning ta on väljendanud toimunu suhtes kahetsust (istungi protokoll, 00:10:09 ja 00:16:53), annavad lootust, et kaebaja suudab oma eluviisi soodsas suunas muuta. 21.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud (kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

22. Kohus asendab otsuse avaldamisel kaebaja nime tema eraelu kaitseks tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.