Obsah (11)

§ 162§ 657§ 173§ 654§ 651§ 456§ 163§ 174§ 176§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 18. detsember 2025 Tsiviilasja number 2-

) § 233 lg-st 1, VÕS § 127 lg 6 esimest lausest ja VÕS § 134 lg-test 2 ja 5, arvestades rikkumise ulatust, kestust ja laadi ning kahju tekitaja hilisemat käitumist ja varalist seisu. Maakohus pidas õiglaseks hüvitiseks 1800 eurot. Hüvitise määramisel arvestas kohus rikkumise ulatust (postitused 8-sse Facebooki gruppi, sh gruppi "Postimees" 179 000 jälgijaga), kestust (kuni 7 kuud), kostja käitumist (postitusi ei eemaldatud kohe, vabandamine oli formaalne) ning kostja varalist seisu. Hageja soovitud hüvitist 5000 eurot ei pidanud kohus põhjendatuks, kuna postitustes ei olnud otseselt alandavaid väljendeid, vaid pigem negatiivse alatooniga faktiväited. Menetluskulude jaotamisel lähtus maakohus

§ 162lg-st 1.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda. Juhul kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks asjas ise uut otsust teha, palub kostja saata tsiviilasja tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti PärS § 2 ja 130 lõiget 1, mis viis kohtu ebaõigete lõppjäreldusteni. Kostja on küll algse kostja pärija ja õigusjärglane, kuid hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on isikuga seotud ja need ei lähe üle pärijale, vaid lõpevad pärandaja surmaga. Tegemist on isikuõiguse rikkumisega, mille eesmärk on isiku au ja väärikuse kaitse. Riigikohtu praktika on korduvalt kinnitanud, et surmaga lõpevad isikuõiguse kaitseks mõeldud nõuded, sh au teotamise ümberlükkamise nõue (nt RKTKo 17.01.2007, 3-2-1-133-06). Mittevaralise kahju hüvitamise nõue põhineb isiklikul deliktivastutusel. Kui hagi on esitatud pärast pärandaja surma, ei ole see nõue õiguslikult suunatav tema pärija vastu, kuna vastutus ei kandu üle. Pärija ei vastuta pärandaja tegude eest, kui ta ise ei ole rikkumist toime pannud ega jätkanud. Seetõttu on mittevaralise kahju hüvitamise nõue alusetu ja tuleb täielikult rahuldamata jätta. Kuna nõuded on alusetud, siis on ka põhjendamatult välja nõutud mittevaralise kahju hüvitis 1800 eurot ning jäetud menetluskulud kostja kanda.
2. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kostja kanda. Algse kostja kohustused hageja ees on pärimisega üle läinud kostjale ning kostjal on kohustus hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ümber lükata ja hüvitada hagejale tekkinud mittevaralise kahju. Hagis märgitud algse kostja kohustused ei ole lahutamatult seotud tema kui pärandaja isikuga, samuti ei sätesta ükski seadus, et hagis esile toodud algse kostja kohustused ei saa pärijale üle minna. Algse kostja kohustused hüvitada hagejale mittevaraline kahju ja lükata ümber hageja kohta esitatud ebaõiged väited, on seega PärS § 2 ja § 130 lg 1 kohaselt algse kostja surma tõttu üle läinud kostjale. 5 Nii Riigikohtu praktika (vt RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-19-08, p 15; RKTKo 10.06.2010, 3-21-57-10, p 27) kui ka õiguskirjanduse (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne) järgi on mittevaralise kahju hüvitamise nõue päritav. Mittevaralise kahjunõude päritavust toetab ka täitemenetluse seadustiku § 112 lg 4, mille kohaselt võib mittevaralise kahju hüvitamise nõudele pöörata sissenõude. Mittevaralise kahju nõude päritavuse põhjendus tuleneb ka mittevaralise kahju nõude eesmärgist, mis on laiem kui varalise kahju nõude eesmärk – lisaks hüvitamisfunktsioonile väljendab kohustus hüvitada mittevaraline kahju ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle tekitatud ülekohtu eest. Mittevaraline kahju ei peaks jääma kannatanule hüvitamata põhjusel, et kahju tekitanud isik sureb, juhul kui surnud isikul on olemas pärijad. Kahju hüvitamise nõue kuulub pärandvara hulka ja läheb pärijale üle seetõttu, et tegemist on varalise kohustusega, olenemata sellest, et kahju tekkis kohustuse rikkumisest, mis on isikuga lahutamatult seotud (vt RKTKo 08.05.2013, 3-2-1-191-12, p 13). Nii Riigikohtu praktika (vt RKTKo 09.12.2009, 3-2-1-104-09, p 15) kui ka õiguskirjanduse (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne) järgi saab pärija nõuda pärandaja kohta esitatud ebaõigete faktiväidete või au teotavate andmete ümberlükkamist ning au teotamise lõpetamist ja edasisest teotamisest hoidumist. Eespool viidatud põhimõte kohaldub analoogia alusel ka olukorras, kus pärandaja enda poolt on avaldatud kannatanu (praegusel juhul hageja) kohta ebaõigeid ja kannatanu au teotavaid väiteid, millisel juhul läheb pärandaja kohustus lükata sellised ebaõiged ja kannatanu au teotavad andmed ümber üle pärijatele. Eelnevat silmas pidades on asjakohatu kostja viide, et tema ei ole vastavate faktiväidete avaldajaks. Kostja viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-133-06 ei sisalda kostja poolt väidetut. Praegusel juhul ei surnud algne kostja enne hagi esitamist, mistõttu on kohut eksitavad kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited, nagu oleks hagi esitatud pärast pärandaja surma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kostjat kohustati omal kulul hageja kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ümber lükkama (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamata. Hagi osalise rahuldamata jätmise tõttu muudab ringkonnakohus ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3 esimene lause).

Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654lg 2²).

7.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotamise osas. Osas, milles maakohus võttis vastu osalise nõuetest loobumise ja lõpetas menetlus hageja hagis kostja vastu ebaõigete faktiväidete edasise avaldamise keelamise ja nimetatud faktiväidetega postituste eemaldamise nõuetes (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1), ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Vaidlustamata osades on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause järgi jõustunud.

Otsus ei ole selle osalise vaidlustamise tõttu jõustunud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas (

§ 456lg 4 kolmas lause).

1. Maakohus leidis põhjendatult, et algne kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid ja hagejat põhjendamatult halvustavaid faktiväiteid, nimetades hagejat Facebooki gruppidesse tehtud postitustes küttepuude vargaks (tegelikkuses ei ole hageja küttepuid varastanud). Maakohtu 6 järelduste kohaselt oli algne kostja ebaõigete faktiväidete avaldamise ajal nende väidete ebaõigsusest teadlik. Maakohus luges algse kostja sellise tegevuse väidete avaldamisel VÕS § 1045 lg 4 ning § 1047 lg-te 1 ja 2 tähenduses õigusvastaseks. Asja materjalide põhjal nõustub ringkonnakohus maakohtu kõnealuste järeldustega. Apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole maakohtu neid järeldusi ka vaidlustatud.
2. Samuti tuvastas maakohus menetlusnorme rikkumata, et kostja on pärijana algse kostja üldõigusjärglane. Kostja ei ole menetluses ka vastupidist väitnud. Seonduvalt kostja väidetega märgib ringkonnakohus siiski, et algne kostja ei surnud enne hagi esitamist, vaid suri
3. augustil 2023, seega pärast hagiavalduse esitamist ja selle algsele kostjale kättetoimetamist.
4. Maakohus on ka õigesti märkinud, et PärS § 4 lg 1 kohaselt läheb pärand (PärS § 2) pärandi avanemisel üle pärijale ning PärS §130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.
5. Samas on ringkonnakohtu arvates ekslik maakohtu järeldus, et pärandi vastuvõtmisega läksid kostjale üle algse kostja VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevad kohustused avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja paranduste avaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on VÕS § 1047 lg 4 järgsed andmete avaldamise eest vastutava isiku kohustused lahutamatult seotud pärandaja isikuga ning ei saa sellest tulenevalt pärijale üle minna (PärS § 2 teine lause ja § 130 lg 1). Seega ei võimalda vaieldav õigussuhe ebaõigete andmete ümberlükkamise ja paranduste avaldamise kohustuste osas õigusjärglust ning algse kostja kõnealused kohustused pärandi koosseisus kostjale üle ei läinud. Hageja viidatud kohtupraktika (RKTKo 09.12.2009, 3-2-1-104-09, p 15) järgi saab erandlikel asjaoludel kaitsta VÕS § 1055 lg 1 alusel ka surnud isiku isiklikke õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest aga teha järeldust, mh analoogia korras, andmete ümberlükkamise kohustuse ülemineku kohta (kohustatud isiku) pärijale.
6. Eelmärgitut arvestades kohustas maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatult kostjat algse kostja avaldatud ebaõigeid andmeid ümber lükkama. Hagi tuleb jätta vastavas osas rahuldamata.
7. Osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1800 eurot, ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

13.

1. Seoses hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudega vaidlevad pooled apellatsiooniastmes eelkõige selle üle, kas kahju hüvitamise kohustus läks pärimise teel üle kostjale kui pärijale. 13.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, et ebaõigete faktiväidete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohustus on isikuga lahutamatult seotud ja ei saa seetõttu kostjale kui pärijale üle minna. Kostja selline seisukoht ei ole kooskõlas kehtiva materiaalõigusega. Pärand on terviklik varakogum, mis läheb pärijale ülalviidatud PärS § 4 lg 1 ja § 130 lg 1 järgi üle üldõigusjärgluse põhimõttest lähtudes. Pärandi avanemisel läheb pärand PärS § 4 lg 1 ja § 130 lg 1 kohaselt pärijale üle tervikuna. Pärija saab pärandaja üldõigusjärglaseks tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast. 13.
3. Pärandaja mittevaralise kahju nõude üleminekut pärijale kinnitab ka Riigikohtu praktika (nt RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-19-08, p 15). Nõustuda ei saa kostja väitega, nagu kinnitaks Riigikohtu senine praktika, et isikuõiguse kaitseks mõeldud nõuded isiku surmaga lõpevad, mh ei tulene sellist järeldust kostja viidatud Riigikohtu
4. jaanuari 2007 otsusest 7 tsiviilasjas 3-2-1-133-
5. Tartu Ringkonnakohus on sarnastel asjaoludel tehtud lahendis samuti varasemalt leidnud, et vastutus mittevaralise kahju hüvitamise eest ei ole oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga ning see läheb üle pärijale koos muu pärandvaraga (vt TrtRgKo 6.09.2022, 2-20-17805, p 12). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ka käesolevas asjas. 13.
6. Seega vastutab kostja algse kostja pärijana ebaõigete ja hagejat põhjendamatult halvustavate faktiväidete avaldamisega hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest. 13.
7. Ringkonnakohus lisab, et pärandi vastu võtnud pärijale lähevad pärandaja õigused ja kohustused tervikliku varakogumina üle sõltumata pärija enda rollist selliste kohustuste tekkimisel. Seetõttu ei saa nõustuda kostja väidetega, et pärijana ei vastuta ta pärandaja tegude eest, kuna ta ise ei ole rikkumist toime pannud ega seda jätkanud. Juhul kui pärija soovib välistada kahju tekitamisest tulenevate kohustuste täitmise tema enda vara arvel, peab ta taotlema pärandvara inventuuri (PärS § 143).
8. Hageja menetluskulud peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta

§ 163

lg 1 ning § 168 lg-te 2, 4 ja 5 alusel mõlemas kohtuastmes 60% ulatuses kostja kanda (ja 40% ulatuses hageja enda kanda) ning kostja menetluskulud täies ulatuses kostja enda kanda. 14.1.

§ 163

lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 163

näeb hagi osalise rahuldamise puhuks seega ette mitu erinevat menetluskulude jaotamise viisi, mille vahel kohtul tuleb langetada kaalutluspõhine valik. Õiglase tulemuse saavutamiseks on kohtul võimalik neid jaotusviise ka kombineerida. Kohtul tuleb

§ 163kohaldamisel tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane.

See tähendab muu hulgas, et arvestades kõiki menetluse asjaolusid, tuleks menetluskulude jaotamisel siiski võimalust mööda silmas pidada ka

§ 162

lg-s 1 väljenduvat üldist põhimõtet, mille kohaselt tuleks poolele, kes kohtusse pöördumisega saavutas peamises osas taotletud eesmärgi, tema kantud menetluskulud asjaomases ulatuses hüvitada (RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709/212, p-d 10 ja 13 nendes viidatud kohtupraktika). 14.

1. Hageja nõuded jäävad käesoleva otsusega küll osaliselt rahuldamata ning osadest nõuetest on hageja menetluse käigus loobunud, kuid kesksed vaidlusküsimused (eelkõige avaldatud andmete ebaõigsus ning andmete avaldamise õigusvastasus) lahenesid asjas hageja kasuks. Hagi jääb osaliselt rahuldamata põhjusel, et algse kostja kohustused avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja paranduste avaldamiseks ei läinud kostjale kui pärijale üle. Nõudest postituste eemaldamiseks loobus hageja põhjusel, et postitused võeti pärast hagi esitamist maha. 14.
2. Juhul, kui hageja enda menetluskulud jääksid eelkirjeldatud olukorras täielikult või suuremas osas tema enda kanda, asetataks hagejale sellega märkimisväärne rahaline koormus, mis muudaks tema õiguste kohtuliku kaitse osaliselt illusoorseks ja võib heidutada oma rikutud õigustele kaitset otsimast.
3. Kohus määrab

§ 174

lg 8 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades

1. peatüki
2. jaos sätestatud erisusi. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

§ 174

lg-st 1 tulenevalt kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus peab seega kontrollima menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Tegemist on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui madalama astme kohus on rikkunud diskretsioonipiire. 8 15.

1. Maakohus on vaidlustatud otsuses (p-d 31–33) pidanud hageja menetluskulusid vajalikuks ja põhjendatuks 3198 euro ulatuses (sh hagilt tasutud riigilõiv 700 eurot, täituri tasu 168 eurot ja esindamisega seotud kulud 2330 eurot). Apellatsioonkaebuse põhjendutes ei ole kostja maakohtu järeldusi hageja menetluskulude rahalise suuruse vajalikkuse ja põhjendatuse kohta vaidlustanud ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu viidatud diskretsiooniostusse sekkuda. 15.
2. Ringkonnakohus määrab

§ 174lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse.

15.2.

1. Hageja
2. novembril 2025 ringkonnakohtule esitatud nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud apellatsiooniastmes kokku 779 eurot, millele lisandub hageja esindaja
3. novembri
4. a ringkonnakohtu istungil osalemise kulu vastavalt istungi tegelikule kestusele. Hagejale on õigusabi osutanud vandeadvokaat R. Kuulme kuue tunni ulatuses, sh tutvumine kostja apellatsioonkaebusega ja vastuse koostamine (3 t) ning ettevalmistus kohtuistungiks ja menetluskulude nimekirja koostamine (kokku 3 t). Esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 124 eurot (sh käibemaks), kuu tunni eest kokku 744 euro. Eelmärgitud kulule lisanduvad veel kulutused kütusele 35 eurot seoses hageja esindaja sõiduga Tallinnast ringkonnakohtu istungile Tartusse ja tagasi. Hageja kinnitab, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176

lg 5) ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

15.2.2. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud. 15.2.3.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohus leiab, et hageja vandeadvokaadist esindaja toimingud apellatsioonimenetluses on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks

§ 175lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud.

Ringkonnakohtu istung

1. novembril 2025 kestis 40 minutit. Esindaja istungil osalemise ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja tunnitasu 124 eurot (sh käibemaks) ei ületa oluliselt sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu. 15.2.
2. Menetlusosalise esindaja sõidukulude hüvitamist ei ole

-is üksikasjalikult reguleeritud, kuid kohtupraktikas on sõidukulude hüvitamisel peetud põhjendatuks lähtuda analoogia korras justiitsministri

1. juuli
2. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord) (RKTKm 29.09.2021, 2-1463261/149, p 12). Korra § 17 lg 1 järgi määratakse kindlaks riigi õigusabi osutamisega seotud sõiduki kasutamise kulud ja majutuskulud, kusjuures hüvitatakse üksnes otsesed kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi hüvitatakse riigi õigusabi osutamise tõttu kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel 0,3 eurot läbitud kilomeetri kohta. Juhul, kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid. 9 Hageja esindaja osutab õigusabiteenust Tallinnas asuva advokaadibüroo kaudu. Kohtuistung toimus Tartu kohtumajas (Kalevi tn 32, Tartu). Arvestades Tallinna ja Tartu vahemaad (u 180 km), ei ületa hageja taotletud sõidukulu 35 eurot korra alusel arvestatavat hüvitist. 15.2.
3. Eeltoodust lähtudes määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 862 eurot 8 senti [6,67 × 124 + 35]. 15.
4. Maakohtu menetluse ja apellatsioonimenetluse põhjendatud ja vajalikud hageja kulud kokku on seega 4060 euro 8 senti (3198 + 862,08). Vastavalt ülalesitatud menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada sellest 60%, seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks hageja kasuks välja mõista 2436 eurot 5 senti. 15.
5. Lähtudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 10