← Eesti

2-22-19402/31

Obsah (6)§ 75§ 77§ 68§ 146§ 147§ 86

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 12.09.2025, Tallinn 2-22-19402 AS Elenger Grupp hagi Osaühi

) § 68) ja võimalikku kokkulepet tõlgendada vastavalt

§ 75ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 alusel.

Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Seejuures tuleb arvestada kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas pooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu objektiivsel tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid (RKTKo 11.05.2009, 3-2-1-44-09, p 11; RKTKo 12.05.2014, 3-2-1-19-14, p 19; RKTKo 10.07.2023, 2-20-9750/61, p 40).

  1. Alates 10.07.2017 kehtiv MGS § 12 lg 1 esimene lause sätestab, et igal turuosalisel on üks avatud tarnija. Sama sätte teise lause järgi peab võrguettevõtjal olema võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmiseks üks avatud tarnija võrgu piiripunktide arvestuses. Võrgueeskirja § 11 lg 1 sätestab, et kui turuosalisel ei ole avatud tarnijaga avatud tarne lepingut, loetakse tema avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema tarbimiskoht ühendatud. Sama sätte lg 3 näeb ette, et võrguettevõtja võib käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud avatud tarne teenuse osutamiseks nimetada müüja, kes võrguettevõtja võrguga ühendatud turuosalisele avatud tarnet osutab. Kohus on tuvastanud, et Gaasivõrk teavitas 01.08.2017 kirjaga kostjat, et ta ei ole gaasimüüja ning nimetas oma võrgupiirkonnas müüjaks hageja (I kd, tl 11).
  2. Kostja avaldas, et juba
  3. a saatis hageja kostjale maagaasi avatud tarne lepingu (kostja 30.09.2024 menetlusdokumendi p 1.1 (II kd, tl 19). Hageja selgitas, et alates
  4. a üritas ta jõuda kostjaga gaasi müügilepingu sõlmimiseni (29.12.2022 hagiavalduse p 1.5 (I kd, tl 1–6). Kostja esitas hageja poolt kostjale 07.12.2017, 24.10.2018, 26.11.2019, 07.10.2020 ja 5 10.12.2021 saadetud maagaasi avatud tarne lepingud, mis reguleerisid gaasitarnet lepingu esitamisele järgneval aastal (I kd, tl 134–139; II kd, tl 20–33). Arvestades poolte väiteid ja kostja esitatud lepinguid, tuvastab kohus, et juba
  5. a edastas hageja kostjale maagaasi avatud tarne lepingu, mille alusel toimuks gaasitarne
  6. a. Kohtule esitatud lepingute esemeks on gaasi müük avatud tarnena lepingutes märgitud tingimustel, lepingutes on muu hulgas välja toodud müüdava gaasi kogused (sh kuidas gaasi kogust arvestatakse) ning tasumisele kuuluv gaasi hind (sh hinna arvestamise põhimõtted). Hageja on alates
  7. a augustist väljastanud kostjale arveid tarnitud gaasi eest (I kd, tl 23–29). Arvete väljastamisel on hageja juhindunud kostjale saadetud lepingutes sätestatud gaasi koguse arvestamise ja hinna arvutamise põhimõtetest. Kostja on alates
  8. a augustist väljastatud arved täielikult või osaliselt tasunud (I kd, tl 23–29). Kostja selgitas menetluse käigus, et ta tasus alates
  9. a augustist kuni
  10. a detsembrini esitatud arveid. Kostja oli nõus sellel perioodil hageja rakendatud gaasi hinnaga. Kostja maksis vaidlusalusel perioodil osa arveid väiksemas summas sellepärast, et ta ei olnud nõus mõnedel arvetel näidatud gaasi kogustega, mõnedel juhtudel eksis kostja maksete tegemisel ja
  11. a arved jättis kostja osaliselt tasumata, sest ta ei olnud nõus rakendatud gaasi hinnaga (kostja 01.03.2023 menetlusdokumendi p 2.4.2 ja p 3 (I kd, tl 48–54).
  12. Kohus leiab, et hageja, edastades kostjale
  13. a maagaasi avatud tarne lepingu, avaldas tahet (

§ 75lg 1) leping sõlmida.

Hageja tegevus on hinnatav lepingu sõlmimise ettepanekuna VÕS § 16 lg 1 mõttes. Kostja, asudes alates 2017. a augustist hageja väljastatud arveid tasuma, nõustus hageja pakkumusega. Kostja avaldas oma käitumisega tahet (

§ 75lg 1) leping sõlmida.

Kostja tegevus on hinnatav nõustumusena VÕS § 20 lg 1 tähenduses. Kohtule esitatud lepingutes on välja toodud lepingu olulised tingimused: lepingu ese (gaasi müük avatud tarnena), poolte kohustused (hageja müüb ja kostja ostab gaasi), müüdava asja kogus (sh gaasi koguse arvestamise kord), asja hind (st gaasi hinna arvestamise põhimõtted), poolte vastutus jne. Hinnates poolte käitumist kogumis (

§ 75

lg 1, VÕS § 29 lg 1) oli poolte ühine tahe sõlmida maagaasi avatud tarne leping, mis vastab müügilepingu VÕS § 208 lg 1 mõttes tunnustele. Kohus leiab, et pooled sõlmisid müügilepingu

  1. a augustis. Leping oli sõlmitud hageja poolt kostjale saadetud maagaasi avatud tarne lepingus toodud tingimustel. Leping kehtis kuni
  2. a augusti lõpuni, sest alates 01.09.2022 hakkas AS Alexela lepingu alusel kostjale gaasi müüma. Asjaolu, et kostja tasus osa arveid osaliselt, ei ole pooltevahelise suhte kvalifitseerimise seisukohalt määrava tähtsusega. Oluline on see, et kostja oli nõus hagejalt gaasi hageja pakutud tingimustel ostma. Kui kostja on jätnud osa arveid tasumata, on ta pooltevahelist lepingut rikkunud ja hagejal on õigus õiguskaitsevahendeid kasutada.
  3. Oluline ei ole asjaolu, et Konkurentsiamet tuvastas 02.09.2022 ettekirjutuses, et kostjal puudub müügileping (I kd, tl 13-14). Konkurentsiameti ettekirjutus on küll dokumentaalne tõend, kuid see ei ole siduv pooltele või kohtule. Kohus saab tõendeid kogumis hinnates Konkurentsiameti ettekirjutuses märgitust erinevale seisukohale asuda. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pooled sõlmisid lepingu.
  4. Kohus leiab, et seadus ei näe ette avatud maagasi müügilepingu kohustuslikku vormi. Hageja viidatud MGS § 101 lg 2 näeb ette andmed, mida peab sisaldama kirjalikus või elektroonilises vormis või kirjalikku taasedastamist võimaldavas vormis või mõnes muus rangemas vorminõudes sõlmitud lepingud. Viidatud sättest ei ole võimalik tuletada müügilepingu kohustuslikku vormi. Seega saab avatud maagasi müügilepingu sõlmida mis tahe vormis (

§ 77lg 1).

Praegu sõlmisid pooled lepingu kaudsete tahteavaldustega, mis väljendusid nende tegudes (

§ 68lg 3).

  1. Kuivõrd kohus on leidnud, et pooled on sõlminud maagaasi avatud tarne lepingu, pole vaja käsitleda, kas pooltevaheline võlasuhe võis tekkida muul alusel (nt seadusest tulenevalt, 6 käsundita asjaajamise või kahju õigusvastane tekitamise alusel). Kohus ei käsitle eeltoodud asjaolude kohta esitatud poolte väiteid.
  2. Enne poolte muude väidete käsitlemist võtab kohus seisukoha kostja aegumise vastuväite kohta. Kui hageja nõue on osaliselt aegunud, saab kohus hagi osaliselt rahuldamata jätta ning keskenduda edaspidi hageja aegumata nõuetele. 15.
  3. Kohus on tuvastanud, et pooled on sõlminud müügilepingu. Järelikult on hagejal tehingust tulenev nõue kostja vastu. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (

§ 146lg 1).

Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (

§ 147lg 1 esimene lause).

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja igakuiselt kostjale gaasiarveid väljastanud. Hageja arvestab iga arve alusel võlgnetavalt summalt viivist. Sellest järeldab kohus, et poolte vahel on praktika, et hageja nõue saada tasu muutub sissenõutavaks arve esitamisega.

§ 147

lg 3 teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja esitas hagi 29.12.2022. Kohus leiab, et

§ 146

lg 1 ja § 147 lg 3 teise lause alusel on aegunud hageja nõue mõista kostjalt välja tasu gaasi eest

  1. a ja
  2. a väljastatud arvete alusel.
  3. a väljastatud arvetel toodud tasunõuded gaasi eest muutusid sissenõutavaks 01.01.2018 ja nõuded aegusid 31.12.
  5. a väljastatud arvetel toodud tasunõuded gaasi eest muutusid sissenõutavaks 01.01.2019 ja nõuded aegusid 31.12.
  6. Tasunõue gaasi eest alates
  7. a ei ole aegunud. 15.
  8. Kohus jätab aegumise tõttu rahuldamata hageja nõude mõista kosjalt välja tasu gaasi eest
  9. a ja
  10. a kokku 14,68 eurot (
  11. a augusti arve 0,01 eurot +
  12. a detsembri arve 0,01 eurot +
  13. a oktoobri arve 14,33 eurot +
  14. a novembri arve 0,33 eurot). Tulenevalt

§-st 144 on

  1. a ja
  2. a arvete osas aegunud ka gaasi tasult arvestatud viivis kokku 4,81 eurot (viivis
  3. a oktoobri arvelt 4,71 eurot + viivis
  4. a novembri arvelt 0,10 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis 4,81 eurot.
  5. Poolte vahel on tekkinud vaidlus perioodil
  6. a august–
  7. a detsember kostja võrku sisenenud ja sellest väljunud gaasi koguste osas ning kelle kanda peaks jääma võrku sisenenud ja võrgust väljunud vahele vastava gaasikoguse eest tasumine. Pooled ei vaidle, et kostja võrku siseneva ja sealt väljuva gaasi koguse vahe on MGS mõistes käsitletav võrguteenuse osutamisel kasutatava gaasiga. 16.
  8. Kohus on tuvastanud, et hageja on gaasi müüja (MGS § 2 p 10). Seadusest tulenevalt ei ole gaasikoguse mõõtmine müüja vaid võrguettevõtja ülesandeks. Võrguettevõtja tagab võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust (MGS § 24 lg 1). Võrguettevõtja ülesandeks on teisendada mõõdetud gaasikogused energiaühikutesse (MGS § 24 lg-d 2 ja 3). Alates 01.01.2020 jõustunud seadusemuudatused panevad võrguettevõtjale kohustuse tagada, et mõõtepunktid, mille kaudu tarbitakse võrguettevõtja võrgust gaasi koguses vähemalt 750 kuupmeetrit aastas, on varustatud mõõtesüsteemiga, mis gaasi koguse mõõtmisel arvestab gaasi temperatuuri mõõtesüsteemis ning võimaldab mõõteandmete kauglugemise funktsiooni (MGS § 24 lg 1 3) ning et kui gaasi tarbitakse rõhul üle 20 millibaari, peab mõõtesüsteem gaasi mõõtmisel arvestama rõhku ja temperatuuri ning võimaldama mõõteandmete kauglugemise funktsiooni (MGS § 24 lg 14). 16.
  9. Hageja poolt kostjale vaidlusalusel perioodil müüdud gaas sisenes Gaasivõrgu jaotusvõrgust kostja võrku läbi piirimõõtepunktide Mahla 14 ja Mahla
  10. Gaasivõrk on suhtes kostjaga võrguettevõtja ning Gaasivõrk ja kostja sõlmisid ka maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu (I kd, tl 8–10). Gaasivõrgul on MGS § 24 lg 1 alusel kohustus mõõta kostja võrku siseneva gaasi kogust. Hageja on mõõtevahendite kohta koostatud aktidega tõendanud, et 7 Gaasivõrk paigaldas viidatud piirimõõtepunktidesse mõõtevahendid, mis võtavad arvesse gaasi temperatuuri ja rõhku (I kd, tl 158–160). Hageja arvestab kostjale maagaasi avatud tarne lepingu alusel müüdud gaasikogust Gaasivõrgult piirimõõtepunktides Mahla 14 ja Mahla 83 saadud andmete alusel. Kostja avaldas, et Gaasivõrgu kasutatud mõõtevahendeid on võimalik programmeerida, reguleerides seda, milliseid näitajaid ja muutujaid mõõtetulemuste suhtes rakendatakse ning kuidas sellest lähtuvalt mõõtetulemused määratletakse (kostja 14.05.2024 menetlusdokumendi p 3.1 (I kd, tl 168–171). Seega soovib kostja Gaasivõrgu andmete õigsuse kahtluse alla seada. Kohus leiab, et kostja kahtlus Gaasivõrgu andmete õigsuses on põhistamata. Kostja ei ole esitanud andmeid, et Gaasivõrgu poolt mõõtepunktidesse paigaldatud mõõtevahendid oleksid programmeeritud valesti või et mõõtevahendid oleksid moonutatud andmeid edastanud. 16.
  11. Kostja seisukohtadest nähtub, et kostja võrgust väljunud maagaasi kogused on saadud lõpptarbijatelt kostjale edastatud mõõtevahendite andmete alusel. Kostja on võrguettevõtja suhtes tema võrguga ühinenud lõpptarbijatega. Seega peab kostja tema võrgust tarbitud gaasikoguseid kooskõlas MGS §-s 24 sätestatud reeglitega mõõtma ja koguma. Kostja selgitas, et tema võrgust lõpptarbijatele tarnitud gaasi kogused mõõdeti vaidlusalusel perioodil mõõturitega, mis ei võtnud arvesse gaasi temperatuuri. Kostja avaldas, et kuigi gaasi temperatuuri arvestavate mõõtevahendite nõue (MGS § 24 lg 13) jõustus 01.01.2020, lükkus selle rakendamine edasi kuni 01.01.2021 (01.01.2020 jõustunud võrgueeskirja § 24; kostja 01.03.2023 menetlusdokumendi p-d 1.2.4-1.2.5 (I kd, tl 48–54). Seega ei olnud kostjal vaidlusalusel perioodil kohustust kasutada oma võrgus mõõtevahendeid, mis võtavad arvesse gaasi rõhku ja temperatuuri. 16.
  12. Selleks, et otsustada, kas tasu hagejalt kostjale müüdud gaasi eest arvestatakse kostja võrku sisenenud või sellest väljunud gaasikoguste alusel või mingil muul alusel tuleks pooltevahelist lepingut kontrollida. 16.
  13. Hageja poolt kostjale
  14. a–
  15. a saadetud maagaasi avatud tarne lepingud sisaldavad samasisulist müüdud gaasi koguste arvestamise korda: lepingu p 2.1 esimene lause sätestab, et müügiperioodiks müüdud gaasi koguseks on ostja mõõtepunktidest tarbitud kogused kokku, arvestades lepingu punktis 2.4 sätestatud erisust; lepingu p 2.2 näeb ette, et ostja poolt võrgust võetud gaasi koguse määrab kindlaks võrguettevõtja vastavalt võrguettevõtja ja ostja vahel sõlmitud võrguteenuse lepingule. Müüja esitab ostjale arve müügiperioodis müüdud gaasikoguse eest võrguettevõtjalt saadud andmete alusel; lepingu p 2.3 sätestab, et juhul kui ostjal on mõõtepunkti läbiva gaasi ostuks ainult avatud tarne leping müüjaga, on lepingu alusel ostetud ja müüdud gaasikoguseks kogu mõõtepunktis mõõdetud gaasikogus (II kd, tl 20–33). Hageja poolt kostjale
  16. a saadetud leping sisaldab eeltooduga sarnast gaasi koguse määramise regulatsiooni: lepingu p 4.1 teise lause järgi on ostja jaotusvõrku antud gaasi koguseks mõõtepunktides mõõdetud gaasi kogu, millele on liidetud ostja võrku tootjate poolt antud gaasi kogus; lepingu p 4.3 ostja mõõtepunkti läbiv gaasi kogus määratakse võrguettevõtja poolt maagaasiseaduse §-s 102 nimetatud andmevahetusplatvormi kaudu edastatud andmete alusel sõltumata sellest, kas gaasi kogus on mõõdetud võrguettevõtja mõõteseadmega või määratud võrguettevõtja poolt õigusaktides või võrgulepinguga sätestatud korras (I kd, tl 134– 139). Kuivõrd kõikides lepingutes on sarnane regulatsioon, asub kohus seisukohale, et poolte tahteks oli kohaldada vastavat regulatsiooni alates lepingu sõlmisest
  17. a augustis kuni lepingulise suhte lõppemiseni. Lepingutes viidatud ostja mõõtepunktide (
  18. a–
  19. a lepingute p 2.1 (II kd, tl 20–33);
  20. a lepingu 4.3) puhul on tegemist piirimõõtepunktidega Mahla 14 ja Mahla 83, mille kaudu siseneb gaas Gaasivõrgu jaotuvõrgust kostja võrku. 16.
  21. Eeltoodust nähtuvalt leppisid pooled kokku, et hageja esitab kostjale arve müügiperioodis müüdud gaasikoguse eest võrguettevõtjalt (Gaasivõrk) saadud andmete (mõõdetud 8 piirimõõtepunktides Mahla 14 ja Mahla 83) alusel. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu gaasi eest tuginedes Gaasivõrgu poolt piirimõõtepunktides saadud andmetele, mis näitavad Gaasivõrgu jaotusvõrgust kostja võrku sisenenud gaasi kogust. Hageja väljastatud arved kostjale tuginevadki Gaasivõrgult saadud andmetele. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu arvetel märgitud summades. 16.
  22. Gaasi ostuhinna arvutamine Mahla 14 ja Mahla 83 piirimõõtepunktides – mille kaudu gaas kostja võrku siseneb – saadud gaasi koguste alusel on kooskõlas ka VÕS § 213 lg 1 esimese lausega, mis sätestab, et kui asja ostuhind tuleb arvutada asja hulga, mõõdu või kaalu alusel, võetakse arvutamisel aluseks asja hulk, mõõt või kaal asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Hagejal ei ole kontrolli kostja võrgu üle, mistõttu ei saa panna hagejat vastutama kostja võrgus toimuva eest. Praegu saab asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajaks lugeda hetke, kui hageja müüdud gaas siseneb läbi piirimõõtepunktide (Mahla 14 ja Mahla 83) kostja võrku. Seega tuleb gaasi ostuhind määrata piirimõõtepunktides mõõdetud koguste alusel.
  23. Pooltel on tekkinud vaidlus
  24. a arvel näidatud gaasi koguse osas. Kostja selgitas, et ta viis
  25. a augusti lõpuks enda võrgus lõpule gaasiarvestite vahetamise kauglugemist võimaldavatele arvestitele. Sellega seoses toimus ka seni kasutatud arvestite lõppnäitude fikseerimine, mille käigus selgus, et osad kliendid olid enda näitudena nimetanud tegelikust tarbimisest suurema tarbitud gaasi koguse ning selle eest ka tasunud. Kokku moodustas tegelikku tarbimist ületav gaasi kogus 528,838 m3, mille kostja tegi
  26. a augusti gaasi mõõteandmete teatamisel hagejale teatavaks. Sellest hoolimata ei ole hageja seda
  27. a augusti arve esitamisel arvesse võtnud ning esitanud
  28. a arve kostjale tegelikust tarbimisest suurema koguse gaasi eest (kostja 01.03.2023 menetlusdokumendi p 1.3.2 (I kd, tl 48–55). Hageja vastas, et ta esitas
  29. a augusti arve kostja esitatud andmete põhjal, kus olid kostja poolt viidatud korrektsioonid kajastatud ja arve esitamisel on hageja nendega arvestanud (hageja 25.04.2023 menetlusdokumendi p 2.17 (I kd, tl 152–157). Kuna hageja arvestas
  30. a augusti arve väljastamisel kostja esitatud andmeid, lähtub kohus arvel märgitud tasumisele kuuluvast summast.
  31. Kostja väidab, et
  32. a augusti eest esitatud arvel on gaasi koguse osas kasutatud kolme erinevat ülemist kütteväärtust, mis ei ole õige. Kostja ei ole selgitanud, kas ja kuidas viidatud asjaolu võiks arvel märgitud tasu mõjutada. Kostja väide ei anna alust vähendada käsitletava arve alusel nõutavat tasu.
  33. Kostja on väitnud, et hageja ei ole arvestanud, et kostja on mõnel juhul tasunud arvetel näidatud kogustest suurema koguse gaasi eest; kostja on tasunud hagejale kokku 376,73 eurot rohkem ning hageja nõue peab 376,73 euro võrra väiksem olema (kostja 01.03.2023 menetlusdokumendi p 1.4 (I kd, tl 48–54), 30.09.2024 menetlusdokumendi p 5 (II kd, tl 17–19). Kostja esitatud tabelist võib järeldada, et kostja tegi hagejale makseid arvetel märgitust suuremas summas maagaasi ja võrguteenuse eest, kostja tasus ka viivist (II kd, tl 38). Ebaselgeks jääb aga see, milliste arve alusel ja milliste teenuste eest maksis kostja arvel märgitust rohkem. Lisaks selgitas hageja, et nõude koostamisel võttis ta arvesse kõiki laekumisi ja kui kostja tasus üksikutel kordadel rohkem, luges hageja nende summadega kaetuks varasemaid nõudeid (varasemal perioodil maksmata jäänud gaasi koguse ja/või viivise), mis haginõudes ei kajastu (hageja 25.04.2024 menetlusdokumendi p 2.19 (I kd, tl 152–127), 28.10.2024 menetlusdokumendi p 8 (II kd, tl 40-41). Seega arvestas hageja kostjalt laekunud summasid tekkinud kohustuste katteks, kohustused on vastavas osas lõppenud ja hagis esitatud nõuded selliseid kohustusi ei sisalda. Kostja väide ei anna alust hageja nõuet 376,73 euro võrra vähendada. 9
  34. Pooled vaidlevad gaasi müügihinna üle. Hageja palub mõista kostjalt välja tasu, mis on arvestatud kahel alternatiivsel alusel: eelkõige arvestab hageja hinda võrgueeskirja § 11 lg 4 alusel ja alternatiivselt sarnaselt turuosalistega, kes olid sõlminud hagejaga avatud tarne lepingu. Hageja väitest järeldab kohus, et alternatiivne hinnaarvestus tugineb hageja poolt kostjale saadetud lepingutes (esitatud kohtule (II kd, tl 20–33) sisalduvale gaasi hinna arvestamise korrale. 20.
  35. Kohus leiab, et võrgueeskirjas sätestatud tasu arvestamise kord praegu ei kohaldu. Võrgueeskirja § 11 lg 1 sätestab, et kui turuosalisel ei ole avatud tarnijaga avatud tarne lepingut, loetakse tema avatud tarnijaks kuni uue lepingu sõlmimiseni see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema tarbimiskoht ühendatud. Sama sätte lg 3 näeb ette, et võrguettevõtja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avatud tarne teenuse osutamiseks nimetada müüja, kes võrguettevõtja võrguga ühendatud turuosalisele avatud tarnet osutab. Sama sätte lg 4 järgi osutab võrguettevõtja turuosalisele käesoleva paragrahvi kohaselt avatud tarnet võrgust võetud gaasi koguse eest bilansigaasi hinnaga, millele lisab põhjendatud kulutuste summa (p 1); võrku antud gaasi koguse eest tasuta (p 2). 20.
  36. Võrgueeskirja § 11 lg 4 sõnastusest nähtuvalt kohaldub see säte võrguettevõtja suhtes turuosalisega. Hageja ja kostja on küll turuosalised, kuid hageja ei ole suhtes kostjaga võrguettevõtja. Praeguses vaidluses saab Gaasivõrk olla kostja võrguettevõtjaks, sest Gaasivõrk tarnib mööda oma jaotusvõrku kostja võrku maagaasi. Kostja on võrguettevõtja suhtes tema võrguga ühinenud tarbijatega, kuna kostja edastab läbi oma võrgu lõpptarbijatele gaasi. Hageja on suhtes kostjaga gaasi müüja. Seega võrgueeskirja § 11 lg 4 hageja ja kostja suhetes ei kohaldu. Lisaks kannab käsitletav võrgueeskirja säte pealkirja „Avatud tarne tagamine avatud tarne lepinguta“. Sätte pealkirjast ja ülesehitusest järeldab kohus, et see reguleerib avatud tarnet olukorras, kus turuosalisel ei ole avatud tarnijaga avatud tarne lepingut ning järelikult reguleerib sätte lg 4 tasu arvestamist olukorras, kus avatud tarne toimub ilma lepinguta. Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid maagaasi avatud tarne lepingu ja järelikult ei ole praegu tegemist olukorraga, mida võrgueeskirja § 11 reguleerib. Seetõttu võrgueeskiri § 11 lg 4 ei kohaldu. Kohus ei pea vajalikuks käsitleda poolte väiteid sätte kohta, mh kostja taotlust jätta võrgueeskirja § 11 lg 4 kohaldamata, sest see on vastuolus põhiseadusega. Hagejal ei ole õigust saada võrgueeskirja § 11 lg 4 alusel arvestatud tasu 22 939,42 eurot.
  37. Hageja poolt kostjale
  38. a–
  39. a saadetud maagaasi avatud tarne lepingud sisaldavad sarnast gaasi hinna arvestamise korda (II kd, tl 20–33). Gaasi hinna arvutamisel võetakse arvesse väljaande „Argus European Natural Gas“ poolt arvestuskuule eelneva kuu viimasel tööpäeval avaldatud „Gaspool front month“ (TTF) indeks, millele lisandub hageja marginaal, mis
  40. a–
  41. a lepingutes oli 1,5 ja
  42. a lepingus oli 1,8 (II kd, tl 31–33). Hageja on alates
  43. a augustist väljastanud kostjale arveid, millel märgitud gaasi hinda on arvestatud TTF indeksit ja marginaali kasutades. Kostja ei ole alates
  44. a augustist kuni
  45. a detsembrini arvetel toodud gaasi hinda vaidlustanud (kostja 01.03.2023 menetlusdokumendi p 2.4.3 (I kd, tl 48–54), 14.05.2025 menetlusdokumendi p 2.3 (I kd, tl 168–171). Arvestades poolte käitumist tuvastab kohus, et pooled sõlmisid müügilepingu selliselt, et hagejal on õigus arvestada gaasi hinda TTF indeksi ja hageja marginaali alusel.
  46. Poolte vahel on tekkinud vaidlus alates
  47. a jaanuarist rakendatud gaasi hinna osas. Kostja selgitas, et hageja edastas 10.12.2021 kostjale ettepaneku sõlmida
  48. a osas leping gaasi müügiks hinnaga TTF indeks + marginaal 1,8 eurot MW/h. Kostja oli aga nõus ostma gaasi hinnaga GetBaltic BGSI LV-EE regiooni hind + marginaal 1,8 eurot MW/h. Hageja ei nõustunud kostja ettepanekuga ja väljastas perioodil
  49. a jaanuar–märts arveid hinnaga TTF indeks + marginaal 1,
  50. Kostja aga avaldas, et tema aktsepteerib hinda GetBaltic BGSI LV-EE regiooni 10 möödunud kuu hind + marginaal 1,8 MW/h, ja tasus arveid aktsepteeritud osas (kostja 01.03.2023 menetlusdokumendi p 3.2–3.7 (I kd, tl 48–54). 22.
  51. Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid müügilepingu, mille järgi on hagejal õigus arvestada gaasi hinda TTF indeksi ja marginaali alusel. Kohus toob välja, et juba 07.10.2020 kostjale saadetud lepingus tõi hageja välja, et
  52. a arvutatakse hind TTF indeksi järgi, millele lisandub 1,8 ja viimati mainitud number on koefitsient, eur/MWh (II kd, tl 31–33). Kohus järeldab, et koefitsiendi puhul on tegemist hageja marginaaliga. Puudub vaidlus, et kostja ei ole
  53. a väljastatud arveid hinna osas vaidlustanud. Kostja oli pooltevahelise lepingu alusel maksnud hagejale gaasi eest tasu valemi järgi TTF indeks + marginaal 1,8 eurot MW/h. Seega oli poolte vahel juba
  54. a kokkuleppe, et hageja tarnib kostjale gaasi hinnaga TTF indeks + marginaal 1,8 eurot MW/h ehk hageja müüb kostjale gaasi sama hinnaga, mida hageja rakendas ka
  55. a. Kui kostja ei olnud nõus
  56. a rakendatud hinnaga, pidanuks ta lepingu lõpetama, kuid kostja ei ole seda teinud. Kostja ettepanekut hagejale arvestada hinda valemi järgi GetBaltic BGSI LV-EE regiooni hind + marginaal 1,8 eurot MW/h saab hinnata kostja pakkumusena hinda muuta. Hageja ei ole kostja ettepanekuna nõustunud, mistõttu ei ole pooled
  57. a osas sõlminud kokkulepet arvestada hinda muul viisil, kui esialgselt kokkulepitud valemi (st TTF indeks + marginaal 1,8 eurot MW/h) järgi. Hageja on arvestanud
  58. a tasu gaasi eest hinnaga TTF indeks + marginaal 1,8 eurot MW/h ja tal on õigus nõuda kostjalt tasu arvetel märgitud summades.
  59. Kostja leiab, et hageja keeldumine rakendada hinnana GetBaltic BGSI LV-EE regiooni hinda + marginaali 1,8 eurot MW/h ning Gaasivõrgu (kes kuulub hageja kontserni) soov katkestada kostja gaasiühendus on hinnatav hageja kui turgu valitseva ettevõtja positsiooni kuritarvitamisena. Kohus ei nõustu kostja väitega. Hageja ei ole oma positsiooni kuritarvitanud. Hageja ei survestanud kostjat hagejalt gaasi ostma ega hagejaga gaasi müügilepingut sõlmima. Kostjal oli võimalik maagaasi avatud tarne leping kolmanda isikuga kostjale sobivatel tingimustel sõlmida. Eeltoodud põhjendustel ei ole võimalik ka Gaasivõrgule etteheiteid teha. Lisaks tuvastas Konkurentsiamet 02.09.2022 ettekirjutuses, et Gaasivõrk võib seadusest tulenevalt kostjale gaasitarne katkestada, sest kostjal ei ole õiguslikku alust gaasi tarbida, kuid sel juhul jääksid kostja võrgus olevad gaasitarbijad ilma gaasita. Seetõttu tegi Konkurentsiamet (soovides kaitsta kostja võrguga liitunud tarbijate huve) Gaasivõrgule ettekirjutuse gaasitarne mitte katkestada (I kd, tl 13-14). Sellises olukorras ei ole võimalik väita, et Gaasivõrk ise või koos hageja oleks oma positsiooni kuritarvitanud.
  60. Kostja selgitas, et hageja poolt maagaasi eest esitatud arvetel rakendatud hind on teatud perioodidel olnud kostja suhtes äärmiselt ebasoodne ning ebaõiglaselt kõrge. Hageja nõude arvestusest nähtuvalt on perioodil alates
  61. a märtsist kuni 2020 a. septembrini kostja suhtes rakendatud lepinguline hind olnud oluliselt kõrgem võrgueeskirjast lähtuval arvestusel põhinevast hinnast ning erinevate börsihindade (TTF, Gaspool, GetBaltic, tulbad L kuni Y), millele lisandub hageja marginaal, alusel arvestatud hinnast. Kostja suhtes sedavõrd ebasoodsate hinnatingimuste kasutamise korral tuleb see kostja hinnangul lugeda

§ 86lg 2 alusel heade kommetega vastuolus olevaks ja tühiseks.

Tühisuse tõttu on langenud ära kostja kohustus ebamõistlikult kõrge ja heade kommetega vastuolus oleva hinna tasumiseks ning tegemist on alusetu rikastumise olukorraga. Kostja tasaarvestab oma alusetust rikastumist tuleneva nõude hageja tasunõudega (kostja 30.09.2024 menetlusdokumendi p 2 (II kd, tl 17–19). 24.1.

§ 86

lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (p 1) või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (p 2). 11 24.2. Selleks, et tehing oleks käsitletava sätte alusel tühine peavad esinema objektiivsed (

§ 86

lg 2 p 1 ja 2) ja subjektiivsed (

§ 86lg 2 preambul) asjaolud.

Riigikohus on selgitanud, et tehingu tühisuse tuvastamiseks vastastikuste soorituste väärtuste ebakõla korral tuleb esmalt kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ning alles seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras ning kas tehingu teine pool teadis või pidi teadma lepingupartneri sundolukorrast. Seejuures peab tehingu tühisusele tuginev pool tõendama, et tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ning tooma välja asjaolud, mis kinnitavad tema sundolukorda. Tehingu kehtivusele tuginev pool peab aga tõendama, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma teise poole sundolukorrast (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 13). 24.3. Kohus alustab analüüsi

§ 86

lg 2 p-st 2 ehk sellest, kas poolte vastastikuste kohustuste (hageja kohustus anda kostjale üle gaas ja kostja kohustus tasuda gaasi eest) väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Õiguskirjanduses selgitatakse, et mitte igasugune vastastikuste kohustuste ebaproportsionaalsus ei ole objektiivseks aluseks tehingu vastuolule heade kommetega, vaid üksnes selline ebaproportsionaalsus, mis ise on samal ajal heade kommete vastane. Eelkõige tähendab vastastikuste kohustuste ebaproportsionaalsus seda, et üks pool saab tehingu kohaselt liiga suure eelise, nt ostab asja tunduvalt odavamalt selle väärtusest või maksab teenuse eest turuhinnast tunduvalt rohkem vms. Kohustuse ebaproportsionaalsus on heade kommete vastane, kui see on vastuvõetamatu (šokeeriv) mõistliku inimese südametunnistuse jaoks (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2023, § 86 komm. 3.4.2.1). 24.4. Kohus leiab, et poolte vastastikuste kohustuse väärtus ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja väitel on ta maksnud gaasi eest põhjendamatult kõrget hinda. Riigikohus on selgitanud, et tehing ei saa olla

§ 86

järgi heade kommete vastane ainuüksi põhjusel, et ese on müüdud liiga odavalt või ostetud liiga kallilt (RKTKo 22.02.2012, 3-2-1-16311, p 31). Seega ainuüksi asjaolu, et kostja hinnangul on ta maksnud hagejale gaasi eest liiga kõrget hinda ei põhjusta tehingu tühisust. Kostja ei ole näidanud, et hageja rakendatud hind oleks heade kommete vastane. Kostja ei ole tõendanud, et ta on lepingu alusel maksnud hagejale gaasi eest turuhinnast tunduvalt kõrgemat hinda. Hageja on aga näidanud, et kostjale rakendatud hind on enamuse vaidlusalusest perioodist olnud keskmisele hinnale väga lähedal (II kd, tl 42-45). Kohtu hinnangul ei ole

§ 86lg 2 p-s 2 sätestatud tehingu tühisuse eeldus täidetud.

24.5. Õiguskirjanduses selgitatakse, et

§ 86

lg 2 p 1 rakendusalasse jäävad tehingutingimused, mis ei tulene vastastikustest lepingutest (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2023, § 86 komm. 3.4.2.2). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiksid tehingu tühisuse käsitletava punkti alusel põhjustada. 24.6. Kuivõrd

§ 86

lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud tehingu tühisuse eeldused ei ole täidetud, pole vaja kontrollida kas esinevad sätte lg 2 preambulis nimetatud tehingu tühisust põhjustavad asjaolud. 24.

  1. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole tühine. Kostjal ei ole alusetust rikastumisest tulenevat nõuet hageja vastu. Kostja tasaarvestuse avaldus on tagajärjetu.
  2. Kohus rahuldab hageja teise alternatiivina esitatud tasunõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja gaasi eest tasu 18 947,33 eurot [arvutuskäik: 18 962,01 eurot – 14,68 eurot (aegunud tasu
  3. a ja
  4. a eest; kohus järgib hageja esitatud tasu arvestust (I kd, tl 32– 34)]. Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 208 lg 1 ja § 108 lg
  5. 12
  6. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja gaasi tasu nõudelt sissenõutavaks muutunud viivise 7236,14 eurot [arvutuskäik: 1318,23 eurot (1323,04 eurot – 4,81 eurot (aegunud viivis
  7. a eest; kohus järgib hageja esitatud viivise arvestust, (I kd, tl 32–34) + 5917,91 eurot (viivis põhinõudelt 18 947,33 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.12.2022 kuni 11.09.2025)] ja viivise põhinõudelt 18 947,33 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.09.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
  8. Kostja avaldas, et hageja nõuab osade arvete alusel võlgnetavatelt summadelt viivist, mis ületab põhinõuet. Selles osas palus kostja jätta hagi rahuldamata (kostja 01.03.2023 menetlusdokumendi p 6 (I kd, tl 48–54). Kostja palve puhul on tegemist taotlusega vähendada viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Hageja vaidles kostja väitele vastu. Kohus palus 22.05.2024 istungil kostjal väidet täpsustada (22.05.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:34:45–01:35:35 (II kd, tl 3–7). Kostja ei ole oma väidet täpsustanud. Kohtu hinnangul ei nõua hageja kostjalt gaasi tasult viivist, mis ületaks põhinõuet. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata. II
  9. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja tasu võrguteenuse eest kokku 967,59 eurot. Hageja selgitas, et Gaasivõrk loovutas kostjaga sõlmitud võrguteenuse osutamise lepingust tulenevad nõuded hagejale nii, et arved Gaasivõrgu poolt osutatud võrguteenuse eest esitas kostjale hageja (29.12.2022 hagiavalduse p 1 (I kd, tl 1–6). Seega paneb hageja maksma Gaasivõrgu nõuded kostja vastu.
  10. Hageja palub mõista kostjalt välja tasu võrguteenuse eest alates
  11. a augustist kuni
  12. a augustini. Esmalt võtab kohus seisukoha kostja aegumise vastuväite kohta. 29.
  13. Gaasivõrk ja kostja sõlmisid 27.08.2007 (piirimõõtepunkt Mahla 83) ja 28.09.2007 (piirimõõtepunkt Mahla 14) lepingud võrguteenuse osutamiseks. Lepingud kehtivad alates 01.10.2007 (I kd, tl 8–10). Järelikult on Gaasivõrgul tehingust tulenev nõue kostja vastu. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (

§ 146lg 1).

Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (

§ 147lg 1 esimene lause).

Hageja on igakuiselt väljastanud kostjale arveid võrguteenuse eest. Hageja arvestab iga arve alusel võlgnetavalt summalt viivist. Sellest järeldab kohus, et poolte vahel on praktika, et Gaasivõrgu nõue saada tasu võrguteenuse eest muutub sissenõutavaks arve esitamisega.

§ 147

lg 3 teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja esitas hagi 29.12.2022. Kohus leiab, et

§ 146

lg 1 ja § 147 lg 3 teise lause alusel on aegunud nõue mõista kostjalt välja tasu võrguteenuse eest

  1. a ja
  2. a väljastatud arvete alusel.
  3. a väljastatud arvetel toodud tasunõuded võrguteenuse eest muutusid sissenõutavaks 01.01.2018 ja nõuete aegumistähtaeg lõppes 31.12.2020 ning
  4. a väljastatud arvetel toodud tasunõuded gaasi eest muutusid sissenõutavaks 01.01.2019 ja nõuete aegumistähtaeg lõppes 31.12.
  5. Tasunõuded alates
  6. a ei ole aegunud. 29.
  7. Kohus jätab aegumise tõttu rahuldamata hageja nõude mõista kosjalt välja tasu võrguteenuse eest
  8. a ja
  9. a kokku 207,77 eurot (4,19 eurot (
  10. a augusti arve) + 17,11 eurot (
  11. a novembri arve) + 0,01 eurot (
  12. a detsembri arve) + 42,52 eurot (
  13. a veebruari arve) + 23,75 eurot (
  14. a aprilli arve) + 2,33 eurot (
  15. a oktoobri arve) + 0,06 eurot (
  16. a novembri arve) + 117,80 eurot (
  17. a detsembri arve). Tulenevalt

§-st 144 on

  1. a ja
  2. a arvete osas aegunud ka võrguteenuse tasult arvestatud viivis kokku 196,16 eurot (4,84 eurot (
  3. a augusti arve) + 18,94 eurot (
  4. a novembri arve) + 44,52 eurot 13 (
  5. a veebruari arve) + 23,99 eurot (
  6. a aprilli arve) + 2,10 eurot (
  7. a oktoobri arve) + 0,06 eurot (
  8. a novembri arve) + 101,71 eurot (
  9. a detsembri arve). Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis 196,16 eurot.
  10. Kostjal ei olnud vastuväiteid võrguteenuse tasule. Kostja vaidles vastu võrguteenuse lepingu alusel tarnitud gaasi kogusele (22.05.2024 kohtuistung protokoll, ajamärk 00:07:02–00:10.08 (II kd, tl 3–7). Gaasivõrk osutab kostjale maagaasi võrguteenust. Gaasivõrgu tarnitud gaas siseneb läbi piirimõõtepunktide Mahla 14 ja Mahla 83 kostja võrku. MGS § 24 lg 1 sätestab, et võrguettevõtja tagab võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust. Kohtule esitatud võrguteenuse osutamise lepingute p 2.1 esimene lause järgi müüakse võrguteenust arvestusperioodis tarbitud maagaasi koguse alusel, mida mõõdetakse mõõtepunkti paigaldatud mõõtevahendiga (I kd, tl 8–10). Hageja arvestab kostjale võrguteenuse tasu Gaasivõrgult piirimõõtepunktides Mahla 14 ja Mahla 83 saadud andmete alusel. Tasu arvestus on kooskõlas võrguteenuse osutamise lepingute p 2.1 esimeses lauses sätestatuga ja hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu vastavalt arvetel märgitule.
  11. Kohus mõistab kostjalt välja tasu võrguteenuse eest 759,82 eurot (967,59 eurot – 207,77 eurot (aegunud tasu
  12. a ja
  13. a eest; kohus järgib hageja tasu arvestust, I kd, tl 32–34). Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 208 lg 1 ja § 108 lg
  15. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja viivise võrguteenuse tasult lepingus kokkulepitud määras 0,06% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Otsuse tegemise aja seisuga moodustab sissenõutavaks muutunud viivis kokku 852,36 eurot [arvutuskäik: 402,39 eurot (598,55 eurot – 196,16 eurot (aegunud viivis
  16. a ja
  17. a eest; kohus järgib hageja arvestust I kd, tl 32–34) + 449,97 eurot (viivis põhinõudelt 759,82 eurot lepingus sätestatud määras 0,06% päevas alates 30.12.2022 kuni 11.09.2025)]. Sissenõutavaks muutunud viivis 852,36 eurot ületab põhinõuet 759,82 eurot. Kostja palub jätta rahuldamata põhivõlga ületava viivise nõue (kostja 01.03.2023 menetlusdokumendi p 6 (I kd, tl 48–54). Kostja palve puhul on tegemist taotlusega vähendada viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Hageja ei ole tõendanud kahju põhinõuet ületavas summas. Kohus vähendab kostja taotlusel viivist ja mõistab VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja võrguteenuse tasult sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudele vastavas summas ehk 759,82 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja tulevikku suunatud viivise nõude. III
  18. Hagi rahuldatakse ca 98 % ulatuses (kohus rahuldab teise alternatiivina esitatud nõude mõista kostjalt välja tasu gaasi eest 18 947,33 eurot (hagis palus hageja mõista välja 18 962,01 eurot) ja põhinõudelt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1318,23 eurot (hagis palus hageja mõista välja 1323,04 eurot); kohus mõistab kostjalt välja tasu võrguteenuse eest 759,82 eurot (hagis palus hageja mõista välja 967,59 eurot) ja põhinõudelt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 402,39 eurot (hagis palus hageja mõista välja 598,55 eurot). Hagi jääb rahuldamata ebaolulises osas, mistõttu on põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
  19. Kostja väitel oleks menetluskulude kostja kanda jätmine ebaõiglane poolte erineva majandusliku olukorra tõttu. Seetõttu palub kostja jätta hagi rahuldamisel menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKm 27.11.2019, 2-17-18531/37, p 20). Praegu ei ole kohus tuvastanud erandlikke asjaolusid, mis TsMS § 162 lg 4 kohaldamist õigustaksid. Poolte erinev varaline seis ei anna alust käsitletava sätte kohaldamiseks. 14
  20. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
  21. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.
  22. a otsusega nr 2-
  23. 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.