Obsah (6)

§ 199§ 121§ 120§ 64§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2026, Tartu Kriminaalasja number 1-25-5033 Kohtunik Tiit Lõhmus Kriminaalasi Viktor Ruhno süüdistuses

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9; § 121 lg 2 p 3; § 120 lg 1 järgi ja Andrei Ossipenko süüdistuses

§ 199lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 28.

kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja süüdistatav Viktor Ruhno (isikukood 38203152238) jaanuari 2026 otsus RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohus karistas 28. jaanuari 2026 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Viktor Ruhnot karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi (13.juuli 2024 - 19. jaanuari 2025 episoodid) 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega,

§ 121lg 2 p 3 järgi (21.

juuli 2023 episood) 4 kuu pikkuse vangistusega,

§ 120lg 1 järgi (21.

juuli 2023 episood) 2 kuu pikkuse vangistusega, millest mõistis

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse.

Kohus suurendas

§ 65lg 1 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.

jaanuari 2025 otsusega mõistetud karistuse (1 aasta vangistust) võrra ning mõistis kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aasta pikkuse vangistuse. Kohus arvas liitkaristusest maha kantud karistuse ning karistuseks jäi 1 aasta 11 kuu 24 päeva pikkune vangistus. 2. Sama kohtuotsusega karistas maakohus V. Ruhnot

§ 199lg 2 p 9 järgi (30.

jaanuar 2025 kuni 27. aprill 2025 episoodid) 6 kuu pikkuse vangistusega,

§ 121lg 2 p 3 järgi (27.

aprill 2025 episood) 3 kuu pikkuse vangistusega, millest

§ 64lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks 9 kuu pikkuse vangistuse.

Kohus mõistis

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks 2 aasta 8 kuu 24 päeva pikkuse vangistuse.

§ 68lg 1 alusel arvati V.

Ruhno karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks karistuseks on 2 aasta 8 kuu 23 päeva pikkune vangistus, mille kandmise algus on

1. aprill
2. Maakohus rahuldas tsiviilhagid ja mõistis välja tekitatud kahjud.
3. Sama kohtuotsusega mõistis maakohus V. Ruhnolt välja menetluskulud 3711,29 eurot ning määras, et need tuleb süüdistataval tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest.
4. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav V. Ruhno, kes palub vähendada menetluskulude sissenõudmist. Aresti tõttu kaotas ta oma töö ja tal töötasu puudub. Samuti on ta tervise tõttu 100% töövõimetu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Kuna maakohus lahendas V. Ruhno kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
6. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
7. peatüki
8. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
9. Apellatsioonis ei viita V. Ruhno sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega võiks süüdimõistetul olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus süüdistatav ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. V. Ruhno kinnitas maakohtule, et ta on kokkuleppest aru saanud, ta sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ning jääb selle juurde. Kokkuleppe juures ei jäänud midagi arusaamatuks. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam võimalikest probleemidest väljamõistetud menetluskulude osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu ei ole V. Ruhnol apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle talle. (allkirjastatud digitaalselt) 2