4-26-428/7

(230225014459)Kohtunik Siim Mõistlik Vaidlustatud kohtuvälise menetleja lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 28.11.2025 otsus Ü Li karistamises LS § 207 lg 1 ja LS § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude eest LS § 207 lg 1 ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Kaebuse esitaja Ü L, ik: xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta Ü Li taotlus kaebetähtaja ennistamiseks kohtuvälise menetleja 28.11.2025 otsusele väärteoasjas nr 230225014459 rahuldamata.
2. Jätta Ü Li kaebus kohtuvälise menetleja 28.11.2025 otsusele väärteoasjas nr 230225014459 (Ü Li karistamises LS § 207 lg 1 ja LS § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude eest LS § 207 lg 1 ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot) VTMS § 118 lg 2 p 1 ja 3 alusel läbi vaatamata.
3. Saata käesolev määrus kaebuse esitaja elektronposti aadressile ning kuna määrus edastatakse elektrooniliselt, jätab kohus kaebuse paberkandjal tagastamata.
4. Saata käesolev määrus kohtuvälisele menetlejale Põhja prefektuurile, saates määruse kohtuvälise menetleja elektronposti aadressile. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS § 189, 192, 193 sätetele võib kohtumenetluse pool esitada määrusele määruskaebuse määruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui käesolevale määrusele määruskaebust ei esitata, jõustub kohtuvälise menetleja otsus muutmata kujul. Väärteoasjas kohus tuvastas: Ü L esitas Harju Maakohtule 09.02.2026 kaebuse, millega soovib väärteootsuse vaidlustamise tähtaja ennistamist, kaebuse läbi vaatamist võttes arvesse kaebuses toodud asjaolusid ja väärteootsuse tühistamist Kuivõrd esitatud kaebus ei vastanud VTMS § 115 kehtestatud nõuetele, jättis kohus kaebuse oma 11.02.2026 määrusega käiguta ning andis kaebuse esitajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva ning kohustas kaebuse esitajat puudused kõrvaldama hiljemalt 18.02.
5. 18.02.2026 esitas Ü L kohtule täiendatud kaebuse, millele lisas ka osalise töövõime määramise otsuse ja väljavõtte terviseportaalist. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Väärteoasjas koostatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on väärteoprotokoll koostatud 07.11.2025 ning väärteoprotokolli on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 08.12.
6. Väärteoprotokollile on 07.11.2025 alla kirjutanud ka menetlusalune isik. Kuivõrd menetlusalune isik sai väärteoprotokolli ärakirja kätte VTMS § 70 lg 1 sätestatud korras, siis oli menetlusalune isik teadlik kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ü L on esitatud kaebuses palunud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et on osalise töövõimega ning tal esinevad xxx ja terviseprobleemid, mis on pikema aja jooksul ja eriti viimase kolme kuu vältel oluliselt piiranud tema igapäevast toimetulekut, asjaajamist ning võimet ametiasjadega ja tähtaegadega tegeleda. Nimetatud asjaolude tõttu ei olnud tal objektiivselt võimalik otsust tähtaegselt vaidlustada. Tal on diagnoosid: xxx. Kohus palus 11.02.2026 määrusega kaebuse esitajal esitada tema terviseseisundit tõendavad dokumendid, mis kinnitaksid tema kaebuses toodud väiteid, mh seda, et tema terviseseisund on viimaste kuude jooksul raskenenud, mis omakorda piiranud tema igapäevast toimetulekut jm kaebuses toodut. Kaebuse täiendusele lisas kaebuse esitaja ühe väljavõtte terviseportaalist, mille kohaselt käis vastuvõtul seoses xxx. Anamneesi on märgitud, et anamneesist nähtub xxx, ravimeid regulaarselt ei võta. Eesti Töötukassa 17.08.2023 otsuse kohaselt on Ü Lil osaline töövõime, tema töötamine on osaliselt takistatud. Otsusest nähtub, et tal esinevad mõõdukad xxx. Kaebuse täienduses lisas Ü L, et kuivõrd EMO epikriisis on välja toodud, et tal esineb xxx, siis ei hakanud diagnooside kohta eraldi väljavõtet lisama. Kaebaja on eelviidatud dokumente pidanud piisavaks oma põhjenduste (seoses vaimse tervise halvenemisega kaebeperioodil) kinnitamiseks. Kohtu hinnangul ei nähtu menetlusaluse isiku esitatud dokumentidest, et kaebaja poolt viidatud ajaperioodil oleks kaebetähtaja järgimine olnud raskendatud tema terviseseisundist lähtuvalt. Kaebaja poolt esitatud ja osalist töövõimet kirjeldava otsuse puhul on oluline pidada silmas, et sellest tulenevad järeldused hõlmavad ajaperioodi 24.06.2023 - 23.06.2028, st need kehtisid samasisuliselt enne väärteootsusest teada saamisel, kaebuse esitamisel ja kehtivad ka käesoleval hetkel. Kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentide pinnalt (sh. arvestades kaebuses toodud argumentatsiooni ülesehitust) ei teki kohtul muljet, nagu kaebaja võime mõista õigusliku olukorra tähendust või astuda adekvaatseid samme oma õiguste kaitseks (sh järgida kohtu poolt seatud tähtaegu) oleks vaimse tervise häire tõttu kuidagi oluliselt piiratud. Seega ei saa pelgalt osalise töövõime määramise otsuse pinnalt teha järeldust kaebetähtaja ennistamise aluse esinemise kohta. Ka ei nähtu kaebaja poolt kohtule esitatud ravidokumentidest, et väärteootsuse kaebetähtaja jooksul oleks kaebaja vaimse tervise seisund kuidagi halvenenud. Vastupidi, ravidokumentidest on objektiivse leiu osas märgitud, et patsiendi üldseisund on 25.11.25-26.11.25 olnud rahuldav ja aru selge. Samuti nähtub ravidokumentidest, et patsient mingisuguseid ravimeid regulaarselt ei võta ja ka raviarst ei ole pidanud vajalikuks kirjutada välja mingeid ravimeid, mis oleksid suunatud kaebaja poolt ennistamise taotluses märgitud defitsiidi kompenseerimiseks. Kohtu hinnangul on mõistetav, et igapäevaelus võibki kõigil (sõltumata sellest kas neil on xxx või mitte) esineda olukordi, kus ei püsi meeles mõnd toimingut tähtaegselt teha ning sellekohane vajadus meenub alles tagajärgede saabumisel (näiteks juhul kui kohtutäitur asub rahatrahvi sundtäitma). Seadusandja on aga tähtaja ennistamise aluse sidunud olukordadega, kus inimesel esineb toimingu tähtaegse tegemise osas takistus, mida ta mõjutada ei saa ja milline on tema suhtes ka paljuski ettenägematu. Kaebaja poolt esitatud selgituste ja materjalide pinnalt kohus seda aga sedastada ei saa. Seoses kaebetähtaja ennistamata jätmisega, tuleb nentida, et kaebus kohtuvälise menetleja otsusele on esitatud hilinenult, mis tulenevalt VTMS § 118 lg 2 punktile 1 on aluseks kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kohus palus 11.02.2026 määrusega ka täpsustada, kas kaebuse esitaja taotleb kaebuse läbivaatamist suulises või kirjalikus menetluses ja esitada kaebuses toodud taotluste põhjendamisel kasutatud asjaolusid tõendavaid dokumente. Menetlusalune isik 18.02.2026 saadetud täiendatud kaebuses ei toonud välja, kas soovib kirjalikku- või istungimenetlust. Nagu eelpool ka toodud, siis kaebuse esitaja ei tõendanud enda terviseseisundist tulenevaid põhjuseid, miks ei olnud tema poolt kaebuse esitamine tähtaegselt võimalik. Täiendatud kaebuses on toodud, et kinnipidamisel juhtis sõidukit, et sõita lähimasse tehnoülevaatuspunkti, kuid pärast väärteoprotokolli saamist ei julgenud ta enam tehnoülevaatuspunkti poole sõita ja parkis auto ära ning hiljem tehnoülevaatusesse ei läinud. Ka asjaolu lähimasse tehnoülevaatuspunkti sõitmise osas on kaebuse esitaja poolt tõendamata ning neid saab pidada paljasõnalisteks. Seega ei ole kaebuse esitaja kaebuses esinevaid puuduseid kõrvaldanud. Kuivõrd kaebuse esitaja kaebuse käiguta jätmise määruses märgitud kaebuses esinevaid puuduseid ei kõrvaldanud, kohalduvad VTMS § 118 lg 2 p 3 sätted ning kohus peab tegema kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse, saatma määruse koopia kaebuse esitajale ja tagastama kaebuse selle esitanud isikule. Kuna kaebuse esitaja on kaebuse saatnud e-toimiku, puudub vajadus kaebuse esitajale kaebuse paberkandjal tagastamiseks. Seetõttu edastab kohus käesoleva määruse kaebuse esitaja elektronposti aadressile, jättes kaebuse paberkandjal tagastamata. Siim Mõistlik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/