1-19-5260/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. september 2020 Kohtuasja number 1-19-5260 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu A.U (isikukood XXX ) vangistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. juuli 2020 määrus Määruskaebuse esitaja A.U Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. juuli 2020 määrus muutmata ja A.U määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
4. Tartu Maakohtu
5. augusti 2019 otsusega tunnistati A.U süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises ja teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega, mille sekka arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus 1 aasta ja 6 kuu pikkust katseaega kohaldades täitmisele pööramata ja A.U allutati mitmetele käitumiskontrolliga kaasnevatele ettekirjutustele.
7. juunil 2020 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata A.U karistus täitmisele. Ettekandes märgitakse kokkuvõtvalt järgmist. A.U on rikkunud viiel korral alkoholi tarvitamise keeldu. Kolme esimese rikkumise tõttu juba koostati üks erakorraline ettekanne. Selle alusel pikendas Tartu Maakohus
8. novembril 2019 A.U katseaega 4 kuu võrra. A.U aga jätkas alkoholi tarvitamist. Kõigepealt tuvastati tal joove
9. detsembril 2019 (0,413 mg alkoholi liitris väljahingatavas õhus). Selle eest tegi kriminaalhooldaja A.U-le kirjaliku hoiatuse.
10. juunil 2020 oli A.U-l aga liitris välja hingatavas õhus 1,065 mg alkoholi. A.U väitel olevat tema mootorsaag rikki läinud ning ta olevat seetõttu joonud oma närvide rahustamiseks pool liitrit kanget õlut. Lisaks pole A.U täitnud lubadust käia regulaarselt alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse vastuvõttudel.
11. Tartu Maakohus pööraski
12. juuli 2020 määrusega A.U-le mõistetud vangistuse täitmisele. Lühidalt leidis kohus järgmist. A.U rikkus käitumiskontrolli nõudeid korduvalt, seda ka pärast talle katseaja pikendamise näol uue võimaluse andmist ning sellele järgnenud kirjalikku hoiatust. A.U ei ole suuteline täitma talle määratud kohustusi ja tema kriminaalhooldus ei oleks tulemuslik.
13. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A.U , kes leiab, et maakohtu määrus ei ole õige. Kaebaja peamised argumendid on sellised. Kriminaalhooldusametnik ei luba tal jõukohast tööd teha, vaid käib kodukülastustel ega esita sealjuures töötõendit. Ametnik ei tutvustanud talle erakorralise ettekande sisu. Ametnik ei lubanud tal minna kalale. Ametnik on teda jälitanud. Ametnik pole teda end muutma innustanud, vaid üksnes tema peale pahandanud. Ametnik on sõimanud tema elukaaslast. Ametnik ei näidanud talle alkomeetri näitu. Ametnikud sisenesid ilma loata tema elamusse. Tema ei taha enam minna ametniku juurde, kellele ta on eikeegi.
15. septembril 2020 saatis Tartu Vangla ringkonnakohtule teate, et
16. septembril 2020 tuvastati A.U-l joove: 0,55 mg alkoholi liitris väljahingatavas õhus. Ringkonnakohtu seisukoht
17. Kaebaja ei vaidlusta seda, et ta on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Veelgi enam: kaebuses ei tehta ühtegi etteheidet ka maakohtule – nt puutuvalt sellesse, et maakohus ei oleks tohtinud rikkumistest hoolimata A.U-d vanglasse saata. Ringkonnakohus ise ei näe maakohtu otsustuses ühtegi viga. A.U-le seati alkoholi tarvitamise keeld ehk süüdimõistva otsuse teinud kohus leidis, et alkoholi tarvitamine kätkeb endas uute kuritegude riski. On ilmne, et A.U ei suuda alkoholi tarvitamisest hoiduda. Sellest lähtuvalt ei jää üle tõdeda muud, kui et A.U võib muutuda retsidiivseks ja et peamist retsidiivsusallikat – alkoholi tarvitamine – A.U vabadusse jätmise korral kuidagi kontrolli alla ei saaks. Kriminaalkolleegiumil puudub ka igasugune lootus, et A.U võiks (vähemalt lähemas tulevikus vabaduses viibides) oma alkoholiprobleemist jagu saada mingite abistavate meetmete toel: nt mingites programmides osaledes või ravil käies. Selleks on A.U alkoholiprobleem liiga tõsine: suure tõenäosusega programmid või ravi vilja ei kannaks. Niisiis on maakohtu otsustus seaduslik.
18. A.U kriminaalhooldusametniku aadressil tehtud väidete kohta märgib ringkonnakohus üksnes järgmist. Isegi kui ametnik oleks midagi ebakorrektselt teinud, ei vabandaks see A.U rikkumisi. Pole aga põhjust arvata, et ametnik pole käitunud seaduslikult. A.U esitab terve rea tõendamata väiteid. Küll aga kumab neist väidetest läbi see, et A.U näeb suuresti vigu kõigis teistes (täpsemalt riigiesindajates), aga iseendas kuigivõrd mitte: kuidas muidu seletada väidet, et ametnik ei ole teda kuidagi innustanud, vaid üksnes temaga pahandanud. Lisaks ei saa kuidagi jätta märkimata, et käitumiskontroll eeldab möödapääsmatult, et ametnik kriminaalhooldusalust kontrollib. Kui A.U soovib kontrollimist nimetada jälitamiseks, on tal vaba voli seda teha, ent juriidilisest aspektist on selline arusaam ebaoluline. Küll aga tagab maakohtu määrus selle, et täitub A.U soov pääseda suhtlemisest talle määratud kriminaalhooldusametnikuga: kinnises vanglas seda ametnikku ei tööta. 2