lg 2 p 5 järgi kokkuleppemenetluses; Süüdistatav I.K , isikukood: XXX, xxx kodanik, emakeel xxx keel, töökoht: xxx, elukoht: xxx, varasemalt väärteokorras karistatud, kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole; RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313;
§ - de § 73 lg 1, 3; VÕS §-dest § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada I.K
lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 1 (ühe) aasta pikkuse vangistusega. 2. Juhindudes
lg 1, 3 jätta I.K-le mõistetud ärakandmata karistus 1 (üks) aasta vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta ja 1 (ühe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
10. veebruaril 2022.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Kiviloo, süüdistatav I.K ja tema kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Helen Kiviloo nõuab kohtus I.K süüdi tunnistamist
lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja viimase karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta pikkuse vangistusega, milline
lg 1 ja 3 korras jäetakse tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui I.K ei pane 1 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 981.- eurot ning temale kohtueelsel uurimisel õigusabiteenuse osutamisega kaasnenud kaitsjakulu kogusummas 206,40.- eurot, milline KrMS § 180 lg 3 tulenevalt tuleb viimasel tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti nähtub kohtule sõlmitud kokkuleppest, et I.K on tunnistanud tema vastu esitatud tsiviilhagi ja viimane on võtnud endale vabatahtlikult kohustuse hüvitada alaealise kannatanu seadusliku esindaja xx xxx tekitatud varaline kahju summas 350.- eurot, märgitud summa tuleb I.K-l kanda xx – xx xx Swedbank AS olevale arveldusarvele xxx. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub s.t kohtule on teada, et toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus I.K ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, esitatud tsiviilhagiga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega riigituludesse ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus Harju Maakohtus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 14.03.2022.a toimunud kohtuistungil süüdistatav I.K märkis, et kokkuleppe kinnitamise juurde kohtus ta kaitsjat kutsuda ei soovi. I.K tunnistas end süüdi temale etteheidetud,
lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Kiviloo jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja paludes kohtult selle kinnitamist taotletud kujul. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. 3 Kohus leiab, et I.K tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades
§-des § 73 lg 1, 3 ning VÕS §-des 1045 ja § 1043 sätestatut. Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 981.- eurot ning kaitsjakulud kogusummas 206,40.- eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada I.K-l temalt välja mõistetud menetluskulusid (sundraha, kaitsjatasusid) tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et I.K oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud alaealise kannatanu xx – xx xxx seadusliku esindaja xxx xxx otsest varalist kahju ning seda kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, alaealise kannatanu seadusliku esindaja poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagis märgitud kahju ulatuses ja nimelt – 350.- eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Alaealise kannatanu xx – xx xx seaduslik esindaja xx xx on käesolevas kriminaalasjas esitanud I.K vastu, eelpool märgitud summa ulatuses kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagi, taotledes selle välja mõistmist süüdlastelt. I.K on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahju ulatuse ja laadiga s.t tema suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud selle hüvitamistega kannatanutele. Kohus asub seisukohale, et alaealise kannatanu seadusliku esindaja xx xx poolt esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele ja süüdistatavalt välja mõistmisele. Tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavalt I.K tsiviilhagi väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.