lg 14 alusel teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2
) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 7 tunni 30 minuti ulatuses määrata tasuks 390,32 eurot, millele lisandub käibemaks, so 93,68 eurot, kokku 484 eurot. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine 1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (
) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 2. Vastavalt
lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma
§-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb
lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 3. Kohus on otsustamisel lähtunud
3 4. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
5.
lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. M.K. ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgniku menetluse kestel töötanud ettevõtetes Hxxxxx OÜ ja Axxxxx Tervisekeskus. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 6.2
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
6.3
Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud töötasu, peretoetus, tasemeõppe toetus ja koolilõuna toetus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel loobunud arestimisele mittekuuluvast osast 25% ulatuses. Võlgnik on pankrotimenetluse lõpetamise järgselt loovutanud usaldusisikule 7699,81 eurot, millest usaldusisik on jätnud enda tasu katteks 834,72 eurot ning 6866 eurot on tasutud võlausaldajate nõuete katteks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
6.4 Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
6.5
lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 4 Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale
§-st 47 tulenevad kohustused. 9.
lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt, rahuldades võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 10. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud
nimetatud kohustusi ning puuduvad
lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et M.K. tuleb juhindudes
11.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 12.
lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 5 13. Kuna kohus lõpetab M.K. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Tiia Kalaus vabastada
kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine 14.
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot).
lg.6 kohaselt Usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses kohtumääruse alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. 15. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 7 tundi 30 minutit tunnitasuga 52 eurot; kokku 390,32 eurot. 16.
S § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub tasu välja maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga. Usaldusisiku tasule 390,32 eurot lisandub käibemaks, so 93,68 eurot, kokku 484 eurot.
lg 6 näeb ette, et usaldusisiku tasu makstakse välja võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel, kuid see ei tohi ületada 10% usaldusisikule loovutatud varast. Usaldusisikule on võlgniku poolt loovutatud 4840 eurot, seega on selle arvel usaldusisikule tehtav väljamakse 484 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.