← Eesti

2-20-14113/58

Obsah (5)§ 173§ 175§ 1933§ 172§ 3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Priit Palmiste Kohtujurist Anna-Mariel Kink Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-14113 Tsiviilasi X.N-i (X.N) kohustustest

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 3. Kooskõlas

§ 1933

lg.1 (alates 01.07.2022 kehtiv redaktsioon) tuleb lugeda võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikkuseks 3 aastat.

  1. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse ajal aruanded enda kohustuste täitmise kohta 09.11.2022, 23.08.2023, 23.09.2024 ja 28.01.
  2. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses tasunud võlgu 105 euro ulatuses. Võlgnik on alates juulist 2025 100% töövõimetu ja tema ülalpidamisel on alaealine laps, kes on erivajadusega. Ärakuulamisel kohtus selgitas võlgnik, et tööl ei käi töövõime täieliku puudumise tõttu ja seetõttu puuduvad ka vahendid kohustuste täitmiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
  4. aasta
  5. juunini. Antud juhul kuulub kohaldamisele kuni
  6. juuni 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
  7. Pankrotiseaduse (

) § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on küsinud aruannet võlgnikult ning arvamusi võlausaldajatelt. Kohus on kuulanud võlgniku kohtuistungil ära. 7. Tulenevalt

§ 175

lg.1 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) koostoimes

§ 1933

lg.1 (alates 01.07.2022 kehtiv redaktsioon) otsustab kohus peale kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 8. Kooskõlas

§ 175

lg 2 p.2 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.

§ 173

lg.1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab teavitama kohut elu- ja tegevuskoha vahetusest ning mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg.2).

Võlgnik peab loovutama 75% enda sissenõudele pööratavast tulust võlgade tasumiseks (

§ 173lg.3,4,5).

10. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel on võlgnik näidanud enda võimete kohaselt piisavalt hoolt ja püüdlikust tema kohustustest vabastamiseks. Võlgnikult ei ole objektiivselt võimalik oodata tööle minemist oludes, kus tal on tuvastatud täielik töövõime puudumine. Siiski on võlgnik esitanud kohustustest vabastamise menetluse ajal kohusetundlikult aruandeid ning loovutanud kohustuste täitmiseks summa, milleks tal ei olnud

§ 173lg.5 järgi kohustust.

Kohus loeb seda hea tahte avalduseks ning võlgniku võimetele vastavaks pingutuseks. Kohustustest vabastamise menetluse tähtaeg on möödunud ning võlgniku käitumises ei ole ilmnenud

§ 175lg.2 või 4 tulenevat kohustustest vabastamisest keeldumise aluse esinemist.

Seega on kohtu hinnangul võlgniku kohustustest vabastamise eeldused täidetud. 11. Eeltoodust tulenevalt tuleb vabastada X.N pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 175

lg 8 kohaselt kui kohus vabastab võlgniku kohustustest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Juhindudes

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel X.N-i (X.N) usaldusisiku kohustuste täitmisest.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 12. Kohus määrab menetlust lõpetavas määruses kooskõlas TsMS § 173 lg.1 kindlaks menetluskulude jaotise ja § 174 lg.1 rahalise suuruse.

§ 3

lg.2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuivõrd kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise määrus tehakse võlgniku huvides, tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Kuivõrd kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 13.

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Palmiste Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.