S § 184 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.09.202512.09.
lg 1, 3 alusel välja mõista Kris-Martin Viilikult menetluskuludena riigituludesse
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha vähendatult summas 1107,50 eurot,
lg 1 p 6 alusel mootorsõiduki teisaldamise kulu 93 eurot,
lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi tegemise kulu 134 eurot ning
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja menetluses osalemise tasu summas 133,92 eurot, kokku 1468,42 eurot.
lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada Kris-Martin Viilikult väljamõistetud menetluskulu tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades Kris-Martin Viilikut tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu
lg 3 p 4 alusel hävitada ekspertiisiaktiga nr 25E-AN01206-01 tagastatud fooliumpakendid paberkotis, mis asuvad 2 1-26-1134 Lääne Prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare pst 70, Pärnu),. 4. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale, Lääne prefektuurile ja EKEI-le. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Kris-Martin Viilikut süüdistatakse selles, et tema 10.09.2025 täpselt tuvastamata ajal, kuid enne kella 16.25 P linnas L tänaval omandas tahtlikult ja ebaseaduslikult tuvastamata isikult suures koguses narkootilist ainet kanepit, mida valdas enda kasutuses oleva mootorsõiduki A A registreerimismärgiga xxxxxx kindalaekas kuni 10.09.2025 kella 16.25-ni, mil Kris-Martin Viilik andis P linnas L xx juures politseiametnikele vabatahtlikult üle ühe suuremas ja 25 väiksemas fooliumpakendis kokku 47,30 grammi kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 18%. Narkootiline aine kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kris-Martin Viilikul puudus luba Eesti Vabariigis kanepi käitlemiseks. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab narkojoobe tekitamiseks ühele inimesele 0,75 grammist, kümnele inimesele 7,5 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul. Kris-Martin Viiliku poolt käideldud 47,30 grammist kanepist piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 63 inimesele. Sellega pani Kris-Martin Viilik toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 2 aastat 3 1-26-1134 vangistust, mille hulka arvestatakse eelvangistuses viibitud 3 päeva vangistust ning milline jäetakse tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Kris-Martin Viilik ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning allub KarS § 75 lg 1 p 1-6 käitumiskontrollile ja täidab KarS § 75 lg 2 p 2 1 ja p 8 kohustusi. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on end kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja
lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.
lg 3 alusel, arvestades asjaolu, et Kris-Martin Viilik on noor täiskasvanu, kellel puudub sissetulek, siis on põhjendatud jätta sundraha pooles ulatuses riigi kanda, mõistes välja sundraha summas 1107,50 eurot. Seega tuleb Kris-Martin Viilikult riigituludesse välja mõista
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha vähendatult summas 1107,50 eurot,
lg 1 p 6 alusel mootorsõiduki teisaldamise kulu 93 eurot,
lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi tegemise kulu 134 eurot ning
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja menetluses osalemise tasu summas 133,92 eurot, kokku 1468,42 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale, Lääne prefektuurile ja EKEI-le. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.