KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-6935 Tsiviilasi J.A hagi X.Q vastu elatise vähendamiseks

) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 371

lg 1 p 5 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Vastavalt

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Kohus saab hageja esitatud hagist aru selliselt, et hageaja sooviks on viia õiguslik olukord vastavusse lapse tegeliku elukorraldusega ning vältida olukorda, kus ta peaks lapse ülalpidamiskohustust täitma topelt kohustusena. Hagis hageja viitab selgelt, et lapse elukorraldus on muutunud alates
2. augustist 2025 ja tegelik elukorraldus on fikseeritud Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-21-
3. Kohtute infosüsteemi andmetel on tsiviilasjas nr 2-21-13717 Tartu Maakohus
4. jaanuari 2026 2 määrusega kinnitanud J.A ja F.W vahel
5. jaanuaril 2026 sõlmitud kompromissi. Kompromissist nähtub vanemate vahel elatise kokkulepe, mille kohaselt F.W tasub alates veebruarist 2026 lapse X.Q ülalpidamiseks perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud elatist (punkt 1.3.). Samuti lõpetab F.W elatise täitemenetluse, mis puudutab J.A elatise tasumise kohustust alates
6. augustist
7. Selle hetkeni kogunenud elatise võlgnevuse osas täitemenetlus jätkub kuni elatise võlgnevuse täieliku tasumiseni (punkt 1.6.).
8. Kohus on tuvastanud, et J.A ja F.W kui lapse X.Q vanemate vahel on kinnitatud kompromiss, millega vanemad on omavahel reguleerinud lapsele elatise tasumise küsimused alates
9. augustist 2025 ja elatise maksmise, sh elatise võlgnevuse sundtäitmsie küsimused. Kohtuasja materjalidest nähtub,et Tartu Maakohtu
10. jaanuari 2026 määrus ei ole veel jõustunud seoses hageja määruskaebusega maakohtu määrusele.
11. Kohus on seisukohal, et hageja hagi tuleb jätta menetlusse võtmata, kuivõrd hageja poolt vaidlustatud küsimused on lahendatud Tartu Maakohtu
12. jaanuari 2026 määrusega kinnitatud kompromissis. Kohus leiab, et arvestades hageja nõudeid, mis ta on esitanud hagiga elatise vähendamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, soovitakse sisuliselt uuesti lahendada küsimusi, mis on poolte vahel reguleeritud Tartu Maakohtu
13. jaanuari 2026 määrusega kinnitatud kompromissis. Kuigi nimetatud määrus ei ole veel jõustunud seoses esitatud määruskaebusega, ei muuda see asjaolu, et sama sisuga vaidlust ei saa samal ajal menetleda mitmes kohtumenetluses. Selline paralleelne menetlemine oleks vastuolus menetlusökonoomia ja õiguskindluse põhimõtetega. Käesoleval juhul on elatise ja selle täitmise küsimused käsitletud Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-21-13717, seega ei ole uue hagiga võimalik saavutada teistsugust tulemust. Seetõttu ei saa kohus lubada sama sisuga nõude paralleelset menetlemist ning jätab hageja hagi

§ 371lg 1 p 5 ja lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

1. Kohus selgitab hagejale, et ka hagi sisulisel läbivaatamisel ei oleks võimalik saavutada hageja taotletud eesmärki elatise võlgnevuse ümberarvutamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral juba tehtud täitetoimingud jõusse. Samuti tuleneb TMS § 221 lg-st 2, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega selle õigusjõudu. Seega ei võimalda kehtiv õigus ka hagi rahuldamise korral tagasiulatuvalt elatist ümber arvutada ega nõuda hageja poolt juba tasutud summade tagastamist. Sellest tulenevalt ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
2. Kuna kohus ei võta avaldust menetlusse, ei lahenda kohus ka hageja esitatud menetlusabi taotlust riigilõivust vabastamiseks ega hagi tagamise taotlust.
3. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lgd 4 ja 6).

Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks. 9.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik 3