← Eesti

2-25-16684/5

Obsah (5)§ 371§ 663§ 667§ 230§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 10. aprill 2026 Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-16684 Akt

) § 696 lg 1 ja § 372 lg 5). ASJAOLUD

  1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas
  2. oktoobril 2025 Viru Maakohtule hagi Artjom Kotšaši (kostja) vastu võlgnevuse 386 euro 43 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 224 euro 4 sendi, sissenõudmiskulude 20 euro ja alates
  3. oktoobrist 2025 sissenõutavaks muutuva viivise 21,90% aastas väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks esialgse võlausaldaja Telia Eesti AS-i ja kostja vahel
  4. aprillil 2022 sõlmitud kliendileping nr XXXXXXXXX, järelmaksu müügileping nr 1 XXXXXXXXX ning seadmekindlustuse leping. Kostja ostis kauba maksumusega 1400 eurot ja lepingutasu oli 19 eurot 90 senti. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil
  5. maist 2022 kuni
  6. aprillini
  7. Lepingute ülesütlemise, s.o
  8. detsembri 2022 seisuga oli kostja teinud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid põhinõude katteks 1069 eurot 89 senti. Seega on kostjal järelmaksu müügilepingust tulenev võlgnevus 350 eurot 1 sent. Kostjal on tasumata teenuste eest 16 eurot 42 senti. Järelmaksu müügilepingu alusel on viivisemäär 21,90% aastas. Telia Eesti AS loovutas
  9. novembril 2024 kostja vastase nõude hagejale. Sissenõudekulude hüvitise võlgnevus on 20 eurot.
  10. Maakohtu jättis
  11. oktoobri
  12. a määrusega hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli

(1)esitada Telia Eesti AS nõude loovutamist tõendav dokument allkirjastatuna koos teabega, mis võimaldab tuvastada nõude loovutamist tõendava dokumendi edastamist võlgnikule,
(2)täpsustada hagihinda,
(3)esitada tõendid kostja poolt tehtud maksete ja nende suuruse kohta,
(4)täpsustada lepingu ülesütlemisega seonduvat;
(5)põhistada kohtualluvuse valikut;
(6)täpsustada sissenõudekulude nõuet;
(7)esitada võõrkeelsete hagi lisade eestikeelsed tõlked.
  1. Hageja esitas
  2. novembril 2025 hagiavalduse täpsustuse. Hageja selgitas muu hulgas, et nõude loovutamise teatises märgitud numbri 1000178544 puhul on tegemist kliendi numbriga, mis kajastusid hagiavalduse lisana 7 esitatud arvel kui ka lepingute ülesütlemise teatises märgitud viitenumbri osana (lisa 8). Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas võlaõigusseaduse §-s 170 sätestatuga, et loovutamine on kostja suhtes toimunud. MAAKOHTU MÄÄRUS
  3. Maakohus keeldus
  4. novembri
  5. a määrusega hagi menetlusse võtmisest. Määruse põhjenduste kohaselt on hagiavaldus puudustega ning hageja ei kõrvaldanud täies ulatuses maakohtu
  6. oktoobri
  7. a määruses toodud puuduseid.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus on hagejat hoiatanud, et kui hageja jätab puudused tähtaegselt ja nõuetekohaselt kõrvaldamata, võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata. Nõude loovutamise dokumendist tuleneb, et hagejale on loovutatud nõuded lepingust nr 1000178544, kuid sellise numbriga lepingut ei ole Telia Eesti AS-i ja kostja vahel hagi aluses esitatud asjaolude kohaselt sõlmitud. Seega ei ole hagiavalduse ja selle lisade kohaselt hageja omandanud hagi aluses esitatud asjaoludel ja viidatud võlasuhetest nõuet kostja vastu, mida üritatakse maksma panna kohtule

  1. oktoobril 2025 esitatud hagis. Kohus ei võta menetlusse hagiavaldust, millest endast ja selle lisadest tulenevalt ei tulene hageja nõudeõigust kostja vastu ning seega ei saa kohus kohtumenetluses hageja väidetavalt rikutud õigusi kaitsta. Maakohtul ei ole ka selgust, mis mahus nõudeid loovutati – kas lepingust tulenevad kõik maksed või osaliste perioodide osas. Hageja pidi esitama kõik nõude loovutamisega seotud asjaolud ja neid tõendavad dokumendid. Maakohtu hinnangul puuduvad nõuetekohased tõendid, et hageja on omandanud nõude loovutamise teel hagis toodud nõuded kostja vastu. Eelnevat arvestades keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest. MÄÄRUSKAEBUS 2
  2. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus menetlusnorme, kuna asus enne hagi menetlusse võtmist hindama hagiavalduses toodud asjaolusid ja tõendeid, st hakkas asja lahendama sisuliselt enne menetlusse võtmist. Maakohus saab enne hagiavalduse menetlusse võtmist hinnata tõendeid üksnes piiratud olukordades, eelkõige juhul, kui tõendid puudutavad hagi formaalseid nõudeid. Kuna hageja on nõude loovutamist tõendavad dokumendid esitanud, ei saa põhjusel, et nõude loovutamine on tõendamata, jätta hagi menetlusse võtmata. Hagiavaldus vastab vorminõuetele. Hagiavalduses ei esine puuduseid ega ka alused

§ 371järgi, mis annaks aluse hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks

§ 663lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. 8. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud menetlusnorme, kui asus hindama hagiavalduse menetlusse võtmisel hagiavaldusele lisatud tõendeid.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kontrollides hagi menetlusse võtmisest keeldumise õigsust, on Riigikohus korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid. Hagi

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmisest keeldumisel tuleb lähtuda hagiavalduses väljatoodust. Kohus ei saa asja menetlusse võtmise üle otsustamisel hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt (vt nt RKTKm 04.05.2022, 2-19-12055/20, p 13). Lisaks on

§ 371

lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmata jätmisel kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt RKTKo 31.01.2008, 3-2-1-134-07, p 13; RKTKm 11.12.2013, 3-2-1-139-13, p 14). Hageja esitas kostja vastu hagi võla väljamõistmiseks, mille esitamine on õiguslikult võimalik. Hageja väidab, et esialgne võlausaldaja on nõude kostja vastu temale loovutanud. Loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on tulenevalt

§ 230lg-st 1 tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega.

Samas see, kas hagis märgitud nõude loovutamine hagejale leiab tõendamist, ei ole aluseks õiguslikult lubatud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Maakohus ei saa hagiavalduse menetlusse võtmisel hakata hindama nõude loovutamise tõendatust. Tegemist on küsimusega, mida maakohus kontrollib asja sisulisel lahendamisel. Maakohus ei ole hagi menetlusse võtmata jätmisel tuvastanud

§ 371

lg 2 p-s 2 nimetatud aluseid, mis lubaks kohtul jätta hagiavalduse menetlusse võtmata. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata samale kohtule tagasi hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 3 9. Menetluskulude jaotuse määrab asja uuel läbivaatamisel kindlaks maakohus (

§ 173lg 3).

10. Ringkonnakohus tagastamiseks. rahuldab hageja taotluse (allkirjastatud digitaalselt) 4 määruskaebuselt tasutud riigilõivu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.