← Eesti

1-26-2305/5

Obsah (6)§ 2565§ 130§ 180§ 339§ 179§ 256

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2026, Tartu Kriminaalasja number 1-26-2305 Kohtunik Sandra Kallas Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaa

(kriminaalmenetluse seadustiku) § 248 lg 1 p-st 5 ja

§ 2565lg 1 p-st 2 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Marek Arujõe Kar

S § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Marek Arujõele Tartu Maakohtu

  1. augusti 2024 otsusega nr 1-24-3675 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu 14 (neljateist) päeva võrra, ning mõista Marek Arujõele lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja algust alates Marek Arujõe kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o
  2. märtsist 2026.

§ 130

lg 41 alusel kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks Marek Arujõe suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

§ 2565

lg 2 alusel vähendada sundraha suurust poole võrra.

§ 180

lg 1 alusel mõista Marek Arujõelt riigi tuludesse menetluskuludena pool sundrahast, s.o 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot 50 senti, ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 89 (kaheksakümmend üheksa) eurot 28 senti.

§ 180

lg 3 alusel jätta määratud kaitsja tasu kohtumenetluses, s.o 44 (nelikümmend neli) eurot 64 senti, Eesti Vabariigi kanda. Määrata

§ 180

lg 3 alusel menetluskulude 753 (seitsesada viiskümmend kolm) eurot 78 senti tasumisele 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisesele järgnevast kuust. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest:  EE351010052031000004 (AS SEB Pank);  EE522200221013264447 (AS Swedbank);  EE401700017002872300 (Luminor Bank AS);  EE957700771001523585 (LHV Pank). Marek Arujõel tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber

  1. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, jõustub kohtuotsus eelduslikult
  2. aprillil 2026 ja menetluskulude tasumise lõpptähtaeg on
  3. aprillil
  4. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (

  1. peatüki
  2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 järgi.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Marek Arujõe isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu

  1. augusti 2024 otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistatus pole kustunud, juhtis uuesti
  2. märtsil 2026 kella 11.06 ajal Tartus, Puiestee 43a juures mootorsõidukit Citroen registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,26 mg/l kohta. Tulenevalt alkoholijoobest ei tulnud Marek Arujõe toime mootorsõiduki juhtimisega ja sõitis tagant otsa ees pidurdanud mootorsõidukile BMW reg nr XXX XXX . Marek Arujõe rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Lisaks eelnevale puudub M. Arujõel juhtimisõigus, millega ta rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Prokurör palub kohtul M. Arujõe süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning karistada teda 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu
  3. augusti 2024 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. ühe aasta, kahe kuu ja 14 päeva võrra ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kaks aastat, viis kuud ja 14 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks
  4. märts
  5. Kriminaalmenetluse kulud on sundraha 1329 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 89,28 eurot, kokku 753,78 eurot.

§ 180

lg 3 alusel palub prokurör määrata menetluskulu tasumine ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Asitõendid puuduvad. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkulepe on temale arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti kokkuleppe juurde ning palus selle kinnitada. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel on kokkulepe sõlmitud, järgides

§-de 239-245 sätteid. Süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tegelikku tahet ning ta sai aru kokkuleppe sisust. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada M. Arujõe süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtuistungil nõustusid nii kaitsja kui ka süüdistatav, et viimase suhtes kohaldatakse tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Selles osas sõlmisid pooled kohtuistungil uue suulise kokkuleppe. M. Arujõe menetluskuludeks on kohtueelses menetluses makstud kaitsja tasu 89,28 eurot ja kohtumenetluses 44,64 eurot. M. Arujõe menetluskuludeks on veel

§ 179

lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o otsuse tegemise ajal 1329 eurot. Vastavalt

§ 256

5 lg-le 2 vähendab kohus sundraha poole, s.o 664,50 euro, võrra ning jätab

§ 180lg 3 alusel kaitsja tasu kohtumenetluses summas 44,64 eurot riigi kanda.

Ülejäänud menetluskulud – pool sundrahast, s.o 664,50 eurot, ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, s.o 89,28 eurot, kokku 753,78 eurot, tuleb vastavalt poolte kokkuleppele ja

§ 180lg-le 1 süüdistatavalt riigi tuludesse välja mõista.

Vastavalt poolte kokkuleppele ja

§ 180lg-le 3 on M.

Arujõe kohustatud tasuma menetluskulud 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. (allkirjastatud digitaalselt) Sandra Kallas Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.