Obsah (6)

§ 127§ 1045§ 1050§ 104§ 132§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16. märts 2026 nr 2-25-9230 S.-M.T. hagi Mulgi Vallavalitsuse vastu kahju

) § 1043, § 1045 lg 1 p-d 5 ja 7, § 1050, §

1. Lisaks tuleb antud vaidluses hinnata ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg-s 1 ja liiklusseaduse (LS) § 52 lg 1 p-s 2 ning lg-s 2 sätestatut.
2. Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama: 1) kostja teo, mis võiks kaasa tuua kahjuliku tagajärje ja kahju tekkimise; 2) hagejale tekkinud kahju; 3) hagejale tekkinud kahju põhjusliku seose kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega; 4) kostja tegevuse õigusvastasuse; 5) kostja süü. Hageja heidab kostjale ette seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist. Esiteks seda, et tees oli löökauk, mille mõõtmed ületasid seaduses lubatut ja teiseks seda, et kohas, kus kahju tekkis, ei olnud ühtegi ohu eest hoiatavat liiklusmärki.
3. Poolte vahel on muuhulgas vaidlus selles, kas hageja sõiduki kahjustus on põhjuslikus seoses X linnas X tänava teekatte seisukorraga ning kas kostja on rikkunud tee korrashoiu kohustust. Kohus tuvastab, et 11.02.2025 sõitis hageja X linnas X tänaval sõiduautoga XXX läbi sõiduteel paiknenud jäätunud roobaste ja jääkonaruste, mille tagajärjel sai hageja sõiduk kahjustada. Kohus leiab, et sügavaid jääkonarusi ei saa iseenesest pidada löökaukudeks, sest löökauk on sõidukit kõvasti raputav auk teekattes (www.eki.ee). Teekattes ei ole käesoleval juhul auke tuvastatud. Asja materjalidest nähtub, et sõiduki kahjustusi hindasid mootorsõidukite remondiga tegelevad äriühingud Siller Auto OÜ ja K2S OÜ. Siller Auto OÜ kalkulatsiooni kohaselt oli sõiduki parandamise maksumus 4682,17 eurot (dtl 26) ja K2S OÜ kalkulatsiooni kohaselt 5338,10 eurot (dtl 21). Mõlemad kalkulatsioonid on koostatud vahetult pärast sündmust ning nende sisu on omavahel kooskõlas. Nendega haakub ka J.-J. S.-M.T. seletuskirjas kui dokumentaalses tõendis kajastatud sündmuste kulg ja sõiduki vigastused, mida kohus peab usaldusväärseks (dtl 71-72). Kalkulatsioonidest nähtub, et sõiduki parandamiseks on ette nähtud muu hulgas plekitööd (detailide vahetus ja sirgendamine), lukksepatööd, varuosade ja kinnitusvahendite paigaldus ning värvitööd koos vajalike materjalidega. Fotodelt on näha, et sõiduki parempoolne esiosa on kahjustunud, esistange on purunenud ning sõiduki alapõhja piirkonnas on näha vigastusi ja purunenud detaile (dtl 9-10). Kohtu hinnangul on sellised kahjustused iseloomulikud olukorrale, kus sõiduk sõidab üle teel olevate kõrgemate takistuste, sh nt jääkonaruste või sügavate lohkude, mille tagajärjel saab löögi sõiduki esiosa ja põhi. Kalkulatsioonides märgitud tööd, sh kahjustatud detailide sirgendamine või vahetamine, kinnituste taastamine ning värvipinna taastamine, on oma iseloomult kooskõlas fotodel nähtavate kahjustustega. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja esitatud remondikalkulatsioonid ja arved on usaldusväärsed ning nende põhjal on võimalik tuvastada sõidukile tekkinud kahjustuste ulatus ja parandamiseks vajalikud tööd ning saab ka järeldada, et kahju on tekkinud eelnimetatud sügavasse jääkonarusse sõites.
4. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist oli üksiku looduse omapärast tekkinud jäätunud kohaga teel, mis pole seotud tee seisundinõuete rikkumisega ja polnud vajadust teehoolduse teostamiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsuse ülesanne korraldada valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. EhS § 97 lg 1 kohaselt tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 (tee seisundinõuete 4 määrus) (edaspidi Määrus). Määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Kohus märgib, et Määruse § 16 kohaselt kehtivad talihoolduse nõuded ka talviste teeolude, sh jäite või sügavate jääkonaruste esinemise korral. Määruse § 17 p 9 kohaselt hõlmab talihooldus muu hulgas kinnisõidetud lume ning jääkonaruste tasandamist ja karestamist. Määruse § 3 lg 1 kohaselt tuleb juhul, kui teelõigul ei ole tagatud nõutav seisunditase ning ohutu liiklemine on raskendatud, tähistada liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Samuti sätestab LS § 52 lg 1 p 2, et avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud teisi liiklejaid ohustavas olukorras paigaldama tee kasutajat hoiatavad liikluskorraldusvahendid.
5. Kohus tuvastab esitatud fotode põhjal, et kõnealusel teelõigul olid jääst tingitud sügavamad lohud ja ebatasasused, mis olid täitunud veega ning mille tegelikku sügavust ei olegi võimalik visuaalselt hinnata (dtl 11-12; 38-39; 63). Hageja on fotodel kasutanud mõõtkavana limonaadipudelit, mille kõrgus on ligikaudu 20 cm. Kohus tuvastab fotodelt, et 500 ml PETpudel paikneb jääkonaruse ja veeloigu sees, millest saab järeldada, et lohu sügavus on ca 10 cm. Fotodelt nähtub, et jäätumine ei piirdu üksnes väikese või üksiku kohaga teel, vaid ulatub märkimisväärsele osale sõiduteest ning hõlmab mõlemas sõidusuunas sõidujälgi. Näha on sügavaid jäätunud rööpaid ja veega täidetud lohke, mis muudavad sõidutee selles lõigus liiklemiseks kohtu hinnangul ohtlikuks. Seetõttu ei ole alust pidada tekkinud olukorda üksikuks või ebaoluliseks jäätunud kohaks teel. Kohtu hinnangul ei ole sellise sügavusega lohk tavapärane talvine jääkonarus, vaid tegemist on märkimisväärse ebatasasusega, mis võib põhjustada sõidukitele kahjustusi ning raskendab ohutut liiklemist. Oluline on märkida, et Määruse § 12 kohaselt peab üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk olema liikluskorraldusvahendiga tähistatud. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Kohtu hinnangul on mõistlik järeldada, et ka jääkonarused või lohud, mis lausa ületavad eeltoodud mõõtu, kujutavad endast liiklemist oluliselt raskendavat tegurit ja nõuavad teeomaniku poolt liiklejate tähelepanu juhtimist või muu asjakohase abinõu rakendamist. Ainuüksi asjaolu, et varasemaid kahjujuhtumeid ei ole teatavaks saanud, ei tähenda, et ohtlik olukord teel ei võiks põhjustada liiklevatele sõidukitele (sh olulist) kahju. Teeomaniku kohustus on tagada tee ohutus ning vajadus ohtlik koht märgistada ei sõltu sellest, kas kahju on juba realiseerunud. Vastupidine käsitlus tähendaks sisuliselt, et ohtliku teeolukorra kõrvaldamiseks või märgistamiseks tuleks oodata kahju tekkimist ka teistele liiklejatele, mis ei oleks kooskõlas teeomaniku hoolsuskohustuse ega liiklusohutuse eesmärgiga. Seega isegi juhul, kui nimetatud ebatasasust käsitada jääkonarusena, mitte klassikalise teekatte (löök)auguna, oli tegemist sellise teeseisundiga, mis nõudis teeomaniku aktiivset sekkumist, nt hädaabinõuna ennetavalt ohtliku teelõigu tähistamise kaudu.
6. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud teelõik oleks olnud hoiatavalt märgistatud. Kostja on viidanud kindlustusseltsi hinnangule, mille kohaselt ei olnud juhtumi ajal tegemist erakordsete ilmastikuoludega ja teed olid üldiselt kuivad. Kohus märgib, et asjaolu, et suurem osa teest oli kuiv, ei välista seda, et üks konkreetne teelõik võib olla ohtlik ja seetõttu seisundinõuetele mittevastav. On tuvastatav, et hageja on sündmuse toimumise järgselt helistanud hädaabinumbrile 112 ning vestles häirekeskusega ligikaudu 6 minutit (dtl 8). See toetab järeldust, et hageja püüdis vahetult pärast olukorda juhtumit fikseerida ning koguda tõendeid tekkinud kahju ja selle tekkimise asjaolude kohta. Seetõttu ei saa ainuüksi eksperdihinnangu puudumise tõttu pidada hageja väiteid kahju tekkimise asjaolude kohta põhjendamatuks. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et kostja ei ole täitnud EhS § 97 lg 1 ning majandus- ja taristuministri määruse nr 92 alusel lasuvat teeomaniku kohustust ning see on

§ 127

lg-te 1 ja 4 ja § 128 järgi põhjuslikus seoses hageja omandile kahju tekkimisega (

§ 1045lg 1 p 5).

Kostja ei ole tõendanud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist. 5 19.

§ 1050

lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Süü vormid on

§ 104

lg 2 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

§ 1050

lg 1 järgi eeldatakse, et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata ja ta vastutab sellega põhjustatud kahju eest, st saab eeldada, et kahju tekitaja tegevus või tegevusetus on olnud väliselt hooletu

§ 104lg 3 ja § 1050 lg 1 järgi (vt RKTKo nr 2-16-8751, p 26).

Kostja ei ole tõendanud ka asjaolusid, mis välistaksid tema süü. Kostja pole mh tõendanud ka väidet, et tegemist oli lühiajalise jääkonarusega, mis tekkis kiiresti muutuvate ilmastikuolude tõttu, mida polnud võimalik tähistada. 20. Kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lisaks

§ 132

lg-le 3 arvestada ka

§ 139

lg-ga 1.

§ 139

lg 1 järgi võib kahjuhüvitist vähendada ulatuses, milles kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse lg-t 1 muuhulgas ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus

§ 139

kohaldama ka ilma kohustatud isiku eraldi taotluseta, kui menetluses on esitatud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et kahjustatud isiku enda käitumine aitas kahju tekkimisele või suurenemisele kaasa (vt RKTKo 3-2-1-46-15, p 12). 21. Kostja on siiski asjakohaselt viidanud LS § 16 lg-le 1 ning § 50 lg-le 3, mille kohaselt peab juht kohandama sõiduki kiiruse tee- ja liiklusoludele vastavaks ning olema võimeline peatama sõiduki teel oleva takistuse ees, mida juht pidi ette nägema. Kohus nõustub, et nimetatud sätete kohaselt lasub juhil samuti kohustus valida sõidukiirus vastavalt teeoludele ning vajaduse korral kiirust vähendada või sõiduk ka peatada. Seega arvestab kohus kahju hüvitamise ulatuse määramisel ka hageja enda käitumist. Fotodelt nähtub, et hageja liikus vaidlusaluse teelõigu suunas ning vahetult enne jäätunud rööpaid paikneb sõiduteel ülekäigurada. LS § 35 lg 4 kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis võimaldab vajaduse korral seisma jääda, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Seetõttu pidi hageja sellele kohale lähenema juba ettevaatliku ja vähendatud kiirusega. Arvestades eeltoodut ning fotodel nähtavat tee olukorda, sh asulasisese sõidutee valgustatust, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et hagejal ei olnud võimalik teel olevaid jääkonarusi üldse märgata ning vastavalt sellele sõiduki kiirust vähendada või vajaduse korral peatuda. Seetõttu leiab kohus, et hagejal oli võimalik liiklusolukorrale ka ennetavalt reageerida ning ületada jäätunud teelõik väga aeglase kiirusega või sellest vastassuunas mööda põigates. Samas võib ka eeldada, et liikleja võis mõistlikult arvata, et tekkinud vesine jäälohk ei ületa ebamõistlikku sügavust, sest teeomanik ei olnud sellele tähelepanu juhtinud. Eeltoodust tulenevalt aitas ka hageja enda käitumine liiklejana osaliselt kaasa kahju tekkimisele, mistõttu kohtu hinnangul oli tegemist hageja ja kostja kaassüüga

§ 139lg-te 1 ja 2 tähenduses.

22.

§ 132

lg 3 sätestab, et juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lg-le 1, st tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele või kui asja väärtus oli sel hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

1. Kostja on osundanud, et hageja esitatud remondikulud ületavad sõiduki eeldatavat turuväärtust ning lisanud viited kahele müügikuulutusele. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et veebilingid ei ole käsitatavad tõendina TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 mõttes. Ringkonnakohus leidis, et kui pool viitab veebilinkidele, millelt andmed peaksid avanema, ei ole ta sellega oma väiteid tõendanud (vt TlnRngO 14.06.2023 nr 2-19-102941, p 30.6). 6 Riigikohus on leidnud, et veebikeskkonnas avaldatud müügikuulutuste väljatrükid võivad olla käsitatavad dokumentaalsete tõenditena TsMS § 229 lg 1 ja § 272 lg 1 mõttes (vt 3-2-1-184-12, p 28). Seega ei ole kostja viited veebilehtedele käesolevas asjas tõendina arvestatavad. Kostja ei ole esitanud nende sisu kajastavaid väljatrükke ega muid dokumentaalseid tõendeid. Lisaks ei avane üks kostja viidatud linkidest ning teine viide ei ole enam kehtiv. Avanev link viib välismaa veebilehele ja pole võimalik usaldusväärselt tuvastada, et tegemist oleks Eesti turu- ja hinnatingimustes võrreldava pakkumisega.
2. Käesolevas asjas tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel seega arvestada ka hageja enda osaga kahju tekkimises kui ka nõutud parandamiskulude mõistlikkust. Nagu kohus eespool märkis, oli vaidlusalune teelõik nähtavalt halvas seisundis ning hagejal oli kohtu hinnangul võimalik potentsiaalset ohtu märgata ja valida veelgi ettevaatlikum sõidukiirus või vajaduse korral peatuda. Seetõttu ei saa pidada tekkinud kahju üksnes kostja tegevusetuse tagajärjeks. Lisaks on tegemist
3. aasta esmaregistreeringuga sõidukiga ning asjas puuduvad andmed, et sõidukil oleks eriline turu- või taastamisväärtus. Hageja esitatud kalkulatsioon sisaldab ulatuslikke taastamis- ja värvitöid, mida ei saa sõiduki vanust, üldist seisukorda ja olemust arvestades pidada täies ulatuses mõistlikuks kahju kõrvaldamise kuluks. Kahju hüvitamise eesmärk ei ole asetada hagejat varaliselt paremasse olukorda ega võimaldada väga vana sõiduki ulatuslikku taastamist kostja kulul. Eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et põhjendatud on mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 1000 eurot ja jätte seda ületavas osas, s.o 3682,17 euro ulatuses, hagi rahuldamata.
4. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 21% ulatuses (1000 : 4682,17 × 100), jäävad sellises ulatuses menetluskulud kostja kanda ning 79% ulatuses hageja enda kanda.
5. Hageja menetluskuludeks oli riigilõiv 560 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 117,60 eurot (560 × 21%). Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik 7