RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 23 lg 2 p 5). Selgitustaotlusele vastatakse MSVS-s sätestatud korras, st 30-päevase tähtaja jooksul (MSVS § 6 kuni

1. detsembrini 2024 (k.a) kehtinud redaktsioonis). 2.
2. Kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on avalik teave

§ 3lg 1 mõttes.

Seetõttu tuleb pöördumine sisuliselt lahendada

alusel. Kriminaalasja nr 1-15-11024 kohtumenetlus oli pea kogu menetluse vältel (2/3 osas) kinnine. Kohtuasja materjalid sisaldavad juurdepääsupiiranguga dokumente, millega tutvumisele laieneb

§ 23

lg 1 p-s 1 sätestatud keeld.

§ 9

lg 2 p 7 alusel on teabevaldaja kohustatud teabele juurdepääsu võimaldamisel tagama juurdepääsupiirangutest kinnipidamise. Kohtutoimiku töötlemine selliselt, et sellest oleks eemaldatud kogu juurdepääsupiiranguga teave, ei ole võimalik. 2.

1. Isikuandmetele juurdepääsu andmisel tuleb silmas pidada isikuandmete kaitse seaduses (IKS) sätestatut. IKS §-des 4–7 nimetatud erandite alla, mis võimaldavad töödelda isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta, ei kvalifitseeru soov tutvuda kriminaalasja nr 1-15-11024 materjalidega kontrollimaks, kas menetlus oli aus. 2.
2. Kokkuvõtte koostamine kõikide menetlusväliste isikute pöördumistest asjas nr 1-19-8262 riivab menetlusväliste isikute õigustatud ootust, et nende isikuandmeid ei väljastata. Pöördumised on küll registreeritud avalikus dokumendiregistris, kuid on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks (

§ 35lg 1 p 12).

Seetõttu jääb kaebaja pöördumine ka selles osas rahuldamata

§ 23lg 1 p 1 alusel.

2.5. Harju Maakohtu pressiesindajal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust ja ta töötab töölepingu alusel. Töölepingu alusel töötavate töötajate ametijuhendit ei avaldata. Tööleping on juurdepääsupiiranguga teave. Seetõttu jääb pöördumine ka selles osas rahuldamata

§ 23lg 1 p 1 alusel.

1. Kaebaja esitas
2. oktoobril 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja
3. augusti
4. a pöördumine ning väljastada tema soovitud teave. Kaebaja hinnangul esitas ta teabenõude

tähenduses ja sellele tuli vastata viie tööpäeva jooksul. Maakohus keeldus õigusvastaselt teabenõude täitmisest.

1. Tallinna Halduskohus jättis
2. oktoobri
3. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused olid järgmised. 4.
4. Vastustaja tegevus oli õiguspärane. Vastustaja käsitles põhjendatult kaebaja pöördumist selgitustaotlusena ning vastas sellele 30-päevase tähtaja jooksul. Pöördumise lahendamine eeldas õigusalast analüüsi ja selle alusel selgituste ja põhjenduste esitamist (

§ 23lg 2 p 5). 2

§ 14lg 2).

Nende eelduste täitmisel on maakohtul kaalutlusõigus otsustamaks, kas taotleja huvi kohtutoimikuga tutvumiseks ja menetlusdokumendist ärakirja saamiseks on kaalukam, kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. 4.

1. Vastustaja tegutses õiguspäraselt, kui keeldus nii kriminaalasja nr 1-15-11024 kohtutoimikuga tutvumisvõimaluse kui ka kriminaalasja nr 1-19-8262 küsitud materjalidele juurdepääsu andmisest. Vastustaja näitas ära keeldumise õigusliku ja faktilise aluse, põhjendas keeldumist piisavalt ning kaalus asjakohaselt kaebaja ja kolmandate isikute huve. 4.
2. Vastustaja teatas kaebajale, et pressiesindajale ei ole distsiplinaarkaristusi määratud. Sellega on kaebajale tema palutud teave edastatud. Õiguspärased on vastustaja põhjendused, miks pressiesindaja töölepingut ja ametijuhendit ei ole võimalik väljastada.
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. märtsi
5. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, halduskohtu otsuse muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised. 5.
6. Vastustaja võis kriminaalasja nr 1-15-11024 kohtutoimikule ja kriminaalasja nr 1-19-8262 materjalide juurdepääsu osas lähtuda

§ 23lg 2 p-st 5.

Selleks, et

§ 23

lg 2 p 5 kohaldada, peab avaldus vastama teabenõude tunnustele

§ 6

mõttes.

§ 23

lg 2 p 5 on eeskätt menetlusnorm, st sättes toodud tunnustele vastava teabenõude sisulisel lahendamisel tuleb lähtuda

-st, aga menetluskord tuleneb MSVS-st. 5.2. Kaebaja pöördumine kohtu pressiesindaja töölepingu ja distsiplinaarkaristuste andmete väljastamiseks

§ 23lg 2 p 5 tunnustele siiski ei vasta.

Vastustajal tulnuks selles osas vastata

§ 18lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

See asjaolu ei anna siiski alust kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kaebaja nõude saada teavet distsiplinaarkaristuste kohta täitis vastustaja

1. septembril 2022 ja ülejäänud osas jättis vastustaja kaebaja pöördumise õiguspäraselt sisuliselt rahuldamata. 5.
2. Kriminaalasja nr 1-15-11024 kohtutoimikule juurdepääsu piiramisel tugines vastustaja õigustatult kahele alusele. Esiteks, vastustaja kaalutlused

§ 23

lg 1 p 1 kohaldamiseks koosmõjus

§ 9lg 2 p-ga 7 on asjakohased.

Kriminaalasja menetlus oli osaliselt kinnine ja suur osa kohtutoimiku materjalidest juurdepääsupiiranguga teave. Teiseks,

§ 39lg 1 kohustab teabevaldajat juhinduma isikuandmete kaitse normidest.

Kaebaja soov kontrollida kohtumenetluse õigsust ei vasta ühelegi IKS §-des 4–7 sätestatud alustest isikuandmete töötlemiseks. Kohtutoimik sisaldab hulgaliselt kolmandate isikute kohta kogutud teavet, sh privaatse sisuga andmeid. See ei ole menetlusvälisele isikule piiranguteta avalik ja maakohtul on kaalutlusõigus otsustamaks, kas taotleja huvi on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20. mai 2020. a otsus asjas nr 3-19-1076). 5.4. Vastustaja ei viidanud kriminaalasja nr 1-15-11024 kohtutoimikule juurdepääsu piiramisel

§ 23

lg 2 p-le 3, ent lähtus sellest siiski.

§ 23

lg 2 p 3 eesmärk on avaliku huvi kaitse laiemalt (vältimaks ametiasutuste põhifunktsioonide täitmise võime langust), mitte kitsalt ebamõistliku mahuga teabenõuete piiramine. Kohtu puhul tähendab see eelkõige avalikku huvi kohtumenetluste nõuetekohase korraldamise ja kohtuasjade mõistliku aja jooksul lahendamise vastu. Tegu on legitiimse eesmärgiga Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dest 44 ja 46 tuleneva lihtsa 3

§ 23lg 1 p 1 alusel õigesti rahuldamata.

Kaebaja on algul taotlenud küll töölepingu avaldamist tervikuna, kuid hiljem selgitanud, et teda ei huvita pressiesindaja telefon, elukoht ega töötasu. Seega on kaebaja tegelikuks tahteks tutvuda maakohtu pressiesindaja töölepinguga, v.a eelnimetatud andmed. Avalikus teenistuses oleva töötajaga sõlmib riik töölepingu tsiviilõigussuhtes. Tsiviilõiguslikku töölepingut sõlmides ei ole töötaja astunud riigiga avalik-õiguslikku suhtesse ega allutanud ennast ametniku teenistussuhte detailide avalikustamise reeglitele. Seadusandja on välistanud

§ 36

lg 1 p 9 alusel võimaluse tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks üksnes teabe töötajale eelarvest makstavate tasude kohta. Muu teabe asutusesiseseks teabeks tunnistamine allub juhi diskretsioonile, sh

§ 35

lg 1 p 12 mõttes hinnangu andmine, kas ja millises ulatuses kahjustaks töölepingu kui isikuandmeid sisaldava teabe avalikuks tulek oluliselt andmesubjekti ehk töötaja eraelu puutumatust. Säte viitab sealjuures isikuandmetele laias tähenduses, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu

1. aprilli
2. a määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) art 4 p 1 mõttes hõlmab igasugust teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta“, mitte üksnes eriliiki isikuandmeid IKÜM art 9 tähenduses. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada või vähemalt mõista kaebaja kasuks välja menetluskulu. Kaebaja jääb oma seniste kohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid korrata.
4. Vastustaja nõustub ringkonnakohtu otsusega ning palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
5. Riigikohus võttis
6. novembri
7. a määrusega asja juurde kriminaalasjade nr 1-19-8262 ja nr 1-15-11024 kohtutoimikud ning Harju Maakohtu pressiesindaja töölepingu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Haldus- ja ringkonnakohtu otsused tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1 alusel tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu osas, mis puudutab kaebaja teabenõuet tutvuda Harju Maakohtu pressiesindaja töölepinguga ja menetlusväliste isikute taotlustega kriminaalasjas nr 1-19-
9. Kolleegium rahuldab selles osas kassatsioonkaebuse ja teeb ise otsuse kohtumenetluses asja uueks arutamiseks saatmata (HKMS § 230 lg 5 p 5). Harju Maakohtul tuleb kaebaja
10. augusti
11. a teabenõue viidatud osas uuesti lahendada, järgides

§-des 18 ja 19 sätestatud tähtaegu. 10. Lisaks asendab kolleegium ringkonnakohtu otsuse põhjendused praeguse otsuse põhjendustega osas, mis puudutab kaebaja teabenõude lahendamist seoses taotlusega tutvuda maakohtus arhiveeritud kriminaalasja nr 1-15-11024 kohtutoimikuga (HKMS § 230 lg 5 p 6). Kuna Harju Maakohtu 4

§ 23

lg 2 p 5 alusel (III) ning analüüsib kaebaja teabenõude lahendamist taotletud teabe liikide kaupa: juurdepääs maakohtus arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikule (IV) ja juurdepääs muud liiki avalikule teabele (V). Lõpuks lahendab kolleegium menetluslikud küsimused (VI). I Menetlusnormide järgimine

1. Kohtuasjas, mis puudutas keeldumist väljastada andmesubjektile tema isikuandmed, rõhutas kolleegium, et keeldumise vaidlustamisel ei ole kohtul üldjuhul võimalik andmekandja kui tõendiga vahetult tutvumata otsustada juurdepääsupiirangu õiguspärasuse üle. Millises mahus tuleb kohtul vaidlusalune andmekandja läbi töötada, et kontrollida vastustaja väidete õigsust, ja kui detailsed peavad olema kohtu põhjendused, sõltub konkreetsest juhtumist. Väga mahukate andmekandjate puhul piisab, kui kohus näitab pisteliselt, miks õiguslik alus keeldumiseks esineb või puudub või miks peaks isikuandmete töötleja uuesti juurdepääsu andmise üle otsustama. Vastustaja faktiväidete õigsuse eeldamine on oluline menetlusnormi rikkumine. (RKHKo 3-16-2348/21, p-d 15–16.) Haldusasja toimik peab sisaldama kõiki asja lahendamisel tähtsust omavaid dokumente, mille alusel teeb kohus kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise (nt RKHKo 3-20-19/62, p 12).
2. Halduskohus ega ringkonnakohus ei nõudnud välja taotletud teavet sisaldavaid teabekandjaid ega võtnud neid tõendina asja juurde. Ka pole haldusasja kohtutoimikus märget, et kohtud oleks menetlustoiminguna tutvunud teabekandjatega muul viisil (nt kohtute infosüsteemis).
3. Kolleegium on seisukohal, et eelkirjeldatud põhimõtted (vt otsuse p 12) kehtivad ka

kohaldamist puudutavas vaidluses – kohtul tuleb üldjuhul tutvuda vaidlusaluse teabekandjaga. Erandiks võib olla siiski olukord, kus arvestades asjaolusid, mille üle pooled ei vaidle, ja kohaldatavaid õigusnorme, on ilmselge, milline on kohtuasja lahendus, ning seda ka, ilma et kohus oleks tutvunud teabekandjaga.

1. Kas kohtud rikkusid praegusel juhul menetlusnorme, kui ei tutvunud vaidlusalust teavet sisaldavate teabekandjatega, hindab kolleegium erinevate teabe liikide kaupa sisulise analüüsi juures (vt IV ja V osa). II Kaebaja taotletav teave
2. Kaebaja esitas
3. augusti
4. a pöördumises Harju Maakohtule neli taotlust. Esiteks soovis ta menetlusvälise isikuna juurdepääsu kriminaalasja nr 1-15-11024 materjalidele, et tutvuda toimikumaterjalidega ja teha fotoaparaadiga koopiaid (alternatiivselt tutvuda toimiku sisukorraga või toimiku hävitamise aktiga). 16.
5. Kriminaaltoimik on kriminaalasjas kogutud dokumentide kogum (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1601 lg 1), aga eeskätt mõeldakse praktikas selle all kohtueelses menetluses kogutud materjali. Asja kohtusse saatmise järel moodustatakse sellega seotud dokumentidest ja menetlusega seotud esemetest kohtutoimik (KrMS § 1601 lg 2). 5

alusel (kui teabe soovija on menetlusväline isik) või lähtudes IKS-st/IKÜM-st (kui teabe soovija on andmesubjekt) või arhiiviseadusest. Vaatamata Riigikohtu korduvatele osutustele ei ole seadusandja erinevalt halduskohtumenetluse ja tsiviilkohtumenetluse seadustikest asjakohaseid menetlusnorme KrMS-s loonud. 16.4. Lisaks kohtu enda koostatud dokumentidele sisaldab arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimik paratamatult ka dokumente, mille on koostanud mõni muu asutus või isik (nt prokuratuur, uurimisasutus, krediidiasutus). Õigusemõistmise olemust arvestades peab kohus teabevaldajana ise otsustama, kas ja milline juurdepääsupiirang kohtutoimikule ja selles sisalduvatele dokumentidele kehtestada (

§ 34

lg 2) ning kas teabekandja vastavalt märgistada (

§ 41lg 2).

Seda sõltumata asjaolust, kas dokumendi koostaja (kui tegu on teabevaldajaga

mõttes) on sellele juurdepääsupiirangu kehtestanud ja asjakohase märke lisanud. See on tingitud kohtutoimiku kui õigusemõistmise huvides koostatud ja seda teeniva dokumentide kogumi eripärast (vrd ka RKHKm 3-3-1-8-17, p 19). Eelöeldu ei laiene dokumendi juurdepääsule siiski juhul, kui seda säilitab dokumendi koostaja ise ning teabenõudja pöördub selle saamiseks tema enda, mitte kohtu poole.

1. Teiseks soovis kaebaja, et talle saadetaks nende menetlusväliste isikute taotlused, kes tahtsid juurdepääsu kriminaalasja nr 1-19-8262 materjalidele. Kuigi Harju Maakohtu vastuses on sellele viidatud kui kaebaja soovile saada ülevaade taotlustest, nähtub kaebaja algsest pöördumisest ja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest, et ta soovis saada taotlusi endid. 17.
2. Kantselei kodukorra § 25 lg 2 järgi märgitakse kohtuasja toimiku teadete lehel mh toimikuga tutvumine. Praktikas võidakse asjakohane märge, et menetlusvälised isikud on toimikuga tutvunud, teha ka kohtute infosüsteemis. Menetlusväliste isikute juurdepääsu taotlusi kohtutoimikusse siiski ei lisata ja need registreeritakse asutuse dokumendiregistris nagu mistahes muu pöördumine asutuse poole (vt kantselei kodukorra § 17,

§-d 11 ja 12). 17.

1. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja nõue (et talle saadetaks menetlusväliste isikute taotlused, kes soovisid tutvuda kriminaalasja nr 1-19-8262 toimikuga) suunatud muud liiki avaliku teabe saamisele, mitte soov saada juurdepääsu kriminaalasja toimikule.
2. Kolmandaks ja neljandaks soovis kaebaja Harju Maakohtu pressiesindaja töölepingut, ametijuhendit ja teavet pressiesindajale määratud distsiplinaarkaristuste kohta. Ei vaielda selle üle, et viimase kohta on maakohus kaebajale teabe andnud. Ka on kohtud tuvastanud, et pressiesindajale kui töölepingu alusel töötavale isikule ei ole ametijuhendit kehtestatud. Seega on lahendamata üksnes kaebaja taotlus tutvuda pressiesindaja töölepinguga. III Kaebaja pöördumise liigitamine
3. Ringkonnakohus nõustus Harju Maakohtuga, et nii kriminaalasja nr 1-15-11024 kohtutoimikule juurdepääsu kui ka kriminaalasja nr 1-19-8262 tutvumistaotluste juures kohaldus

§ 23lg 2 p 5. Teisisõnu, maakohus võis kaebajale viidatud osas vastata MSVS-s sätestatud korras 30 päeva jooksul 6

-s sätestatud korras viie tööpäeva jooksul. 20. Kolleegiumi hinnangul oli kaebaja pöördumine tervikuna teabenõue, milles esitatud kõik neli taotlust tulnuks lahendada

-s sätestatud korras. 21.

§ 6

kohaselt on teabenõue teabenõudja poolt

-s sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks.

§ 23

lg 2 p 5 esimene lause sätestab, et teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida. Teine lause lisab, et selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse MSVS-s ettenähtud korras. 22. Teabenõude saamisel tuleb taotletud teavet sisaldavate teabekandjatega tutvuda ja neis sisalduvat analüüsida, et mõista, kas taotletu võib sisaldada juurdepääsupiiranguga teavet. Seejärel tuleb õigusnorme tõlgendades ja kohaldades teha otsustus, kas teave on võimalik väljastada tervikuna või osaliselt või tuleb sellest keelduda. Eelkirjeldatu on iga teabenõudele vastamise osa ega muuda teabenõuet selgitustaotluseks. Sõltuvalt taotletava teabe mahust, juurdepääsupiirangu üle otsustamise sisulisest keerukusest jms võib see olla vähem või rohkem ajamahukas. Teabenõue tuleb täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul (

§ 18

lg 1) ning seda tähtaega võib pikendada kuni 15 tööpäevani, kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev (

§ 19

). Selgitustaotluseks kvalifitseerub teabenõue

§ 23

lg 2 p 5 järgi vaid juhul, kui sünteesimise ja analüüsimise tulemusel tekib uus teave, mis tuleb dokumenteerida (vrd

ja MSVS üldise kohaldamisala eristamise kohta ka RKHKm 3-20-992/26, p 11). Kolleegium on seisukohal, et vajadus varjata teabekandjal sisalduvat teavet või varjunimestada isikute nimesid ei muuda teabenõuet

§ 23lg 2 p 5 mõttes selgitustaotluseks.

Kaebaja teabenõude rahuldamisel seega uut teavet ei tekiks. IV Juurdepääs maakohtus arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikule 23. Kaebaja kui menetlusvälise isiku teabenõue, milles ta soovis tutvuda maakohtus arhiveeritud kohtutoimikuga kriminaalasjas nr 1-15-11024, on lõppastmes jäänud õigesti rahuldamata

§ 23

lg 1 p 1 alusel koostoimes

§ 35lg 1 p-ga 1 ja §-ga 39.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused tuleb siiski asendada praeguse otsuse põhjendustega. 24. PS § 24 lg-test 3 ja 4 tuleneb kohtumenetluse avalikkuse põhimõte, mis teenib ausa kohtupidamise huve ja kohtumenetluse läbipaistvuse eesmärki ning aitab tagada õiglast kohtumenetlust (vt RKHKm 3-21-2196/19, p 12 ja ka RKPJKm 5-21-7/4, p 17). Põhiseaduse viidatud normid räägivad sõnastuslikult avalikkusest vaid kohtuistungi ja kohtulahendi avaliku kuulutamise kontekstis. Neist normidest ei tulene kaebaja kui menetlusvälise isiku subjektiivset õigust nõuda juurdepääsu maakohtus arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikule. Küll riivab juurdepääsupiirang viidatud teabele PS § 44 lg-st 2 tulenevat õigust. Tegu on üldsättega, mis paneb avaliku võimu asutustele ja nende ametiisikutele kohustuse anda Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta (vrd ka RKPJKm 5-21-7/4, p 14), v.a andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, samuti eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Kõnealune põhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga, mis tähendab, et seda võib piirata igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Seadusandja on PS § 44 lg-t 2 järgides vastavad üldised juurdepääsupiirangu alused kehtestanud mh

§-s 35 (vt ka RKÜKo 3-3-1-5-09, p 26; RKPJKo 5-25-3/5, p-d 17 ja 18). 25.

§ 23

lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. 7

§ 35

lg 1 p 1 näeb ette, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, v.a vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja KrMS-s sätestatud tingimustel avaldatava teabe. Seega, kuigi

lähtub avatud ühiskonna põhimõtetest (

§ 1

) ja sellest, et avalikkus on reegel ning piirang sellele erand, on kriminaalmenetlust puudutavalt kehtestatud imperatiivne lähtekoht vastupidine. Teisisõnu, kogu kriminaalmenetluses kogutud teave tuleb

§ 35

lg 1 p 1 järgi tunnistada juurdepääsupiiranguga teabeks (vt ka RKÜKo 5-25-7/29, p 36 ja seal tehtud viited), v.a juhul, kui KrMS näeb ette avalikustamise kohustuse, nt avalikul kohtuistungil kõlav suuline teave (KrMS § 11, vt ka §-d 12 ja 13), jõustunud kohtulahendi avaldamine (KrMS § 4081), kannatanu toimikuga tutvumine (KrMS § 206 lg 3). KrMS ei reguleeri juurdepääsu maakohtus arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikule. Kuna

§ 35

lg 1 p 1 kohaldamisala ei sõltu sellest, milliseid andmeid vaidlusalune kohtutoimik sisaldab (vt isikuandmete kohta ka otsuse p-d 27.2 ja 35) ja millise menetlusstaadiumiga on tegu, laieneb juurdepääsupiirang seega kogu maakohtus arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimikule (juurdepääsupiirangu tähtaja kohta vt otsuse p 35). 27.

§ 38

lg 4 näeb ette siiski võimaluse kalduda kõrvale

§ 35lg 1 p-s 1 sätestatud juurdepääsupiirangust.

Selle järgi võib asutuse juht otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve. Tegu on nii pädevus- kui ka volitusnormiga, mille tõlgendamisel peab mh arvestama PS §-s 44 sätestatuga. 27.1.

§ 38

lg 4 järgi on otsustusõigus asutuse juhil, mis maakohtu puhul tähendab kohtu esimeest (vt ka RKKKm 1-19-8262/17, p 46). Kohaldatav ei ole kantselei kodukorra § 28 lg 2, mis võimaldab kohtusisest delegeerimist toimikule juurdepääsu üle otsustamisel. 27.2.

§ 38

lg 4 näeb ette kaalutlusõiguse, seades piiranguks vaid tingimuse, et juurdepääs ei või kahjustada riigi või omavalitsusüksuse huve. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtu esimehel aga arvestada, kas taotletav teave sisaldab isikuandmeid. Esiteks,

§ 35

lg 1 p-d 11–15 kohustavad kehtestama juurdepääsupiirangu inimese eraelu oluliselt kahjustavale teabele, kuigi

§ 38lg 4 alusel ei ole välistatud ka neile andmetele juurdepääsu andmine.

Teiseks, kui taotletav teave sisaldab isikuandmeid, siis sõltumata sellest, kas need kuuluvad juurdepääsupiiranguga

§ 35

lg 1 p-de 11–15 alla, tuleb teabevaldajal lähtuda lisaks

§-st 39, mis reguleerib juurdepääsu isikuandmetele. Kriminaalasja kohtutoimikusse võetakse ajalises järgnevuses kõik menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid (KrMS § 1601 lg 2 esimene lause), sh nt suulise istungi protokoll, menetlustoimingu (nt läbiotsimine, ülekuulamine, jälitustoiming) protokollid, ekspertiisiakt. Seega sisaldab mistahes maakohtus arhiveeritud kriminaalasja kohtutoimik hulgaliselt isikuandmeid. 28.

§ 39

lg 1 näeb ette, et teabevaldaja võimaldab juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele IKÜM-s või seaduses sätestatud aluse olemasolul

-s sätestatud korras. Nimetatud säte võtab üle IKÜM art 86. Selle tõlgendamisel ja kohaldamisel on Euroopa Kohus korduvalt osutanud, et õigus tutvuda ametlike dokumentidega peab olema ühitatud põhiõigustega eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele – nimetatud põhiõiguste riive peab olema proportsionaalne (vt pikemalt C-439/19 – Latvijas Republikas Saeima, p 120; C-740/22 – Endemol Shine Finland, p-d 52–55; C-710/23 – Ministerstvo zdravotnictví, p-d 38–40). Seega on seadusandja ülesanne leida kohane tasakaal vastanduvate õiguste vahel, silmas pidades mh ka isikuandmete töötlemise põhimõtteid. 8

-ga (vt ka C-439/19, p 99; C-740/22, p 46; C-710/23, p 35). Kui kohtutoimik sisaldab ka eriliiki isikuandmeid, peavad lisaks täidetud olema art 9 lg 2 punkti g eeldused. 31. Kuna isikuandmete töötlemiseks, sh kogumiseks, peab IKÜM järgi olema õiguslik alus, siis peab teabenõudjal samuti olema teabe töötlemiseks õiguslik alus. See järeldus tuleneb mh ka

§ 39

lg 1 tõlgendamisest koostoimes sama paragrahvi lõikega 2 ning § 14 lg 2 teise lausega. 32. Kaebajal oli isikuandmetele juurdepääsu aluseks praegusel juhul õigustatud huvi IKÜM art 6 lg 1 punkti f mõttes, kuid see ei kaalu üles nende andmesubjektide õigusi, kelle andmed sisalduvad arhiveeritud kohtutoimikus. 32.1.

§ 14

lg 2 teine lause sätestab, et kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi. 32.

1. Kaebaja põhjendas oma taotlust juurdepääsuks kohtutoimikule, sh seal sisalduvatele isikuandmetele sellega, et ta soovib kontrollida, kas kriminaalasjas nr 1-15-11024 järgiti seadust, kas menetlus oli aus. See selgitus viitab kaebaja õigustatud huvile IKÜM art 6 lg 1 punkti f mõttes (vrd ka C-37/20 ja C-601/20 – WM ja Sovim SA vs. Luxembourg Business Registers, p 74). Õigustatud huvina on käsitatav mistahes õiguspärane, tegelik ja konkreetne huvi (vt Andmekaitse Inspektsiooni juhend „Õigustatud huvi“, lk 7). 32.
2. Õigustatud huvi olemasolu jaatamisest ei piisa selleks, et pidada isikuandmete töötlemist lubatavaks. Õigustatud huvi hindamisel tuleb teha kolmeastmeline test (nt C-394/23 – Mousse, p 45 ja seal tehtud viited). Esiteks peab vastutaval töötlejal või kolmandal isikul olema õigustatud huvi. Teiseks peab isikuandmete töötlemine olema selle õigustatud huvi elluviimiseks vajalik, mis eeldab hinnangut, kas andmetöötlusega taotletavat õigustatud huvi ei ole mõistlikult võimalik sama tõhusalt saavutada muude vahenditega, mis riivavad vähem andmesubjektide põhiõigusi ja -vabadusi (nt hinnata koostoimes IKÜM art 5 lg 1 punkti c võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega). Kolmandaks ei tohi andmekaitse subjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi üles kaaluda. See eeldab vastanduvate õiguste ja huvide kaalumist, mis sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. (Nt C-252/21 – Meta Platforms jt, p-d 106, 108 ja 110.) 32.
3. Õigustatud huvi hindamisel tuleb silmas pidada, et Euroopa Kohus peab näiteks karistusandmeid (kohtutoimikus on mõistagi ka muid isikuandmeid) tundlikeks, mistõttu nende töötlemine on eriti tõsine sekkumine põhiõigusesse eraelu puutumatusele ja põhiõigusesse isikuandmete kaitsele. Seda põhjusel, et karistusandmed puudutavad tegevust, millega kaasneb ühiskonna hukkamõist. Seetõttu võib nende andmetega tutvumise võimaldamine stigmatiseerida isikut ja kujutada seega tõsist sekkumist tema era- või tööellu. (C-740/22, p 54; sama C-439/19, p 112.) Nii on Euroopa Kohus pidanud ebaproportsionaalseks andmesubjekti õiguste riiveks seda, kui, ilma et teavet taotlev isik peaks tõendama konkreetset huvi andmete saamiseks, võimaldatakse üldsusel tutvuda liiklusrikkumiste eest määratud karistuspunktidega (C-439/19, p 122) või kui suuliselt avaldatakse süüteoasjades füüsilise isiku süüdimõistvat kohtuotsust puudutavaid andmeid (vt C-740/22, p-d 55 ja 58). 9

§ 35lg 1 p 1).

Juurdepääsu andmine toimikule on kohtu esimehe kaalutlusõiguse alusel tehtav erand (

§ 38

lg 4), mida omakorda piiravad riigi ja omavalitsusüksuse huvid ning andmesubjekti õigused (

§ 39

). Iga kohtutoimik sisaldab hulgaliselt nii menetlusosaliste kui ka teiste isikute isikuandmeid. Sõltuvalt kohtuasjast võivad need olla rohkem või vähem tundlikud. Viimast võib mõjutada ka kohtuasja aluseks olnud sündmustest või kohtuasja lahendamisest möödunud aeg. Kui kohtuasja sisu ja teabenõudja esile toodud põhjendust tutvumise õigusliku aluse ja eesmärgi kohta arvestades on ilmselge, et juurdepääsust tuleb keelduda, piisab maakohtu esimehel keeldumisel viidetest õiguslikele alustele koos lühikese põhjendusega. Samas ei välista kriminaalasja kohtuistungi kinniseks kuulutamine iseenesest seda, et menetlusvälise isiku taotlus tutvuda kohtutoimikuga võidakse mingis osas rahuldada (vt ka RKKKm 1-19-8262/17, p-d 36–38). Samuti tuleb silmas pidada, et IKS §-s 4 on sätestanud erireeglid isikuandmete töötlemiseks ajakirjanduslikul eesmärgil (vrd ka RKHKm 3-17-62/57, p-d 15.1–15.4; EIKo Studio Monitori jt vs. Gruusia, ühendatud asjad 44920/09 ja 8942/10). 34.

§ 40

lg 1 esimene lause sätestab, et juurdepääsupiirang kehtestatakse teabele alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Teine lause lisab, et asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Lõige 3 näeb ette, et asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat, või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates isiku sünnist. 35. Kolleegium on seisukohal, et

§ 40

tuleb tõlgendada viisil, et kriminaalasja kohtutoimikule kehtib juurdepääsupiirang

§ 35

lg 1 p 1 alusel kuni viis aastat (mida võib kohtu esimees pikendada kuni viie aasta võrra) ning toimikus olevatele eraelu oluliselt kahjustavatele isikuandmetele

§ 35lg 1 p-de 11–15 alusel kuni 75 aastat (või 30 aastat alates isiku surmast). 10

§ 40

lg-st 1 tulenev kogu kriminaalasja kohtutoimikut hõlmav viieaastane juurdepääsupiirang. HKMS § 158 lg 3 teise lause järgi hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust selle tegemise aja seisuga. Seega jättis Harju Maakohtu esimees teabenõude õigesti rahuldamata. 37. Kolleegium lisab, et tal ei ole teavet selle kohta, kas maakohtu esimees on praeguseks algset viieaastast tähtaega pikendanud kuni viie aasta võrra

§ 40lg 1 teise lause alusel.

Samas on vaidlusalune kohtutoimik väga mahukas (kuus köidet, 1082 lk). Kui see sisaldab mh ka

§ 35

lg 1 p-de 11–15 järgi eraelu oluliselt kahjustavaid isikuandmeid, mille juurdepääsupiirang on üldjuhul 75 aastat (

§ 40

lg 3), siis võib kohtutoimiku väljastamine viidatud isikuandmeteta kaasa tuua põhjendamatult suuri kulutusi ja takistaks maakohtu ülesannete täitmist

§ 23lg 2 p 3 mõttes.

Õige on ringkonnakohtu osutus, et kriminaalasja kohtutoimiku töötlemine selliselt, et eemaldada sellest kogu juurdepääsupiiranguga teave, võib häirida oluliselt kohtu põhitegevust. V Juurdepääs muud liiki avalikule teabele 38. Harju Maakohtul tuleb uuesti lahendada kaebaja teabenõue osas, milles ta soovis tutvuda kõigi nende menetlusväliste isikute taotlustega, kes on soovinud juurdepääsu kriminaalasja nr 1-19-8262 kohtutoimikule. 38.1.

§ 12

lg 31 sätestab, et kui asutusele saabunud dokumentide saatja või asutusest väljastatud dokumentide saaja on füüsiline isik, siis ei märgita dokumendiregistri avalikus vaates teavet, mis võimaldaks füüsilist isikut tuvastada. Säte lähtub asjaolust, et füüsilist isikut identifitseerivad andmed on isikuandmed, ning on kantud ideest, et ka asutusse pöördumise fakti ei avalda riik aktiivselt. See ei välista teabe väljastamist teabenõude korral. 38.2. Eristada saab kahte gruppi menetlusväliseid isikuid, kes võivad tutvuda kriminaalasja kohtutoimikuga: esiteks füüsilised isikud, kes tegutsevad erahuvides, ja teiseks need, kes tegutsevad teenistus- või tööülesandeid täites. 38.3. Harju Maakohtu esimees keeldus kaebaja teabenõude rahuldamisest

§ 23

lg 1 p 1 alusel osas, mis puudutas menetlusväliste isikute taotlusi kriminaalasjas nr 1-19-8262. Vastustaja selgitas, et kui menetlusväline isik esitab taotluse toimikuga tutvumiseks, registreeritakse see kohtu avalikus dokumendiregistris ning määratakse asutusesiseseks kasutamiseks üldjuhul

§ 35lg 1 p 12 alusel.

38.4.

§ 35

lg 1 p 12 järgi ei ole isikuandmete sisaldumine taotletud teabes automaatne alus teabe väljastamisest keeldumiseks. Säte eeldab, et juurdepääsu võimaldamine kahjustab oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Kuna kohtud ei ole asjakohaseid taotlusi Harju Maakohtult välja nõudnud (vt eest I osa), pole tuvastatud, kas nimetatud teave eksisteerib ja kas keeldumisaluse eeldused on täidetud. 38.5. Ka kutsetegevuses tegutsevatel isikutel on õigus isikuandmete kaitsele (vt nt C-345/17 – Buivids; RKHKo 3-17-842/44, p 14). Kui toimikuga tutvumise taotluse on esitanud kutsetegevuses 11

§ 35

lg 1 p 12 eeldus – kahjustab oluliselt eraelu puutumatust – üldjuhul täidetud ning teabevaldaja ei saa keelduda teabe väljastamisest.

1. Harju Maakohtul tuleb uuesti lahendada kaebaja teabenõue ka osas, mis puudutab Harju Maakohtu pressiesindaja töölepingut. 39.
2. Asjaolu, et riik on töölepingut sõlmides astunud eraõiguslikku suhtesse, ei mõjuta avaliku teabe mõistet. Riigi sõlmitud tööleping on avalik teave

§ 3lg 1 mõttes (vt ka RKHKo 3-15-3228/37).

39.2. Maakohtu esimees keeldus pressiesindaja töölepingu osas teabenõude rahuldamisest põhjusel, et see sisaldab juurdepääsupiiranguga teavet, kuid ei täpsustanud, millisel

§-s 35 nimetatud alusel on juurdepääsupiirang kehtestatud. Ilmselt on selleks eelnimetatud

§ 35lg 1 p 12.

Kaebaja täpsustas apellatsiooniastmes, et ta soovib tutvuda töölepinguga sisuliselt ning teda ei huvita isikuandmed, näiteks elukoht või telefoninumber. 39.3. Kohtud ei tutvunud maakohtu pressiesindaja töölepinguga (vt eest I osa). Isegi kui tööleping sisaldab isikuandmeid, millele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust, on tööleping üldjuhul võimalik väljastada ka osaliselt – osas, milles see ei sisalda juurdepääsupiiranguga andmeid (

§ 38lg 2).

39.

1. Maakohtul tuleb kaebaja teabenõude uuel lahendamisel täpsustada, kas kaebaja soovib tutvuda töölepingu isikuandmetega või isikuandmeteta versiooniga, ning teha otsus sellest lähtudes. VI Menetluskulud
2. HKMS § 108 lg 2 alusel jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
3. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Kaebaja menetluskuluks on olnud tasutud riigilõiv, kokku 90 eurot (20 + 20 + 50 eurot). Vaidlusaluse teabenõude taotlusi tervikuna vaadates rahuldatakse kaebus üksnes marginaalses osas. Seetõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 12