) § 23 lg 2 p-st 5, et kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida, siis loetakse selline teabenõue selgitustaotluseks ning sellele vastatakse MSVS-s sätestatud korras, sh 30-päevase tähtaja jooksul. Kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on avaliku teabe seaduse § 3 lg 1 tähenduses avalik teave, mistõttu tuleb taotlus sisuliselt lahendada
alusel. Kriminaalasja nr 1-1511024 menetlus on tunnistatud kinniseks ja selle materjalid sisaldavad mitmeid juurdepääsupiiranguga dokumente, sh sisukord, see tähendab, et tegemist on juurdepääsupiiranguga teabega, milliste materjalidega tutvumisele laieneb
lg 1 p-s 1 sätestatud keeld ning § 9 lg 2 p 7 alusel on teabevaldaja kohustatud teabele juurdepääsu võimaldamisel tagama juurdepääsupiirangutest kinnipidamise. Ka kohtupraktikas on leitud, et kui teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, siis annab see aluse teabenõude täitmisest keelduda (Riigikohtu 10.09.2021 otsus asjas nr 3-19-2069, p 15). Lisaks tuleb vastustajal arvestada kolmandate isikute, sh menetlusosaliste huvidega nende kohta käivate isikuandmete kaitseks. Avalduses toodud soov tutvuda kriminaalasja nr 1-1511024 materjalidega kontrollimaks, kas menetlus oli aus, ei kvalifitseeru käesoleval juhul kohaldamisele kuuluva isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-des 4–7 sätestatud erandite alla, mis võimaldavad töödelda isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta. Ka kokkuvõtte koostamine kõikide menetlusväliste isikute pöördumistest asjas nr 1-19-8262 riivab menetlusväliste isikute õigustatud ootust mitte olla selliste taotluste objektiks. Kuivõrd nimetatud pöördumised on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, jääb taotlus selles osas rahuldamata
Harju Maakohtu pressiesindaja töötab töölepingu alusel. Tööleping on erinevalt ametijuhendist juurdepääsupiiranguga teave ning sellest tulenevalt jääb taotlus selles osas samuti rahuldamata
3. Kaebaja esitas 22.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudes vastustaja kohustamist kaebaja 17.08.2022 avalduse uuesti läbi vaatamiseks ning kaebajale küsitud teabe väljastamiseks. 2
tähenduses, millele vastamise tähtaeg on 5 tööpäeva. 01.09.2022 saatis kaebaja Riigikohtu, Tallinna Ringkonnakohtu, õiguskantsleri büroo ja Harju Maakohtu üldmeilile, aga ka nimeliselt Villu Kõve, Villem Lapimaa, Ülle Madise, Olari Koppeli ja Astrid Asi isiklikule elektron-postiaadressile kirja, milles väljendas rahulolematust maakohtu süstemaatilise viivitamise asjus. 09.09.2022 saatis vastustaja kaebajale kirja nr 11-2/22-97, mille sisu oli krüpteeritud. Kaebaja ei saanud viimast avada, sest kaebaja ID-kaardi kiip ei töötanud. Kui kaebaja ka taotleks uue ID-kaardi, siis sellel oleksid uued sertifikaadid ja viimastega ei saaks avada vanadele sertifikaatidele krüpteeritud kirja. Samal päeval teatas kaebaja maakohtule, et kaebaja ID-kaardi kiip ei tööta, st kaebaja ei saa talle adresseeritud krüpteeritud failikonteinerit avada. Kaebaja palus leida mõne muu võimaluse vastuse tutvustamiseks. 01.10.2022 hilisõhtuse seisuga ei olnud maakohtult täiendavat vastust saabunud, millest tulenevalt esitas kaebaja kaebuse halduskohtule (haldusasi nr 3-22-2081). Nimetatud kaebuse eesmärgiks oli saada üleüldse mingi vastus kaebaja pöördumisele, et hinnata, kas vastuse sisu osas on põhjust esitada kaebus. Vastustaja saatis kaebajale krüpteerimata vastuse 10.10.2022 (dtl 11–14). Kaebaja kirja sisuga ei nõustu ja soovib kirja sisu vaidlustada. Kaebaja märgib, et ei pea ära näitama esitatud nõude õiguslikku alust, vaid piisab üksnes faktiliste asjaolude väljatoomisest. Ühtlasi soovib kaebaja esitada pretensiooni ka süstemaatilise viivitamise asjus. Seda enam olukorras, kus teine pool leiab, et kaebaja 17.08.2022 pöördumine on käsitatav selgitustaotlusena. 4. Vastustaja kaebusega ei nõustunud ja palus jätta selle rahuldamata. Kaebaja 17.08.2022 esitatud taotlust tuleb käsitleda selgitustaotlusena.
tähenduses on teabenõue teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks. MSVS § 2 lg 2 p 1 kohaselt on selgitustaotlus isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist.
lg 2 p 5 sätestab, et teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida. Selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse MSVS-is ettenähtud korras. Kaebaja taotluse lahendamine eeldas õigusalast analüüsi ja selle alusel selgituste/põhjenduste andmist, mistõttu tuleb 17.08.2022 esitatud taotlust käsitleda selgitustaotlusena MSVS § 2 lg 2 p 1 mõttes ning sellele on MSVS §-s 6 sätestatud tähtaega järgides vastatud. Vastustaja teabevaldajana lähtub teabe edastamisel Andmekaitse Inspektsiooni antud soovitustest. Dokumentide krüpteerimine on hea võimalus kolmandate osapoolte eest info kaitsmiseks ja turvalisuse tagamiseks. Arvestades asjaolu, et kaebaja esitas ka 17.08.2022 taotluse kohtule digitaalselt allkirjastatuna, ei olnud põhjust arvata, et kaebajal ei ole võimalik krüpteeritud dokumente avada. Ekslikult lisas kohtu kantselei kaebaja 09.09.2022 vastuse, mille ta edastas e-posti aadressile XXX selle kohta, et ta ei saa krüpteeritud dokumenti avada, kohtuinfosüsteemis kriminaalasja nr 1-15-11024 menetlusdokumentide hulka. Tegemist on aga lõppenud menetlusega, mistõttu ei jõudnud kaebaja teavitus läbi kohtuinfosüsteemi õigete adressaatideni. Kaebajale edastati Harju Maakohtu 09.09.2022 vastus krüpteerimata kujul 10.10.2022. Arusaamatuks jäävad kaebaja selgitused, kuidas hoolimata tema taotluse sisust ja sõnastusest peab kohus tagama haldusakti igakülgse hindamise. Olulised ei ole niivõrd taotluses esitatud õiguslikud argumendid, kuivõrd faktilised asjaolud ehk kirjeldus sellest, mis põhjusel kaebuse esitaja on taotluse Harju Maakohtule esitanud. Vastustaja on kaebaja 17.08.2022 taotluse 3
regulatsiooni. Selline seisukoht on kinnistunud ka kohtupraktikas (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-84-15, p-d 18-24; nr 3-3-1-58-16, p 8; nr 1-198262, p 39). Sõltuvalt taotletavatest andmetest tuleb kriminaalasja materjalidega tutvumise taotluse lahendamisel kohaldada
-i või IKS-i (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-2317, p-d 9-11). Kuivõrd kaebaja on menetlusväline isik, tuleb arvesse võtta üldpõhimõtet, mis eeldab taotluses toimikuga tutvumiseks selleks õigustatud või põhjendatud huvi äranäitamist. Vastustaja teabevaldajana peab tagama kolmandate isikute isikuandmete kaitse. IKS §-d 4–7 sätestavad konkreetsed piiratud tingimused, millal on isikuandmeid lubatud ilma andmesubjekti nõusolekuta töödelda. Kaebaja taotluses neid tingimusi ei esinenud. Kolmandate isikute huvi teabe kaitsmiseks kaalub üles kaebaja huvi kriminaalasja materjalidega tutvumiseks. Vastustaja jäi oma 09.09.2022 vastuse põhjenduste juurde ka osas, mis puudutas kaebaja taotlust saada kokkuvõte kõikide menetlusväliste isikute taotlustest kriminaalasjas nr 1-198262 ning seonduvalt kaebaja taotlustega Harju Maakohtu pressiesindaja töölepingu kohta. 5. Tallinna Halduskohus jättis 10.10.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole suutnud kohut veenda, et vastustaja vastus rikuks kaebaja õigusi ja oleks vastuolus seaduse või mõne muu õigusaktiga. Kuivõrd vastustaja tegevus ei ole olnud õigusvastane, ei ole põhjendatud ka kaebaja nõue kohustada vastustajat tema avaldust uuesti läbi vaatama ning väljastama küsitud teavet täies ulatuses. Halduskohus nõustub nii vastustaja 09.09.2022 vastuses toodud argumentatsiooniga kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele ning tugineb nendele. Lähtudes
ja MSVS regulatsioonist leiab kohus, et vastustaja on põhjendatult käsitlenud kaebaja taotlust kui selgitustaotlust ning vastanud sellele 30-päevase tähtaja jooksul. Vastustaja on asjakohaselt viidanud, et kaebaja taotluse lahendamine eeldas õigusalast analüüsi ja selle alusel selgituste ja põhjenduste andmist. Vastustajal tuli analüüsida, kas ja millises ulatuses on küsitud teabe väljastamine põhjendatud. Juhul kui teabe väljastamine oleks olnud ka näiteks osaliselt põhjendatud, siis oleks tulnud kogu toimik läbi töötada ja ka süstematiseerida selliselt, et näiteks osa sellest oleks võimalik kaebajale avaldada. Käesoleval juhul jõudis vastustaja küll lõppastmes järeldusele, et kaebaja taotlus tuli jätta rahuldamata, kuid see ei tähenda, et taotlust ei saa käsitleda selgitustaotlusena. Järeldust ei muuda see, et kaebaja ei saanud krüpteeritud faili avada. Probleemi ei põhjustanud vastustaja ja sellest teadasaamise järel edastas ta oma vastuse krüpteerimata kujul mõistliku aja jooksul. Vastustaja on teostanud taotluse rahuldamata jätmisel kaalutlusõigust õiguspäraselt nii kriminaalasja nr 1-15-11024 toimikuga tutvumise kui kriminaalasja nr 1-19-8262 materjalidele juurdepääsu taotlenud isikute kohta teabe saamise osas. Tallinna Ringkonnakohus on 26.05.2020 otsuses haldusasjas nr 3-19-1076 asjakohaste seaduse ja kohtupraktika viidetega selgitanud, et kohtutoimik, sh kriminaaltoimik ei ole menetlusvälisele isikule piiranguteta avalik, sest kohtutoimik sisaldab juba eelduslikult hulgaliselt erinevate piirangutega teavet, sh juurdepääsupiiranguga isikuandmeid, ning kõikide kohtutoimikute töötlemine selliselt, et neist oleks kõigile tutvumise võimaldamiseks eemaldatud kogu juurdepääsupiiranguga teave, ei ole praktiliselt võimalik. Kriminaaltoimikuga tutvumise taotlus eeldab isikusamasuse tuvastamist (
Nende eelduste täitmisel on maakohtul kaalutlusõigus otsustamaks, kas taotleja huvi toimikuga tutvumiseks ja menetlusdokumendist ärakirja saamiseks on kaalukam kui 4
Käesoleval juhul on vastustaja ära näidanud keeldumise õigusliku ja faktilise aluse ning keeldumist piisavalt põhjendanud. Vastustaja on ka asjakohaselt kaalunud kaebaja huve ja kolmandate isikute huve ning jõudnud õiguspäraselt järeldusele, et käesoleval juhul ei kaalu kaebaja kui tutvumistaotluse esitaja huvi toimikuga tutvuda üles neid õiguseid ja huvisid, mis räägivad toimikule juurepääsu võimaldamise vastu. Samuti on vastustaja piisavalt põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata ka kaebaja taotluse saada kokkuvõte kõikide menetlusväliste isikute taotlustest asjas nr 1-19-8262. Vastustaja on õiguspäraselt selgitanud, et sellise ülevaate koostamine riivab menetlusväliste isikute õigustatud ootust mitte olla selliste taotluste objektiks. Vastustaja on kaebajale selgitanud, et kui menetlusväline isik esitab taotluse toimikuga tutvumiseks, registreeritakse taotlus vastava kohtu avalikus dokumendiregistris ning määratakse asutusesiseseks kasutamiseks, üldjuhul
Kuivõrd nimetatud pöördumised on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, siis jättis vastustaja kaebaja taotluse selles osas õigusäraselt
Seoses kaebaja taotlusega Harju Maakohtu pressiesindaja kohta on vastustaja kaebajale teatanud, et pressiesindajale ei ole distsiplinaarkaristusi määratud. Sellega on kaebajale sisuliselt vastatud ja palutud teave edastatud. Lisaks selgitas vastustaja kaebajale, et ametijuhendit ei ole võimalik väljastada, kuna pressiesindaja töötab töölepingu alusel ja selle ameti kohta ei ole avaldatud ametijuhendit. Kohus nõustub vastustajaga ja märgib, et kui vastavat teavet ei ole, siis ei saa seda ka väljastada. Samuti on vastustaja põhjendatult selgitanud, et Harju maakohtu pressiesindaja töötab töölepingu alusel ning sellest tulenevalt ei ole kohtul ka töölepingu avaldamise kohustust sarnaselt ametijuhendi avaldamise kohustusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Kaebaja esitas halduskohtu otsusele samal päeval, 10.10.2023 apellatsioonkaebuse, täiendades seda 23.10.2023 põhjendustega vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2023 määruses esitatud nõudele. Kaebaja palub halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Eesti õiguskord tunneb väga erinevaid teabe nõudmise viise ja reeglina omavad kõik pöördumised, sh teabenõude
mõttes, märgukirja tunnuseid. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et tema avaldust tuli käsitada teabenõudena. Analoogselt nt väärteoteadet ei saa pidada selgitustaotluseks üksnes seetõttu, et taotlust peab analüüsima või õigusalaseid põhjendusi esitama. Harju Maakohtu pressiesindaja töölepingule juurdepääsu andmise osas on
mõttes oluline ainult see, et selles sisalduv teave on saadud või loodud
Isegi kui töölepingus on mõni osa kaetud piiranguga, ei anna see
Piirangu ja piiramiskeelu vastuolu tuleb lahendada tõlgendusreeglite abil. Seda on kinnitanud Riigikohus lahendis nr 3-3-1-57-03, p 20, samuti Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-19-
Kuna vastus saadeti alles 09.09.2022 ning tööleping on siiani edastamata, siis on vastustaja jätkuvalt viivituses, mistõttu on tegemist omavoliga PS § 13 lg 2 tähenduses. Seoses taotlusega saada juurdepääs menetlusväliste isikute taotluste andmetele kriminaalasjas nr 1-19-8262 märkis kaebaja, et vastustaja väide menetlusväliste isikute õiguste riivele ei tähenda veel õiguste rikkumist, kui selleks on legitiimne eesmärk ja meede on proportsionaalne. Riive on üsna olematu, kui ei ole teada, kes mingi taotluse kirjutas. Isikute nimed jmt on võimalik kinni katta ning seega oleks alus juurdepääsuks
Näiteks üks ERR-i ajakirjanik vastas kaebaja küsimusele, et temal isiklikult ei oleks ka midagi selle vastu, kui tema päringuga tutvutakse. Maakohus ei ole ka selgitanud, milline peaks olema volikiri, mille võiks küsida mõnelt päringu teinud isikult, kuigi kohtul oleks selline kohustus juba passiivselt
Riigikohus on rõhutanud, et haldusorgani ülesannete hulka kuulub ka võimaluste loomine koostööks. Seoses taotlusega kriminaalasja nr 1-15-11024 materjalidele juurdepääsuks märgib kaebaja, et Riigikohtu praktika kohaselt ei reguleeri KrMS pärast menetluse lõppu toimikuga tutvumist ja asja lahendamisel tuleb juhinduda teiste seaduste regulatsioonist, kuid kunagi varem ei ole leitud, et just MSVS regulatsioon on asjakohane. Tegemist on kunstlikult konstrueeritud õigusliku käsitlusega. Asjaolu, et 5 tööpäeva ei pruugi olla piisav aeg dokumentide tsenseerimiseks, ei anna veel alust rakendada
Säte on mõeldud juhtumiteks, kui teavet valmiskujul ei ole. Riigikohus on selgitanud, et nt lihtne arvutustehe ei ole sünteesimine MSVS mõttes (02.12.2021 määrus nr 3-20-992, p 11). Ka sel juhul tuleks aga lg 3 kohaselt teabenõude täitmisest keeldumisest 5 tööpäeva jooksul teada anda. Vastustaja vastusest ei nähtu, miks ta jättis kriminaalasja nr 1-15-11024 andmesubjektidelt küsimata, kas neile sobib, et kaebaja võib toimikuga tutvuda ja saada sellest ärakirju. Seda viga ei ole võimalik kohtumenetluse ajal enam kõrvaldada. Kui HMS § 40 lg-st 1 ei tulene sarnast kohustust ametiasutusele, nagu on sätestatud HKMS § 89 lg 2
lg 1 p 1 kohaselt keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Kuivõrd kaebaja soovib tutvuda kriminaalasja materjalidega, mis sisaldavad mitmeid juurdepääsupiiranguga dokumente ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust, tuleb taotlus jätta rahuldamata. Juurdepääsu võimaldamist kriminaalasja materjalidele tuleb eitada ka teistel alustel.
lg 1 p 1 kohustab Harju Maakohut kui teabevaldajat tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe.
lg 4 alusel võib asutuse juht otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud (isikuandmeid mittesisaldavale) teabele, kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve. Tegemist on diskretsiooniotsusega, kus tuleb hinnata erinevaid huvisid. Kohtutoimik ei ole menetlusvälisele isikule piiranguteta avalik, sest kohtutoimik sisaldab juba eelduslikult hulgaliselt erinevate piirangutega teavet, sh juurdepääsupiiranguga isikuandmeid. Kriminaalmenetluse toimingutega kogutakse palju privaatset teavet nii süüdistava kui ka menetlusega üldsegi mitte seotud isikute tegevuse, sh eraelu kohta, mis seondub kaudselt või üldsegi mitte läbi viidud menetluse ja esitatud süüdistusega. Seega võib kriminaalasja materjalide hulgas olla näiteks materjale, mis võivad avalikustamisel kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi. Seetõttu eeldab kriminaaltoimikuga tutvumise taotlus (lisaks isikusamasuse tuvastamisele) tutvumise põhjuse äranäitamist. Teisisõnu peab kohus hindama, kas õigustatud huvi toimikuga tutvuda kaalub üles need õigused ja huvid, mis räägivad toimikule juurdepääsu võimaldamise vastu. Kaebaja soov tutvuda kriminaalasja nr 1-1511024 materjalidega piirdus üksnes põhjendusega, et tegemist on avaliku teabega. Vastustaja hinnangul ei kaalu apellandi huvi toimikuga tutvuda üles neid õiguseid ja huvisid, mis räägivad toimikule juurepääsu võimaldamise vastu. Antud juhul ei esine ka ühtegi IKS-s sätestatud erisust, mille pinnalt oleks võimalik menetlusvälisele isikule kriminaalasja nr 1-1511024 materjale tutvustada. Vastustaja pöörab tähelepanu ka kriminaalasja materjalide paljususele. Juhul, kui vastustaja rahuldaks apellandi taotluse osaliselt ning avaldaks kriminaalasja materjalid osaliselt, viiks toimiku n-ö puhastamine kohtu töökoormuse märkimisväärse tõusuni, mis omakorda takistaks avalike ülesannete täitmist. See omakorda nõuaks teabevaldaja töökorralduse muutmist. Seetõttu tuleb apellandi teabenõude täitmisest keelduda ka
8. Kaebaja esitas 25.02.2025 täiendavalt vastuväite kohtu tegevusele seoses asja läbi vaatava kohtukoosseisu muutumisega ja täiendava sisulise seisukoha. Vastuväites leiab kaebaja, et asjas on määratud HKMS § 199 lg 1 p 5 mõttes ebaseaduslik kohtukoosseis. PS § 24 kohaselt ei tohi kedagi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Kohtuna ei tule mõista üksnes asutust, vaid ka asja lahendavat kohtukoosseisu. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb põhiõigusi sätestavaid norme tõlgendada laiendavalt. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-24-15 leidnud, et menetlusõiguse olulise rikkumisega on tegemist siis, kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud kohtukoosseis, mida seadus ette ei näe. Kohtute seaduse § 37 lg 2 p-s 2 ja lg-s 3 on sätestatud, et asjad tuleb jaotada tööjaotusplaanis määratud alustel, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest ning vastavalt tööjaotuskavale. Praegusel juhul on kohtukoosseis vahetatud selliselt, et varem vastutav kohtunik ei mahu isegi enam kolmeliikmelisse koosseisu. Kaebaja ei ole andnud nõusolekut kohtukoosseisu muutmiseks ega esitanud menetluse kiirendamise taotlust, et asja oleks olnud vaja ümber jagada menetluse kiirendamiseks. Kaebaja peab ka põhiseadusevastaseks, et Riigikogu ei ole kehtestanud õigustloovat akti, mis sätestaks kohtule ülesande selgitada, kas asja lahendamisel on kasutatud kohtujuristi abi ja kui, siis nimeliselt kelle. Lisaks sellele esitas kaebaja etteheiteid haldusasjas nr 3-19-1076 tehtud kohtuotsustele. 7
normide alusel. Kui pidada avaldust selgitustaotluseks, siis ei ole vastustaja midagi selgitanud. Riigikohus on lahendis nr 3-17-1110 märkinud, et selgitamine tähendab normide isikule arusaadavaks tegemist, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti.
Säte on mõeldud selliseks olukorraks, kui keegi küsib tervet dokumendiregistrit, kuid selle alusel ei saa kõiki toimiku tutvustamise taotlusi tagasi lükata. Riik oleks saanud kehtestada mõistlikud tähtajad, kui 5 tööpäeva on liiga lühike aeg. Kaebuse rahuldamata jätmisel palub kaebaja kaaluda, kas menetluskulude jätmine tema kanda on põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Vastustaja on menetlenud kaebaja avaldust seevastu selgitustaotlusena, viidates
lg 2 p-le 5, mille kohaselt teabenõue, mille täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida, loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse MSVS-ga ettenähtud korras. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et avalduse vastuses toodud põhjendustel oli vastustajal alus kriminaalasja nr 1-15-11024 toimiku osas
19. Põhimõtteliselt on õige kaebaja väide, et teabe analüüsimise ja töötlemise vajadus iseenesest ei tähenda, et avaldus ei vastaks teabenõude tunnustele. Teabenõudena ja selgitustaotlusena käsitatava avalduse, iseäranis
lg 2 p 5 alusel menetluslikult selgitustaotlusena vastamisele kuuluva avalduse sisulised tunnused on sealjuures suures osas kattuvad. Õiguslikult asjakohatu on aga kaebaja toodud analoogia väärteoteatega, kuna erinevalt väärteoteate esitamist reguleerivatest normidest sätestab
lg 2 p 5 erinormina, et teatud tunnustele vastav teabenõue loetakse õiguslikult selgitustaotluseks. Sealjuures ei tulene antud normist, et avaldus ei peaks vastama teabenõude tunnustele, kuna ainuüksi selleks, et
lg 2 p 5 saaks kohaldamisele kuuluda, peabki avaldus vastama esmaselt ka teabenõude tunnustele
mõttes.
lg 2 p 5 näol on tegemist eeskätt menetlusnormiga, mis näeb teatud tunnustega teabenõudele vastamiseks viiteliselt ette erineva vastamiskorra ja -tähtaja. Sellest on kaebajale saadetud vastuses lähtunud ka vastustaja, selgitades, et vastab avaldusele MSVS-s sätestatud korras, kuid lähtub vastamisel sisuliselt
normidest, kuna küsitud teave vastab
§-s 3 sätestatud avaliku teabe tunnustele. Vastustaja põhjendustes puudub kaebaja väidetud vastuolu. Vastustaja on õigesti leidnud, et avaldusele vastamisel tuli lähtuda MSVS §-s 6 sätestatud tähtajast. 20. Ringkonnakohus märgib, et ehkki vastustaja ei ole avalduse vastuses sellele sõnaselgelt tuginenud, vastab kohtumenetluses esitatud põhjendustest lähtudes
lg 2 p 5 tunnustele ka kaebaja avaldus kriminaalasjas nr 1-19-8262 esitatud päringute väljastamiseks. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et kaebaja taotlus kohtu pressiesindaja töölepingu ja distsiplinaarkaristuste andmete väljastamiseks kohtu ette toodud asjaolude põhjal oma sisult
Eeldusel, et selle teabe edastamine ei oleks nõudnud teabe analüüsimist ja sünteesimist ning uue teabe dokumenteerimist, oleks vastustajal tulnud sellekohasele nõudele vastata
See asjaolu ei anna siiski alust kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kaebaja nõude distsiplinaarkaristuste kohta teabe saamiseks on vastustaja 09.09.2022 täitnud, misläbi on kaebaja oma kaebuse eesmärgi osas, milleks tal on õiguslik alus, saavutanud ning pelgalt vastamistähtaja võimaliku rikkumise kaalutlusel ei saaks kohustamiskaebus kaebaja õigusi täiendavalt kaitsta. Ülejäänud osas jättis vastustaja kaebaja taotluse sisuliselt õiguspäraselt rahuldamata, mistõttu puudub alus kohustamiskaebuse rahuldamiseks sõltumata vastamistähtaja järgimisest. 21. Kaebaja sisuline etteheide seoses taotluse rahuldamata jätmisega seisneb kokkuvõtlikult selles, et PS alusel on tal üldine õigus saada avalikult võimult teavet selle tegevuse kohta ja vähemalt osas, milles taotletud andmed ei ole tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, oleks tulnud andmetele
lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust, koosmõjus § 9 lg 2 p-ga 7, mille kohaselt on teabevaldaja kohustatud teabele juurdepääsu võimaldamisel tagama juurdepääsupiirangutest kinnipidamise. Ringkonnakohtu hinnangul on vastuses esitatud kaalutlused
Kordamata halduskohtu otsuse ja selles viidatud vastustaja seisukohtade põhjendusi, märgib ringkonnakohus, et vastustaja on avalduse vastuses asjakohaselt viidanud, et PS §-s 44 sätestatud õigus teabele on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mis tähendab, et seda võib piirata seadusega eeldusel, et piiranguks on legitiimne eesmärk. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et taotletud kriminaalasja menetlus on kooskõlas menetlusõiguse normidega kuulutatud osaliselt kinniseks ja suur osa toimiku materjalidest, sh sisukord, on
mõttes juurdepääsupiiranguga teave, mis annab aluse teabenõude täitmisest keelduda. 23. Teiseks on vastustaja keeldunud teabele juurdepääsust isikuandmete kaitse kaalutlusel, milleks
lg 1 kohustab teabevaldajat juhinduma isikuandmete kaitse üldmääruses või seaduses sätestatud alustest, põhjendades, et kaebaja soov kontrollida kohtumenetluse õigsust ei vasta ühelegi alatud juhul kohaldamisele kuuluva IKS §-des 4–7 sätestatud alustest isikuandmete töötlemiseks. Vastustaja on avalduse vastuses õigesti selgitanud, et kriminaalasja toimik sisaldab erinevates dokumentides hulgaliselt kolmandate isikutekohta kogutud teavet, sh privaatse sisuga andmeid. Ringkonnakohus jääb oma varasemas praktikas (20.05.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-1076) võetud seisukohtade juurde, millele viitas käesolevas asjas ka halduskohus. Kohtutoimik, sh kriminaaltoimik ei ole menetlusvälisele isikule piiranguteta avalik, sellega tutvumine eeldab õigustatud või põhjendatud huvi äranäitamist ja taotluse eelduste täitmisel on maakohtul kaalutlusõigus otsustamaks, kas taotleja huvi on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. Vastustaja kaalutlused nõude rahuldamata jätmiseks on ringkonnakohtu hinnangul asjakohased. 24. Kohtumenetluses on vastustaja täiendavalt põhjendanud taotluse rahuldamata jätmist
lg 2 p-s 3 sätestatud alusega, mis annab teabevaldajale õiguse teabenõude täitmisest keelduda, kui selle täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Ehkki sellele normile ei ole vastustaja avalduse vastuses viidanud, on vastuses esitatud normi sisule viitav põhjendus, mille kohaselt kohtutoimikute töötlemine selliselt, et neist oleks kõigile tutvumise võimaldamiseks eemaldatud kogu juurdepääsupiiranguga teave, ei ole praktiliselt võimalik. Kuna on ilmne, et vastustaja lähtus sisuliselt avaldusele vastates ka kaalutlusest, et nõude rahuldamine tooks kaasa ülemäärase töökoormuse, oli halduskohtul alus käsitada ka seda vastustaja tegeliku kaalutlusena taotluse rahuldamata jätmisel vaatamata õigusliku viite puudumisele. 25.
lg 2 p 3 eesmärgina võib näha mitte ainult kitsalt ebamõistliku mahuga teabenõuete piiramist (n-ö terve dokumendiregistri väljastamise taotlus, millele viitab kaebaja), vaid avaliku huvi kaitset laiemalt, vältimaks ametiasutuste põhifunktsioonide täitmise võime langust. Vastustaja kui kohtu puhul tähendab see eelkõige avalikku huvi kohtumenetluste nõuetekohase korraldamise ja kohtuasjade mõistliku aja jooksul lahendamise vastu, mis igal üksikjuhtumil on laiendatav ka konkreetse kohtuasja menetlusosaliste huvile. Tegemist on legitiimse eesmärgiga PS §-dest 44 ja 46 tuleneva lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõiguste piiramiseks ning
-i regulatsioon, mille põhiseaduspärasuse on kaebaja kahtluse alla seadnud, ei riiva ringkonnakohtu hinnangul ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi. Sealjuures märgib kohus, et diferentseerida saab olukordi, kus teabevaldaja jaoks on 12
lg 2 p 5), olukordadest, kus avaldusele vastamine teabevaldaja põhiülesannete täitmist oluliselt takistaks (
lg 2 p 3), kuid nimetatud normid ei välista teineteist, vaid teabevaldaja võib jõuda tõdemusele, et vastamine nõuaks tema töökorralduse muutmist või takistaks avalike ülesannete täitmist, ka avaldust selgitustaotlusena lahendades. Sealjuures sätestab
lg 2 p-ga 3 analoogse aluse selgitustaotlusele vastamata jätmiseks ka MSVS § 5 lg 9 p 7. Asjakohased on vastustaja selgitused, et terve kriminaalasja toimiku töötlemine selliselt, et eemaldada sellest kogu juurdepääsupiiranguga teave, häiriks oluliselt kohtu põhitegevust ning sellest tulenevalt oli ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kaebaja nõude täitmata jätmine ka piiratud mahus
Sellises olukorras ei saa asjasse puutuvaks pidada ka kaebaja tõstatatud küsimust, kas põhiseadusega on kooskõlas, et seaduses puudub norm, mis kohustaks vastustajat küsima kõigi kriminaalasja toimikuga seotud andmesubjektide nõusolekut toimiku avalikustamiseks, kuna taoline kohustus tähendaks andmevaldajale veelgi suuremat täiendavat töökoormust. 26. Kaebaja taotluse kriminaalasja nr 1-19-8262 kohta esitatud päringute ja kohtu pressiesindaja töölepingu saamiseks on vastustaja jätnud täitmata
lg 1 p 1 alusel põhjendusel, et nimetatud andmed on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kriminaalasja kohta tehtud päringute osas. 27. Pressiesindaja töölepingu osas märgib kohus täiendavalt järgmist. Ringkonnakohus mõistab kaebaja taotlust Harju Maakohtu pressiesindaja töölepingu saamiseks selliselt, et kaebaja on soovinud töölepingu avalikustamist tervikuna. 17.08.2022 taotluse p-s 50 (dtl 24) on kaebaja viidanud hea halduse põhimõttele, selgitamata sõnagagi oma huvi teabe saamise vastu. Apellatsioonkaebuse täienduse p-s 9 (dtl 66) on kaebaja selgitanud, et tema hinnangul on vastustajal töölepingu esitamise kohustus, kuna tegemist on
Sama dokumendi p-s 18 (dtl 67) on kaebaja samas möönnud, et ta „isegi ei mäleta, miks ma seda töölepingut üldse küsisin“ ning järgnevas p-s 19 oma teadmishuvi kitsendanud, märkides, et teda ei huvita pressiesindaja telefon, elukoht ega töötasu. Seega saab kaebaja tegelikku tahet tõlgendada nii, et tema sooviks on tutvuda Harju Maakohtu pressiesindaja töölepinguga, välja arvatud andmed telefoninumbri, elukoha ja töötasu kohta. 28. Iseenesest saab kaebajaga nõustuda selles, et avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 5 p 2 mõttes avalikus teenistuses oleva töötajaga sõlmitud töölepingus sisalduvat teavet saab eelduslikult käsitada
Võttes aga arvesse töölepingulise suhte olemust, on töölepingule juurdepääsupiirangu seadmine vastustaja põhjendusi arvestades õiguspärane. Vaatamata sellele, et riigi eraõiguslik töösuhe isikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks on ATS § 5 p 2 kohaselt hõlmatud avaliku teenistuse üldmõistega, ei saa töösuhe sama normi kohaselt hõlmata avaliku võimu teostamise pädevust. Olemuselt on tegemist tsiviilõigussuhtega: ATS § 3 lg 2 sätestab sõnaselgelt, et töötajate töösuhteid ametiasutustes reguleerivad töölepingu seadus ja teised töösuhteid reguleerivad seadused. Riik tegutseb lepingulises suhtes oma töötajaga avalik-õigusliku juriidilise isiku kui tsiviilõigussubjektina tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg 2 tähenduses, mitte avaliku võimu kandjana. Tegemist on olemuslikult erineva õigussuhtega riigi avalik-õiguslikust teenistus- ja usaldussuhtest ametnikuga ATS § 5 p 1 mõttes. Muu hulgas tulenevad sellest ka erisused avalikustamisele kuuluva teabe osas. Kui seaduse alusel kuulub avalikustamisele ametniku ametijuhend (
lg 1 p 5), nimi, haridus, eriala, telefoninumber ja e-posti aadress (
lg 1 p 6) ning palk (ATS § 65 ja
lg 1 p 25), siis töötajat puudutavate andmete, samuti töölepingu kohta taolist universaalset ja aktiivset avalikustamiskohustust sätestatud ei ole. Töölepingu sisu on 13
alusel, v.a töötasu osas (
lg 1 p 9; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17.10.2018 otsus haldusasjas nr 3-15-3228, p 20). 29. Tsiviilõiguslikku töölepingut sõlmides ei ole töötaja astunud riigiga avalik-õiguslikku suhtesse ega allutanud ennast ametniku teenistussuhte detailide avalikustamise reeglitele. Seadusandja on teinud selge valiku, välistades
lg 1 p 9 alusel võimaluse tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks üksnes teabe töötajale eelarvest makstavate tasude kohta. See on selgitatav avalikkuse huviga avalike rahaliste vahendite otstarbeka kasutamise vastu. Muude töösuhte detailide vastu avalikkusel eelduslikult samavõrd intensiivset teadmishuvi olla ei saa ja privaatautonoomia põhimõttel riigiga sõlmitud eraõiguslikku suhtesse astunud töötaja õigust isikuandmete kaitsele ei saa kitsendada analoogia alusel. Töölepingu muude andmete asutusesiseseks kasutamiseks määramine allub ametiasutuse juhi diskretsioonile. Sealhulgas allub juhi diskretsioonile
lg 1 p 12 mõttes hinnangu andmine, kas ja millises ulatuses kahjustaks töölepingu kui isikuandmeid sisaldava teabe avalikuks tulek oluliselt andmesubjekti ehk töötaja eraelu puutumatust. Säte viitab sealjuures isikuandmetele n-ö laias tähenduses, mis isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 (IKÜM) art 4 p 1 mõttes hõlmab „igasugust teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta“, mitte üksnes eriliiki isikuandmeid IKÜM art 9 tähenduses. 30. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja jättis kaebaja nõude töölepinguga tutvumiseks
lg 1 p 1 alusel õigesti rahuldamata, kaaludes asjakohaselt andmesubjekti huvi oma isikuandmete kaitsmiseks, mis tuleb kaebaja põhjendusi arvestades lugeda tema huvist kaalukamaks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.